Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Mälestustahvel Kadrina endisel koolihoonel avati kooli 65. aastapäeval, ..........septembril 1967 aastal (aastapäeva tähistati sügisel). 

 

August Lillakas (1894-1924) on kindlasti üks tuntuimaid Eestist pärit punakomandöre. Eelkõige paistis ta silma kodusõjaaegsetes lahingutes Venemaal, kuid oli ka Vabadussõja ajal Eestis sõdinud Tartu kommunistliku kütipolgu komandör. Tema juhtimisel saavutasid Punaarmee sõdurid võidu Rägavere lahingus (mälestuskivi lahingupaigas http://www.monument.ee/someru-vald/ragavere-lahingupaik).

 

Lillaka tegemistest on ka juttu talle Tapal pühendatud mälestuskivi tutvustuse juures http://www.monument.ee/tapa-linn-ja-vald/tapa-august-lillakas-ja-richard-kaar

 

August Lillaka tegemistest ilmus nõukogude ajal ajakirjanduses mitmeid artikleid, näiteks:

  • Huvitav artikkel ilmus ajalehes "Punane Täht" 9.07.1964. Siin kirjutatakse Aaspere lastekodu pioneeridest, kes uurivad August Lillaka elulugu. Nad said teada, et August on pärit Aaspere lähedalt (Võiperest) ja Aaspere mõisapargi servas elab tema õde. Kirju vahetatakse Augusti abikaasa Ludmilla Lillakasega. Kas kogutud materjalid on veel kusagil alles? Kes teab midagi?
  • August Lillakase vend Anton Lillakas oli Aseri punakaartlane ja Rakvere partisanisalga komitee liige, "Punane Täht" 17.10.1968.
  • Sündmustest novembris 1918 on juttu ajalehes "Punane Täht" 12.11.1968.
  • "Punane Täht" 9.01.1969 on pikk jutt Lillaka tegemistest. Artikli lõpus on nimetatud tähtsamad kuupäevad tema mälestamisel: 29.09.1940 maeti Lillakas ja Käär Punasele väljakule Tapal, 28.11.1940 avaldati ajalehes "Punane Virumaa" teade mälestussamba ehitamisest ja peatsest nurgakivi panekust, 1.12.1958 avati ajutine mälestustahvel nende matmiskohas.
  • Koolivenna memuaarid Kadrina kooli päevilt aastatel 1910-1911, "Punane Täht" 29.07.1972.
  • Parteiveteran Richard Majaku mälestused, "Noorte Hääl" xx.xx.xxxx.
  • August Lillakast oli juttu ka punatähtpäevadele pühendatud artiklites, "Punane Täht" 7.11.1977

Kaasaegsemaid käsitlusi leiab internetist, näiteks:

 

Punavõim andis Lillakale 29.05.1918 Punalipu orden. See peaks praegu asuma Eesti Ajaloomuuseumis.

 

August Lillaka ema Ann Lillakas, RM F 525:2, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1809651. 

August Lillaka ema Ann Lillakas, RM F 525:2, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1809651.

 

August Lillaka abikaasa Ludmilla Lillakas ja õde Ida Koldi, RM F 525:4, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1809693.

August Lillaka abikaasa Ludmilla Lillakas ja õde Ida Koldi, RM F 525:4, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1809693.

 

Ludmilla Lillakas koos õega, RM F 525:5, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1809716.

 Ludmilla Lillakas koos õega, RM F 525:5, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1809716.

 

August Lillakas, RM F 537, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1810414.

August Lillakas (seminaristina?), RM F 537, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1810414.

 

August Lillakas punaväelasena, RM F 530:2, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1810276.

 August Lillakas punaväelasena, RM F 530:2, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1810276.

 

August Lillakas punaväelasena, RM F 530:1, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1810275.

August Lillakas punaväelasena, RM F 530:1, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1810275.

 

August Lillakas, 1.12.1924 relvastatud mässukatsest osavõtnu., TLM F 3928, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2023891.

August Lillakas, 1.12.1924 relvastatud mässukatsest osavõtnu., TLM F 3928, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2023891.

 

Lillakas, August - Kodusõjast ja 1924.a. 1.detsembri ülestõusust osavõtja, 3. Tartu eesti kütipolgu komandör, 1919. VK F 276:3 F, Võrumaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1097297.

Lillakas, August - Kodusõjast ja 1924.a. 1.detsembri ülestõusust osavõtja, 3. Tartu eesti kütipolgu komandör, 1919. VK F 276:3 F, Võrumaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1097297.

 

Selles majas on peale uue koolimaja valmimist (aastal 1938) olnud korterid, peale sõda internaadiruumid,  kooli õppeköök, kauplused, söögikoht. Tahvel oli eemaldatud enne maja eravaldusesse minekut. Uus omanik leidis selle prahi hulgast. Nüüd asub osake Kadrina ajaloost jälle maja seinal, nurga taga, võrreldes selle algse kohaga.

 

Kadrina Keskkooli arhiiv. 

Kadrina Keskkooli arhiiv.

 

Kadrina Keskkooli arhiiv.

Kadrina Keskkooli arhiiv.

 

Foto: Helmut Joonuks, 1972, Muinsuskaitseameti arhiiv 

Foto: Helmut Joonuks, 1972. Muinsuskaitseameti arhiiv.

 

Foto: Helmut Joonuks, 1972, Muinsuskaitseameti arhiiv

 Foto: Helmut Joonuks, 1972. Muinsuskaitseameti arhiiv.

 

Lääne-Virumaal oli Lillakale pühendatud kolm mälestustahvlit/-kivi. Lisaks Kadrinas asuvale mälestustahvlile olid mälestusmärgid ka Tapal ja Rakveres:

  1. Peale ebaõnnestunud 1924.a 1. detsembri mässu langes Lillakas vangi ja hukati Tapa lähedal koos kaasvõitleja Richard Kääriga. Tapa peatänav kandis nõukogude ajal Lillaka nime. Tapal asunud mälestuskivist on juttu http://www.monument.ee/tapa-linn-ja-vald/tapa-august-lillakas-ja-richard-kaar.
  2. Praeguse Rakvere Ametikooli fuajees (varasemalt olnud ka Rakvere Õpetajate Seminar ja Internaatkool) asus samuti Lillakale (ja ka Villem Soole) pühendatud mälestustahvel http://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-august-lillakas-ja-villem-soo.

 

Tänased fotod:

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.