Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

varangu-elektrijaam-1

Varangu elektrijaama mälestustahvel, RM F 1084:74, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1644983.

 

Ajalehe "Punane Täht" 5.12.1970 andmetel avati mälestustahvel 4.12.1970. See toimus Eesti komsomoli 50. aastapäeva tähistamise raames.

Kas tahvli paneku korraldasid Õitsengu ja Haljala kolhoosi kommunistlikud noored? Arvatavasti eemaldati mälestustahvel 90-ndate aastate alguses. Kus tahvel praegu asub?

 

Taustainfo ja elektriteemalised artiklid maakonnaajalehest "Viru Sõna"/"Punane Täht"

 

Olemasolevad elektrisüsteemid said Teise maailmasõja ajal suuri purustusi. Nii tuli maapiirkondade elektriga varustamiseks hakata otsima uusi võimalusi. Lahenduseks olid väikesed hüdro- (HEJ) ja soojuselektrijaamad, mida sai (nõukogudeaegse kirjanduse andmetel) rajada:

  1. väikeste kulutustega (sh riigi poolt soodsad laenud elektriühistutele),
  2. peamiselt ühiskondliku töö korras (ühistu liikmed, komsomoli jt noorteorganisatsioonide, kohalike organite ja tööstusettevõtete šeflusabi),
  3. väheste asjatundjate järelvalvel (abiks riiklik trust "Maaelekter": ehituse projektid, eelarve, ehitustööde tehniline juhendamine, seadmete monteerimine, materjalide hankimine.).

 

Vaadates vanu nõukogudeaegseid ajalehti, siis neist võib leida mitmeid artikleid, mis kirjeldavad maakohtadesse väikeste elektrijaamade rajamisest või maakohtade elektrifitseerimisest, näiteks:

  • "Viru Sõna" 15.02.1946 teatab sellel aastal Eestisse ehitatavatest 41 kohalikust hüdroelektrijaamast. Neist kaks olid planeeritud Lääne-Virumaale: Loobu sae- ja jahuveski juurde ja Kohala jahuveski juurde. 
  • "Viru Sõna" 26.11.1949 on juttu järgmise aasta kevadel Võsul valmivast Võsu hüdroelektrijaamast
  • "Viru Sõna 7.01.1950 teatab aga Harjumaale Kolga sovhoosi territooriumile rajatavast Eesti esimesest mikro-hüdroelektrijaamast. Sellisele elektrijaamale ei olegi eraldi hoonet vaja. Turbiini saab üles seada lahtisele kohale. 

Kokku ehitati Eestis aastatel 1946-1950 14 hüdroelektrijaama koguvõimsusega ca 580kW, mis moodustas üldisest elektritoodangust tegelikult väikese, kuid siiski väga vajaliku osa. Varangu hüdroelektrijaam töötas 6. november 1949 kuni .........

  • "Punane Täht" 18.02.1956 (foto) ja 4.12.1956 on juttu Põltsamaa lähedale Kamarikule hüdroelektrijaama ehitusest.

Punane Täht 18.02.1956

  • Põlulas avatud elektrijõujaamast on juttu "Punane Täht 19.01.1952. Selle artikli andmetel saavad valgust lisaks artelli "Põlula" tööstusele, ka korterid, õuelambid ja tulevikus koolimaja, külanõukogu hoone, elamud, tootmishooned. Elektrit toodetakse saepurust. 20.12.1958 ajalehes on aga juttu Rägavere sovhoosi Põlula osakonna valminud elektrijõujaamast. Siin toodetud elektrit kasutatakse valgustusena Põlula koolis ja töötajate kodudes. Varsti jõuab siin toodetud elekter ka karjalauta, kus on eesmärk kasutama hakata elektrilüpsi.
  • "Punane Täht" 27.12.1956 on artikkel Kallaste rajoonis "Edasi" kolhoosis asuvast elektrijõujaamast, mis annab energiat valgustuseks, pumbamajale, veskile ja sigala köögile.

Punane Täht 27.12.1956.

