Eesti monumentide e-kataloog

Mälestustahvel endisel Vihula vesiveski hoonel avati 17. märtsil 1965.

Kas mälestustahvli avamine oli seotud tema surmast 20. aasta möödumise meenutusena?

Veskihoone korrastamisest on juttu ajalehes "Virumaa Teataja" 7.06.2011.  

Evald Tammlaanega seotud fotod Rahvusarhiivi fotode andmebaasis.

Evald Tammlaan, RM F 410:1, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1873157.

 

Evald Tammlaane elust ja loomingust on juttu veebilehel http://et.wikipedia.org/wiki/Evald_Tammlaan ja ajalehe "Punane Täht" 18.02.1964 (60 aastat sünnist),  16.03.1965 (20 aastat surmast), 17.03.1970 (25 aastat surmast), 23.10.1971 (lühiteated), 6.02.1979 (75 aastat sünnist) artiklites. Põhilised eluloolised andmed nende artiklite põhjal on järgmised:

• Tema isapoolne vanavanaisa oli Karitsal mölder. Et veski oli kiviehitis, siis antud nimedepanekul möldrile nimeks Stein (Kivi). Ka kirjaniku isa Gustav Stein oli mölder. Tema kolis mõni aasta pärast abiellumist isakodust Haljala Maheda veskikohalt Vihula mõisa.
• Evald sündis Vihula vesiveskis 15. veebruaril 1904. Ta oli pere neljas laps.
• Isa läks mõisnikuga vastuollu ja nii oli pere sunnitud Vihulast ära kolima. Lühikest aega elati Haljala lähedal Salatse (või Salguse?) veskis. Edasi koliti Varudi mõisa, kus saadi tuuleveskikoht. Ka siin tekkisid isal mõisnikuga vastuolud. Järgmiseks elukohaks oli Uhtna tuuleveski rendikoht. Mõne aasta pärast koliti Põlulasse, kus saadi sealse veski rentnikuks.
• Põlulas alustas Evald Stein oma kooliteed. Algul Ulvi mõisa väikelastekoolis, seejärel Ulvi-Samma ministeeriumikoolis. Kuna veski läks müüki ja isal ei olnud raha veski ostmiseks, siis oldi jälle sunnitud uude kohta kolima.
• Uueks elukohaks sai 1923 Ussimäe talu Rakvere külje all. Evald õppis nüüd Rakvere Gümnaasiumis. 1926 lõpetas ta kooli ja tahtis minna kunsti ala edasi õppima, kuid tuberkuloosi haigestumine ja majandusliku kitsikus seda ei võimaldanud.
• Gustav Stein omandas Avanduse vallas asuva Kärsa vesiveski. Evald elas siin mõned aastad ja parandas oma tervist. Ta kirjutab Kärsast jutustuses "Külasuvitaja kiri".

Evald Tammlaane kodu Kärsal. Vasakul seisab kirjaniku õde Aliis Mäekivi. Foto: Helmut Joonuks, 1957. RM F 81:10, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1991260.

Evald Tammlaane vanematekodu Kärsal, RM F 485:7, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1874156.

• 1929 kui tervis oli paranenud, siis tuli Evald Rakverre ajalehe "Virulane" toimetajaks. Tema elukohaks oli üürikorter endises tuntud "Villa Tammik" (Tõusu tänav 9). Ajakirjaniku huvitavad ja elulähedased kirjutised meeldisid nii kohalikele elanikele kui ka pealinlastele.

Evald Tammlaan ajalehe "Virulane" toimetuses, RM F 410:6, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1873169.

• 1931 siirdus ta Tallinna. Sama aasta suvel tegi Tammlaan esimese pikema merereisi laeval masinaõpilasena töötades. Sealt saatis ta reisikirju, mis tegid noore autori kiiresti populaarseks. "Jänkimehe" nime all avaldatud reportaažid, vested jm said väga populaarseks.
• 1932 sõitis Tammlaan Eesti kalalaevastikuga heeringasoolajana Islandi vetesse. Ka järgmistelt mereretkedelt saatis ta reisikirju.
• 1937 tegi Tammlaanest draamakirjaniku. Tema teoses "Valge lagendik" on juttu Eesti põhjaranniku randlaste karmist elust. Draamat mängiti mitmetes teatrites.

Stseen E. Tammlaane näidendist "Valge lagendik". Lavastatud Rakvere Näitlejate Ringis 1937.a. RM F 311, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1976802.

• 1937 lõpul kirjutas ta draama "Raudne kodu". Selles teoses ta kujutas proletariaadi klassiteadvuse kasvamist ning esitas üleskutse kehtiva ebaõiglase korra kukutamiseks.
• Ajaleheartiklite põhjal ta toetas 1940. aasta sündmusi (punaste riigipööret). Sama aasta juulist määrati ta tööle Moskvasse Eesti esinduse juurde (algul pressiatašee, seejärel alatise esindaja asetäitja).
• 1941 avaldas ta fašismivastaseid artikleid. Ta ei evakueerunud Nõukogude Liidu tagalasse, sest tema poeg oli raskesti haige.
• Saksa okupatsioonivõimud vangistasid ta 1941. aasta oktoobris. 1944 viidi ta Saksamaale. Tema viibimisest Stutthofi koonduslaagris on põhjalikumalt juttu 16.03.1965 ajalehes. Kaasvangi mälestuste põhjal suri kirjanik 17. märtsil 1945 nälja tagajärjel südamenõrkusesse.  

 

Evald Tammlaane Mälestusmiitingu avamisele Vihulas koguneb rahvas, foto: Pear Rootalu, RM F 425:7, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1822871.

Evald Tammlaane abikaasa avab mälestustahvli, foto: Pear Rootalu, RM F 425:1, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1821782.

 

Evald Tammlaane Mälestusmiitingu avamine Vihulas, foto: Pear Rootalu, RM F 425:5, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1821955.

Evald Tammlaane Mälestusmiitingu avamisel kõneleb E. Tammlaane tütar M. Tammlaan, foto: Pear Rootalu, RM F 425:6, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1822854.

Evald Tammlaane mälestusmiiting Vihulas. A. Mäekivi, A. ja M. Tammlaan veskihoones, foto: Pear Rootalu, RM F 425:8, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1822904.

Evald Tammlaane Mälestusmiiting Vihulas. A. Mäekivi vestlemas kohaliku elanikuga veskihoones, foto: Pear Rootalu, RM F 425:9, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1822917.

Evald Tammlaane Mälestusmiiting Vihulas. A. Mäekivi vestlemas endises möldri eluruumis, foto: Pear Rootalu, RM F 425:11, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1822960.

Evald Tammlaane mälestusmiiting Vihulas. Vihula 4-klassilise Kooli õpilased memoriaaltahvliga tähistatud veskihoone ees, foto: Pear Rootalu, RM F 425:10, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1822927.

 

Fotod 2010: