Prindi

 DrKM F 81:17, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/974723.

DrKM F 81:17, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/974723.

Puust monument kirjaniku arvatavas sünnikohas avati 25. mail 1933.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Kivist monument avati 26. detsembril 1953.

 

Friedrich Reinhold Kreutzwald (26.12.1803–25.08.1882) oli kirjanik, eesti kirjakeele arendaja ja arst. Tuntud on tema koostatud rahvuseepos „Kalevipoeg", mitmesugused rahvavalgustuslikud teosed, luuletused, lastejutud, tõlked.

Ta sündis Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas, Ristmetsa külas. Tema ristijaks oli Kalevipoja lugude esimene koguja, Kadrina pastor Knüppfer. Poisile pandi nimeks Friedrich Reinhold (perekonnanime Kreutzwald sai ta alles kooliajal).

Siin ta elas vaid mõne kuu, kuna pere kolis Rakvere lähedal asuvasse Kaarlisse. Raamatu "Tapa" andmetel käis Kreutzwald viimast korda oma sünnikohta vaatamas 1879. aastal.

Ristmetsa küla hävis 1960. alguses, kui siia kanti rajati nõukogude sõjaväeosa (suurtükiväe) õppepolügoon.

Lauluisa mälestuse jäädvustamise mõtte algataja oli Eesti Wabariigi algusaastatel Kadrina pastor Gustav Beermann (http://www.monument.ee/kadrina-vald/kadrina-gustav-johannes-beermann).

Esimene monument

Foto: MTÜ Neeruti Seltsi arhiiv.
Foto: MTÜ Neeruti Seltsi arhiiv.

Foto: H. Kruusvald. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.
Foto: H. Kruusvald. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

Foto: E. Selleke, 11.07.1950. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.
Foto: E. Selleke, 11.07.1950. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

Foto: E. Selleke, 11.07.1950. Seisab vasakult viies kohalik teejuht. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.
Foto: E. Selleke, 11.07.1950. Seisab vasakult viies kohalik teejuht. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

Kuna puust tahvel hakkas mädanema ja tekst muutus raskesti loetavaks, siis tekkis kohalikul rahval mõte tuua puust tahvli asemel Jõepere mõisast suur põllukivi. Paraku algas sõda ja nii jäi hea mõte teostamata. Vanadelt fotodelt on näha, et vähemalt 1950 oli puust tahvel veel alles.

Teine monument

Foto: Kalle Soovik, 1956. RM F 47:2, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/2011474.
Foto: Kalle Soovik, 1956. RM F 47:2, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/2011474.

Foto: Kalle Soovik, 1956. RM F 47:1, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/2011472.
Foto: Kalle Soovik, 1956. RM F 47:1, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/2011472.

1966. DrKM F 213:2, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/972682.
1966. DrKM F 213:2, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/972682.

Vaade mälestusmärgi ümbrusele, 1966. DrKM F 213:5, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/972989.
Vaade mälestusmärgi ümbrusele, 1966. DrKM F 213:5, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/972989.

Vaade mälestusmärgi ümbrusele, 1966. DrKM F 213:4, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/972988.
Vaade mälestusmärgi ümbrusele, 1966. DrKM F 213:4, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/972988.

Foto monumendist on ajalehtedes "Punane Täht" 23.07.1964 ja 26.12.1978 (see on pikem artikkel Kreutzwaldi elust). 

Ajalehes "Punane Täht" 6.05.1971 kirjutab kirjanik Osvald Tooming "Kalevipoja" pargist. Siin on juttu, et monumendi avamise puhuks tegi maastikuarhitekt A. Niine mälestusmärgi ümbruse haljastamise plaani. Istutusmaterjaliks on valitud need puud, mida on "Kalevipojas" nimetatud. Need puud ja põõsad istutati, aga kahjuks järgmistel aastatel need unustati ja nii neist paljud hävinesid. Looduskaitse Seltsi Rakvere osakonna eestvedamisel on parki juba mitmel aastal looduskaitsepäeval hooldamas käidud (raiutakse võsa, istutatakse uusi puid, koristatakse, on alustatud pargi piiramist roigasaiaga). Artiklis on üleskutse ühinede korrastustöödega.

