Millal eemaldati nõukaaegne monument? Fotod on tehtud aprillis 2023. 

 

Aaspere vennashauaga seonduvad tähtsaimad daatumid on Rahvusarhiivi ja Muinsuskaitseameti arhiivi andmetel järgmised: 

1. Vennashaud loodi 1945. aastal ümbermatmiste käigus. Esialgne monument oli puust obelisk punase viisnurgaga tipus.

 

1949. aasta Rahvusarhiivi materjalidest selgub veidi lisa: haua ümber oli aed, pingid, lillepeenrad. Vennashaua eest hoolitses Aaspere lastekodu.

 

2. 1950 asendati puust monument A. Kotli tüüpprojekti järgi valmistatud ausambaga, millel on tekst: „IGAVENE AU KANGELASTELE, KES LANGESID VÕITLUSES NÕUKOGUDE KODUMAA EEST 1941.-1944.A.” (sarnane monument on Lääne-Virumaal ka Aos, Uhtnas ja Viru-Jaagupis). Rahvusarhiivis on säilinud mõned monumendi saamise dokumendid. 

Foto: Helmut Joonuks, 1971, Muinsuskaitseameti arhiiv.

 

Monument II maailmasõjas langenute vennashaual Aasperes, RM F 1341:6, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1382064.

 

3. 9.05.1973 asetati samba ette punasest graniidist mälestusplaat kolme sõjaväelase nimedega (meditsiiniteenistuse polkovnik Miron Beilin, hukkunud 1.08.1941, kapten Sergei Vaganov, hukkunud 25.09.1944, reamees Grigori Zahharov, hukkunud 3.08.1941). Toimunud miitingust on lühidalt juttu ajalehes "Punane Täht" 12.05.1973:

• Üritusest võttis osa ka hukkunud polkovniku kindralmajorist vend, endise 3. löögiarmee staabiülem.
• Pikema sõnavõtuga esines partei rajoonikomitee esimene sekretär Artur Upsi.
• Sõjaveteranide ansambel "Relvavelled" kandsid ette sõnalis-muusikalise lühimontaaži.
• Aaspere kooli õpilased esitasid luulepõimiku ja laule.
• Kõlasid riigihpmni helid, kõmas saluut.
• Artiklis öeldakse, et siia on maetud need, kes said surma sõja alguskuudel.

 

Aaspere, mälestussammas nõukogude võimu eest langenutele, 1980. aastad. RM F 1329:5, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1421189.

 

Millal tõsteti nimeplaat mälestuskivile lähemale?

 

Siia maetud isikute osas ei ole andmed lõplikud:

• Kuna Aaspere vallas otsest sõjategevust ei toimunud, küll aga oli 1941. aastal aktiivne metsavendade tegevus Alfons Rebase juhtimisel (http://www.monument.ee/kadrina-vald/viitna-pauna-alfons-rebane). Nii võibki öelda, et siia maetud hukkunud on langenud võitluses metsavendadega. 
• Muinsuskaitseameti arhiivi andmetel Aaspere mõisa ümbruses otsest lahingutegevust ei toimunud. Seega on hauakoht valitud suvaliselt. Vennashauda on maetud 3 sõjaväelast ja sõja ajal hukkunud tsiviilisikud. Kõik nad on siia toodud 1945.a ümbermatmise käigus.
• Rahvusarhiivis on 1946. aastast pärit paberid, millelt võib lugeda, et siia on maetud 12 tundmatut isikut.

LVMA.172.1S.28 "Aruanne sõjavälaste ja fašismiohvrite üksik- ja vennashaudade registreerimise kohta Virumaal".

 

Muinsuskaitseameti arhiivi paberites on kirjas, mis üritusi monumendi juures toimus, monumendi täpsed mõõdud ja siin kandis toimunud sõjategevusest.

 

Kui nõukogude ajal oli mõisa juures ristmikul teeviit tekstiga: "Aaspere vennashaud - 0,3 km". Nüüd pead selle ise üles leidma:

1. Tallinn-Narva maanteelt pöörab tee mõisa poole (enne bussipeatust paremale).
2. Enne mõisa tuleb ristmik, kus pead liikuma vasakule.
3. Paarisaja meetri pärast hakka paremale vaatama, monument on teele kenasti nähtav.

 

Monumendi juures toimunud üritustest on juttu ajalehes "Punane Täht" avaldatud artiklites:

• 26.09.1964 artiklis on juttu siin toimunud miitingust, kus osalesid Aaspere lastekodu ja Võipere 8-klassilise Kooli pioneerimalev (pärg, sõjaveteranide esinemine, jalgsi- ja rattamatk, filmi vaatamine). 
• 5.05.1975 artiklit on illustreeritud Aaspere vennashaua monumendi fotoga. Siin on juttu sõja käigust.

 

Fotod 2008, 2010: