Eesti monumentide e-kataloog
Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Lääne-Virumaa kohad

Vaindloo inglise meremehed

Mälestusmärgi avamine Vaindloo saarel Briti laevastiku meremeestele, kes hukkusid 1721. aastal. Tagaplaanil Tarmo Kõuts, proua Karu, Inglise suursaadik Charles de Chassiron, Meri, MM F 1898/6, Eesti Meremuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2839023.
Mälestusmärgi avamine Vaindloo saarel Briti laevastiku meremeestele, kes hukkusid 1721. aastal. Tagaplaanil Tarmo Kõuts, proua Karu, Inglise suursaadik Charles de Chassiron, Meri, MM F 1898/6, Eesti Meremuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2839023.  

 

Vaindloo saar asub umbes 30 kilomeetri kaugusel rannikust. Kuni aastani 1933 oli saare nimeks Stenskär. Saare pindala on 6,2 ha. Vaindloo saarest vaata http://et.wikipedia.org/wiki/Vaindloo_saar.

Põhjasõja lõpus, aastal 1721, saatis Briti Kuninglik Laevastik paarkümmend laeva rootslastele appi, et kaitsta Venemaa võimalike kallaletungide eest. Midagi juhtus, et kolm meremeest hukkusid. Neljas saarele maetud isik oli merehädaline, kes  suri sajand hiljem saarel nälga.

 

  • Mälestuskivi avati 20. augustil 1996. 
  • Esialgne mälestusmärk oli olnud laevarusudest tehtud puust rist, millel oli kiri "Siin puhkavad jumala rahus 1721. a. laevaõnnetuse läbi hukkunud inglise meremehed John Wilbey, Harry Wilbey, William Dayton ja tundmatu." Sellise monumendi leidis 1937. aastal saarel piirivalvurina töötanud Roman Karu. Nõukogude ajal mälesturist lõhuti.
  • Ka uuel mälestuskivil on sama tekst, lisaks ka inglise keeles. Mälestusmärgi autoriks on skulptor Mati Mäe. Kivi taastamisele aitas kaasa Briti saatkond.
  • Pidulikule mälestuskivi avamisele sõideti piirivalvealusel "Pikker", mida saatsid kaks kaatrit.
  • Kivilt eemaldasid katte president Lennart Meri ja Suurbritannia suursaadik Eestis Charles de Chassiron.
  • Lisaks Lennart Merile võtsid sõna ka suursaadik Charles de Chassiron ja Lääne-Viru maavanem Marko Pomerants.
  • Osalesid ka presidendi abikaasa Helle Meri, piirivalveameti peadirektor Tarmo Kõuts, Kaitseväe juhataja Johannes Kert, aupiirivalvur Roman Karu jt.
  • Mälestuskivi avamisest on juttu ajalehes "Virumaa Teataja" 22.08.1996 (ka foto katte eemaldamisest), 31.12.1996 (ka foto), 3.01.1997, "Sõnumileht" 22.08.96.

Mälestusmärgi avamine Vaindloo saarel Briti laevastiku meremeestele, kes hukkusid 1721. aastal. Aru peavad Jaanus Elvre, Kaja Tael, president Lennart Meri, Roman Karu, proua Karu, Inglismaa suursaadik Charles de Chassiron, proua Helle Meri, major Fred Kaasik., MM F 1898/1, Eesti Meremuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2839018.
Mälestusmärgi avamine Vaindloo saarel Briti laevastiku meremeestele, kes hukkusid 1721. aastal. Aru peavad Jaanus Elvre, Kaja Tael, president Lennart Meri, Roman Karu, proua Karu, Inglismaa suursaadik Charles de Chassiron, proua Helle Meri, major Fred Kaasik., MM F 1898/1, Eesti Meremuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2839018. 