Raamatus "Tapa" (Helmut Joonuks, 1977) kirjutatakse lk 35, et siia tahtis Eesti Looduskaitse Seltsi Rakvere osakond istuda nii paljude puude liike, kui palju oli "Kalevipojas" nimetatud. Kas siis 1970-ndatel aastatel on olnud idee park taastada? Mis sellest ideest on saanud?

Mälestuskivi juurde kogunetakse looduskaitsepäeva tähistamiseks. Idee algataja oli kirjanik ja suur loodusesõber Osvald Tooming (http://www.monument.ee/haljala-vald/haljala-osvald-tooming). Ühel päeval mais toimuvast üritusest võtavad osa maakonna koolide esindused. Parimatel aastatel on osavõitjaid olnud enam kui kahekümnest koolist. Loodus ja -kirjandushuvilised korrastavad ümbrust, istutavad puid, kohtutakse mõne tuntud kirjanikuga, meelelahutust pakuvad ühe kooli taidlejad, toimub loodusviktoriin.

 

Kas viimastel aastatel on ka see üritus toimunud?

Tegelikult on siin kirjandus- ja loodusõbrad ka varasematel aegadel kokku saanud, juba 1930ndatel aastatel (näiteks kohtumine Gustav Suitsuga).

Postkaart. Fr. R. Kreutzwaldi mälestusmärk Jõeperes ja Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Võrus. Fotod: Hillar Uusi, kirjastus "Eesti Raamat", 1974. DrKM F 249, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/976595.
Postkaart. Fr. R. Kreutzwaldi mälestusmärk Jõeperes ja Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Võrus. Fotod: Hillar Uusi, kirjastus "Eesti Raamat", 1974. DrKM F 249, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/976595.

Foto: raamatust "Rakvere Gümnaasium 1912-1997"
Foto: raamatust "Rakvere Gümnaasium 1912-1997". Loodusesõbrad Jõeperes. 1970-ndad aastad.

Luuletaja Debora Vaarandi koos kooliõpilastega mälestusmärgi juurde tamme istutamas, 8.06.1976. DrKM F 262:2, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/972040.
Luuletaja Debora Vaarandi koos kooliõpilastega mälestusmärgi juurde tamme istutamas, 8.06.1976. DrKM F 262:2, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/972040.

Muuseumi töötajate matk Kreutzwaldiga seotud paikadesse, 20.06.2003. DrKM F 391:5/n, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/973426.
Muuseumi töötajate matk Kreutzwaldiga seotud paikadesse. Foto: Arthur Ruusmaa, 20.06.2003. DrKM F 391:5/n, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/973426.

Mälestusmärgist on juttu ka raamatus "Lauluisa sünnipaiga lugu" (MTÜ Neeruti Selts, 2003).

Kreutzwaldile on pühendatud Lääne-Virumaal veel neli mälestusmärki: 

Tänased fotod:

Foto: Heiki Koov, juuli 2007.
Tegin selle pildi juulis 2007. Sügisel 2010 ma infotahvlit enam ei märganud.

 Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.
Esimese teeviida leiab Assamalla-Kadrina tee äärest. 

"Virumaa Teataja" 9.09.1997 on juttu probleemidest mälestusmärgi juurde jõudmisel - väga vilets ja sõnnikune tee. Tänapäeval on olukord palju parem. Kahjuks on suure tee läheduses keelumärk ja nii saab edasi minna vaid jalgsi. Õnneks pole vaja kaugele minna.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.
Põlluteed edasi minnes tuleb järgmine teeviit.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.
Selle plekktahvli leidsin paarkümmend meetrit enne monumenti, metsatee ääres.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Foto: Heiki Koov, juuli 2007.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.
26. DETSEMBRIL 1803.A. SÜNDIS JÕEPERES FR. R. KREUTZWALD

Foto: Heiki Koov, juuli 2007. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.