  •  Aastal 1956 avaldati ajalehes "Punane Täht" mitu artiklit elektri kasutamise vajadusest kolhoosides, 31.01.1956, 1.03.1956, 5.06.1956.
  • Viiekümnendate aastete lõpus ilmus ajalehes "Punane Täht" ka mitmeid pisemaid artikleid elektri saabumisest erinevatesse kohtadesse (ilma elektrijaama nimetamata): 15.11.1958 Küti sovhoos, 17.09.1959 Karepa, 9.01.1960 Annikvere kool.
  • "Punane Täht" 25.07.1959 teatab, et Balti soojuselektrijaama käikulaskmisega 1964. aastal viiakse vabariigis lõpule põllumajanduse täielik elektrifitseerimine.
  • Mitmeid uudiseid saabus ka teistest Nõukogude Liidu osadest: Molotovi-nimeline tehas täidab kolhoosielektrijaamadele mõeldud hüdroturbiinide tootmise aastaplaani juba 1. novembriks ("Viru Sõna" 19.06.1948) või teine teade suurtest edusammudest kolhooside elektrifitseerimisest Venemaal ("Viru Sõna" 15.11.1949). Ajalehes "Punane Täht" 9.09.1954 teatatakse Stalingradi hüdroelektrijaamale nurgakivi panekust, 7.01.1956 on juttu kolmest hiljuti valminud hüdroelektrijaamast, 9.02.1956 on foto Grodneni (Grodno) oblastis asuvast kolhoosidevahelisest hüdroelektrijaamast, 11.07.1959 on foto Vitebski oblastis asuvast hüdroelektrijaamast.

 Punane Täht 9.02.1956   Punane Täht 11.07.1959

 

 

Lääne-Virumaa on veel teinegi hüdroelektrijaam, mis samuti ehitati (osaliselt) löökehitusena - Kunda hüdroelektrijaam. Ajalehes "Punane Täht" avaldati selle elektrijaama ehitusest mitu artiklit:

  • 26.06.1956 on foto hoonest ja tammist. Tekstis on kirjas, et elektrijaam valmib mõne kuu jooksul.

Punane Täht 26.06.1956

  • 5.07.1956 on üleskutse tulla tööle elektrijaama ehitusele. Kas siin artiklis antakse lootust, et tööd saavad valmis 3-4 kuu jooksul.
  • 6.08.1959 artiklis ehk kolm aastat hiljem annab Kunda hüdroelektrijaam esimese voolu. Miks vahepeal 3 aastat tööd ei toimunud?

 

Ajalehes "Punane Täht" on artikleid ka teistest komsomoli löökobjektide ehitustest: 10.05.1958 Balti soojuselektrijaam, 4.01.1973 NSV Liidu 50. aastapäeva nimeline Eesti Elektrijaam, 12.10.1978 Iru soojuselektrijaam, 5.06.1973 Kohtla-Järve löökobjektidest.

 

 

Varangu hüdroelektrijaama ehitus

 

Mõte Selja jõele Karulõpe külasse (nüüd enam sellist küla nime ametlikult ei ole) hüdroelektrijaam ehitada tekkis juba aastal 1945. Vanasti asus siin Tamme vesiveski. Töö eestvedajaks oli Haljala põllumajandusühitus koostöös trustiga "Maaelekter".  Paraku planeerimisest ja tööjooniste tegemisest ehituseni ei jõutud. Ebaedu põhjuseid oli mitmeid: kartused, et kõigile elektriühistus osalejatele ei jätku ikkagi elektrit, et pole kusagilt võtta vaba (tasuta) tööjõudu, et on suur puudus töövahenditest ja ehitusmaterjalidest.

 

Komsomoli löökehitusest 1947. aasta suvel ja sügisel on juttu paljudes ajalehtedes, näiteks:

Haljala muuseumis on Eda Kalviste, Ene Saare ja Aimi Raude uurimistöö "Virumaa kommunistlike noorte ja noorte I löökehitus". Sellest on avaldatud lühike kokkuvõte ajalehes "Punane Täht" 19.05.1981.

 

XX.XXXXXX.1947 toimus Varangu elektrijaama ehitamise asjus koosolek Viru Maakonna Täitevkomitees (otsus ajalehes "Virumaa Teataja"??) ja Virumaa Komsomoli Maakonnakomitees. Komsomoli Maakonnakomitee erakorraline nõupidamine määras ehitustöö staabiülemaks instruktor Valvi Jõe.

10. juulil 1947 õhtul toimus Haljala külanõukogu komsomolikoosolek, kus otsustati (eeskujuks Võrumaal asuva Leevaku HEJ ehitajad) aktiivselt osaleda Varangu HEJ ehitusel. Lööktööga loodeti kaasata ka (tolle aja kõnepruugis) organiseerimata noored, samuti mitmete koolide õpilased, asutuste töötajad ja talunikud. Tööd korraldava staabi juhiks kinnitati ELKNÜ Virumaa komitee instruktor Valvi Jõe. Koosolekul osalesid ka Haljala valla täitevkomitee esimees, partorg, Haljala Põllumajandusühistu esindajad, trusti "Maaelekter" esindaja, hulgaliselt valla kommunistlikke noori ja noori.