Mälestusmärgi avamine Vaindloo saarel Briti laevastiku meremeestele, kes hukkusid 1721. aastal. Kõnet pidamas Inglismaa suursaadik. Tarmo Kõuts, Roman Karu, president Lennart Meri, Johannes Kert. Ees ajakirjanik Ago Gaškov., MM F 1898/2, Eesti Meremuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2839019.
Mälestusmärgi avamine Vaindloo saarel Briti laevastiku meremeestele, kes hukkusid 1721. aastal. Kõnet pidamas Inglismaa suursaadik. Tarmo Kõuts, Roman Karu, president Lennart Meri, Johannes Kert. Ees ajakirjanik Ago Gaškov., MM F 1898/2, Eesti Meremuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2839019.

Mälestusmärgi avamine Vaindloo saarel Briti laevastiku meremeestele, kes hukkusid 1721. aastal. Põhja Piirivalvepiirkonna ülem kapten Raivo Terve ja Kaja Tael., MM F 1898/3, Eesti Meremuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2839020.
Mälestusmärgi avamine Vaindloo saarel Briti laevastiku meremeestele, kes hukkusid 1721. aastal. Põhja Piirivalvepiirkonna ülem kapten Raivo Terve ja Kaja Tael., MM F 1898/3, Eesti Meremuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2839020. 

Mälestusmärgi avamine Vaindloo saarel Briti laevastiku meremeestele, kes hukkusid 1721. aastal., MM F 1898/4, Eesti Meremuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2839021.
Mälestusmärgi avamine Vaindloo saarel Briti laevastiku meremeestele, kes hukkusid 1721. aastal., MM F 1898/4, Eesti Meremuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2839021. 

Mälestusmärgi avamine Vaindloo saarel Briti laevastiku meremeestele, kes hukkusid 1721. aastal. Inglismaa suursaadik andmas Tarmo Kõutsile üle Nelsoni eluloo., MM F 1898/5, Eesti Meremuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2839022.
Mälestusmärgi avamine Vaindloo saarel Briti laevastiku meremeestele, kes hukkusid 1721. aastal. Inglismaa suursaadik andmas Tarmo Kõutsile üle Nelsoni eluloo., MM F 1898/5, Eesti Meremuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2839022. 

Veteran Roman Karu (teenis aega meresides Vaindloo saarel) näitamas vanu fotosid. Vaatavad Tarmo Kõuts, Terve ja proua Helle Meri., MM F 1898/9, Eesti Meremuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2839026.
Veteran Roman Karu (teenis aega meresides Vaindloo saarel) näitamas vanu fotosid. Vaatavad Tarmo Kõuts, Terve ja proua Helle Meri., MM F 1898/9, Eesti Meremuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2839026. 

Mälestusmärgi avamine Vaindloo saarel Briti laevastiku meremeestele, kes hukkusid 1721. aastal. 1871. aastal ehitatud tuletorn (näha on päikesepatareid), vana õliladu paremal ja kuur vasakul. Taga paistmas kordonihoone nurk., MM F 1898/7, Eesti Meremuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2839024.
Mälestusmärgi avamine Vaindloo saarel Briti laevastiku meremeestele, kes hukkusid 1721. aastal. 1871. aastal ehitatud tuletorn (näha on päikesepatareid), vana õliladu paremal ja kuur vasakul. Taga paistmas kordonihoone nurk., MM F 1898/7, Eesti Meremuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2839024. 

Kivisse raiutud purjelaeva kujutis Vaindloo saare piirivalvekordoni aia taga, MM F 1898/13, Eesti Meremuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2839030.
Kivisse raiutud purjelaeva kujutis Vaindloo saare piirivalvekordoni aia taga, MM F 1898/13, Eesti Meremuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2839030.  

 

Ajalehes "Virumaa Teataja" 1.06.2011 avaldati foto 15 aastat tagasi toimunud mälestuskivi avamiselt. 

Virumaa Teataja, 1.06.2011

 

Mälestuskivi foto on noorkotkaste ja kodutütarde Vaindloo saarel veedetud mõnepäevase matkaloo illustratsiooniks ("Virumaa Teataja" 19.07.1997).

Ajalehes "Virumaa Teataja" 7.08.2008 on juttu sellest, kuidas piirivalvur Nimrat Kütt leidis hiljuti saarel kaevates tsaariagse pitsati. 

 

Kas midagi on ka ajalehes "Eesti Päevaleht" 23.03.1999?