 

Kes oli/on Valvi Jõe? Ta osales Sinimägedes demineerimisel, võitles metsavendadega, tegi hobulaenutuspunktile heina, külvas vilja ... Nüüd oli ta ELKNÜ Virumaa komitee instruktor ja tema tööpiirkonda kuulus ka Haljala vald. Ta oli Varangu kandist pärit, vesiveskist 4 km kaugusel asuvas Marino külast.

 

Esimene Rakvere rajooni komsomoli löökehitus võis alata!  Reedel, 11. juulil 1947 alustaski tööd umbes 20 noort (neist noorim 14-aastane Miralda Kaev). Esimeseks ülesandeks oli 130m pikkuse kanali laiendamine, süvendamine, õgvendamine, puudest/kändudest puhastamine ja kallaste kindlustamine.

 

Pühapäeval, 13. juulil alustati üle jõe viiva 24 meetrise silla nihutamist, et saaks rajada elektrijaama tammi. Tammi ehitamiseks kaevati mättaid ja tassiti süles jõekaldale. Tööpäeva lõpus mängisid Palmse valla noored isetegevuslased Haljala rahvamajas H. Raudsepa komöödiat "Tagatipu Tiisenoosen".

 

14. juuliga algaval nädala organiseeris Valvi Jõe Kunda tsemenditehasest vanad relsid ja vagonetid, millega on palju parem mättaid ja liiva vedada.

 

 Foto: I. Reidi, 7.08.1947, Noorte Hääl.

Hästi palju oli käsitsi tööd. Kunda tsemenditehasest saadud vanade raudteerelsside ja vagonettidega ning kohapeal valmistatud kanderaamidega sai osaliselt tööd kergendada. Foto: I. Reidi, 7.08.1947, "Noorte Hääl".

 

17. juulil alustati hüdroelektrijaamale juurdepääsutee rajamist. Samal päeval alustasid kohalikud talunikud tammi väravate tugipalkide tahumist. 

 

Tehti ka metsatööd, sest oli vaja elektriliinide tarbeks palke langetada ja koorida.

 

Lööktööga liitusid ka teiste valdade komsomolikomiteed ja nii saabus talgulisi juba päris paljudest kohtadest, näiteks Vaeküla mehhaniseerimistehnikumi õpilased, Mõdriku kodumajanduskooli õpilased, Rakvere Õpetajate Seminari õpilased, Rakvere maakonnakomitee töötajad, Undla, Avanduse, Küti, Rakvere, Vao valla komnoored. Töö kiirendamiseks kehtestati töönormid ja peeti brigaadidevahelist sotsialistlikku võistlust. Külalised majutati Varangu koolimajja.

 

16. augustiks oli enamik komsomolile määratud töid tehtud: kanal ja turbiini süvend kaevatud, tammi muldkeha kohale kantud, sild uude kohta tõstetud, Varangu-Haljala elektriliini tarbeks postid saetud ja laasitud. Valvi Jõe läks puhkusele.

 

Foto: Haljala muuseum, november 2007.

Haljala muuseumis on hoiul elektrijaama kõige noorema ehitajale, Miralda Kaevule, antud audiplom (Arnold Meri allkirjaga).

 

Kui Valvi Jõe sügisel puhkuselt saabus, siis toimetasid Varangul trusti "Maaelekter" töömehed. Tehti ettevalmistusi turbiini paigaldamiseks, betoneeriti tammi. Sügisel süvendati kanalit sapööride abil. Suureks abiks olid seegi kord kohalikud kommunistlikud noored, kes lõhatud kivitükid kraavist käsitsi välja tõstsid - kuus päeva rassiti jääkülmas vees.

 

Eelnevalt viidatud kolme autoriga uurimistöö andmetel saadi elektrijaam Suure Oktoobrirevolutsiooni 30. aastapäevaks (7. november 1947) tööle. Ometi võib hilisematest ajaleheartiklitest aru saada, et esimene elekter saadi alles kahe aasta pärast - novembris 1949! Miks ehitus praktiliselt seisis kaks aastat? Kas oli selleks oli ametnike saamatus, kohalike elanike vaesus/tahtmatus või kellegi panus nõukogude korra vastu võitlemisel?

 

Ajaleheartikleid lugedes on kohati raske aru saada, mida tahetakse öelda või mida võib faktiks lugeda. Näiteks "Viru Sõna" 4.04.1950 on kirjas nii: "Hüdroelektrijaama ehitustöid Varangu jõel alustati juba 1949. aastal.". Tegelikult tegid noored siin juba 1947 tõsist tööd.

 

1948

 "Viru Sõna" 24.06.1948 on taaskord üleskutse komnoortele. Artiklis on juttu, et eelmisel aastal ei saadud elektrijaama tööle. 20. juunil alustasid 14 Haljala valla kommunistliku noort tööga loosungi all: "Anname Haljala talurahvale valguse Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 31. aastapäevaks". Appi oodatakse ka teiste valdade kommunistlikke noori.

 

1949

Ajalehes "Viru Sõna" 23.07.1949 ja 4.04.1950 on juttu, et ehitustööd aktiviseerusid 1949. aasta suvel - pärast seda, kui Haljala valla talupojad olid koondunud kolhoosidesse (küüditamine 25.03.1949!) ja asusid ühisel jõul hüdroelektrijaama ehitustööde lõpetamisele. Teise põhjusena tuuakse välja senist trusti "Maaelekter" ükskõikset suhtumist. Nii anti ehitustööde korraldamine üle ENSV Põllumajanduslike Ühistute Keskliidu Ehitus-Remondikontorile (August Nemvalts oli ehitustööde juhataja).

Lisaks ehitusettevõtte töötajatele olid abiks ka ümbruskonna kolhooside töötajad (sooviti igast kolhoosist vähemalt 1 töötaja päevas) ja osalesid ka koolide õpilased/tudengid (Tallinna Polütehnilisest Instituudist) ja kommunistlikud noored naabervaldadest ja Rakvere linnast. 30.10.1949 tulid appi 150 koolinoort Rakvere Eesti Keskkoolist, Õpetajate Seminarist ja Kergetööstuse Tehnikumist - nad aitasid lõpetada kanali rajamist vee juhtimiseks turbiini. Novembri esimestel päevadel paigaldati turbiin ja 5. novembri õhtuks loodeti juba uuest elektrijaamast voolu saada.

Esilagu olid liinid veetud Jõu kolhoosi, Loova Töö kolhoosi karjafarmi ja Varangu Mittetäielikku Keskkooli. Tegelikult lubaks elektrijaama võimsus (50 kw või on õige 60kw) elektrifitseerida Haljala valla kõik 20 kolhoosi ja 17 asutust (sh koolid, haigla, piimatööstused jne)

 

Elektrijaama pidulik avamine ja ametlik jaama sisselülitamine toimus Suure Oktoobrirevolutsiooni 32. aastapäeva tähistamise raames, 6. novembril 1949 ("Viru Sõna" 1.11.1949, 3.11.1949, 10.11.1949). 

  • Avasõnad ütles EK(b)P Haljala vallakomitee sekretär Astašev.
  • Elektrijaama ehitustööde käigust andis ülevaate Põllumajanduslike Ühistute Keskliidu tootmisosakonna juhataja Spungin.
  • Loova Töö kolhoosi karjafarmi juhataja Hartvig Toompuu kõneles elektri kasulikkusest kolhoosis, elekter võiks süttida igas kolhoosis.
  • Tervitustega esinesid EK(b)P Virumaa Komitee esindaja Mäeots ja ELKNÜ Virumaa Komitee sekretär Siller.
  • Spungin andis Haljala valla põllumajandusühistu esimehele Leikopile elektrijaama võtme.
  • Elektrijaama uks avati ja Spungin lülitas sisse generaatori. Tuled süttisid.
  • Õhtul toimus Varangu koolimajas kolhoosnikele Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva aktus. Koolimaja oli valgustatud elektrijaamas toodetud elektrist. Ka külades oli valgustus sisse lülitatud.
  • Õhtul oli koosolek ka Haljala rahvamajas. Rahvamaja isetegevuslased esitasid Hugo Raudsepa näidendit "Noorsulane Ilmar", esines segakoor, rahvatantsutrupp jt.

 

1950-1952

Ka teised ümbruskonna kolhoosid tegid pingutusi, et majapidamishooned ja elumajad saaks elektriga varustatud. Kui algselt kasutati elektrit ainult valgustuseks, siis aegamööda rakendati elektrit ka elektromootorite tarbeks (veepumbad, söötade purustamine jms) ("Viru Sõna" 4.04.1950).

 

Ajalehtedes "Punane Täht" 9.06.1951 ja 7.08.1951 on artiklite autorid väga pahased, et ümbruskonna kolhoosid ja asulad ei ole huvitatud Varangu elektri kasutamisest. Kuidagi ei taha edeneda kõrg- ja madalpingeliinide ehitus. Probleemide põhjusena nähakse kolhooside juhtkondade lühinägelikku tegevust - nad ei oska hinnata elektrist saadavat kasu - panna elektrimootorid inimese asemel tööle! Artiklites "Punane Täht" 9.06.1951 ja 2.12.1951, 31.12.1951 antakse lootust, et aastatel 1951 ja 1952 jõuab elekter ka Haljalasse ja paljudesse teistesse ümbruskonna asulatesse ja kolhoosidesse. 

 

Ajalehes "Punane Täht" 1.11.1956 on juttu Varangu hüdroelektrijaam väikesest võimsusest. Aastate jooksul on elektrivõrku lülitatud palju tarbijaid ja nii ei suuda elektrijaam võrgus vajalikku pinget hoida.

 

 Mälestustahvli avamise fotod?

 

Foto: Helmut Joonuks, 1976, Muinsuskaitseameti arhiiv.

Foto: Helmut Joonuks, 1976, Muinsuskaitseameti arhiiv.

 

Varangu hüdroelektrijaam, 1970. aastad. RM F 1310:20, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1410023.

Varangu hüdroelektrijaam, 1970. aastad. RM F 1310:20, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1410023.

 

Hoone on aastaid seisnud kasutuseta, kuigi vähemalt veel 70. aastatel olid majas korterid.

 

Varangu hüdroelektrijaam, 1970. aastad. RM F 1310:18, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1410022.

Varangu hüdroelektrijaam, 1970. aastad. RM F 1310:18, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1410022.

 

Varangu vesiveski Selja jõel, 1998. EVM N 384:275, Eesti Vabaõhumuuseum EVM, http://www.muis.ee/museaalview/2173876.

Varangu vesiveski Selja jõel, 1998. EVM N 384:275, Eesti Vabaõhumuuseum EVM, http://www.muis.ee/museaalview/2173876.

 

Varangu vesiveski ja veskisild Selja jõel, 1998. EVM N 384:276, Eesti Vabaõhumuuseum EVM, http://www.muis.ee/museaalview/2173878 

Varangu vesiveski ja veskisild Selja jõel, 1998. EVM N 384:276, Eesti Vabaõhumuuseum EVM, http://www.muis.ee/museaalview/2173878

 

Varangu vesiveski vesiväravate mehhanism, 1998. EVM N 384:277, Eesti Vabaõhumuuseum EVM, http://www.muis.ee/museaalview/2173880. 

Varangu vesiveski vesiväravate mehhanism, 1998. EVM N 384:277, Eesti Vabaõhumuuseum EVM, http://www.muis.ee/museaalview/2173880.

 

???? http://www.muis.ee/museaalview/964252 Varangu hüdroelektrijaam, RM F 1510:95, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/964252. - fotot ei ole.

 

 

Tänased fotod: 

Foto: Heiki Koov, august 2007.

Suvel 2007 oli teeääres viit.

 

Foto: Heiki Koov, august 2010.

Suvel 2010 oli see viit kahjuks ümber kukkunud. Orienteeruda tuleb punase ehitussoojaku järgi. Ka elektrijaama katus paistab tee peale ära.

 

Foto: Heiki Koov, august 2010. Foto: Heiki Koov, august 2007.

Foto: Heiki Koov, august 2010. Foto: Heiki Koov, august 2007.

Foto: Heiki Koov, august 2010. Foto: Heiki Koov, august 2007.

Foto: Heiki Koov, august 2007.

Sarnaselt teeviidaga oli ka sild aastal 2007 veel "püsti".

 

Foto: Heiki Koov, august 2010.

Suvel 2010 oli silla esimene postivahe juba hävinenud.

 

Foto: Heiki Koov, august 2007.

Foto: Heiki Koov, august 2007. Foto: Heiki Koov, august 2009.

Varangu koolimaja, kus majutati kaugemalt saabunud elektrijaama ehitajaid. Kunagi oli koolimaja kindlasti päris kena ehitis.