Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Kadrina kooli kõrval asuv emakeeleausammas avati 21. mail 1994.a.

 

Ausamba saamislugu on kirjas paljudes ajalehtedes ja ajakirjades ilmunud artiklites (siin linkidena kokku ca 50 artiklit). Kuigi allpool on esitatud mõned fotod, võiks neid olla veel palju rohkem. Kellel on veel fotosid?

 

Ausambaga seonduvast on juttu ka ausamba avamisürituse ajaks valminud raamatus "Sõna seob. Kadrina emakeeleausammas":

  1. Kaaned, tiitelleht, toimetus, tänusõnad, sisukord, sisukord, tehnilised andmed.
  2. Kalju Saaber "Emakeel sätib õigeks südame", lk 4-5.
  3. Rein Sikk "Eesti emakeeleausamba lugu", lk 6-7 ja "Emakeeleausamba artiklite bibliograafia", lk 32-33.
  4. Arnold Kastemäe "Kadrina minevikust", lk 8-11, Oskar Kuningas "Põgus pilguheit Kadrina kultuurilukku", lk 12-16.
  5. "Nimesid eesti keeleteaduse ajaloost", "Kõige enam emakeele õpikuid koostanud autorid", Odette Kirss "Virumaaga seotud keelemehed ja emakeele õpikute koostajad", lk 16-19.
  6. F. (või õige on Eduard) Leppik "Kalevipojaga seotud paigad ja pärimused Virumaal", lk 20-31.

 

Idee

Ajalehes "Virumaa Teataja" 5.03.1988 ilmus artikkel "Võtaks kivi ja ...", kus artikli autor, ajakirjanik Rein Sikk, teeb ettepaneku emakeeleausamba loomiseks. Tähtsad asjad tuleb tõeliselt tähtsaks teha! Miks just Kadrinasse? Aga sellepärast, et Virumaal ja eriti veel Kadrinas on tegutsenud väga mitmed kirjandusinimesed:

  • 1632 annab Kadrina kirikumees Heinrich Stahl välja raamatu "Käsi- ja koduraamat" esimese osa, üle 1000 lehekülje sisaldavas kirjutises on pool saksa ja pool eesti keeles. 1637 avaldab Stahl raamatu "Juhatus eesti keele õppimiseks".
  • 1637 avaldab Rainer Brockmann (hilisem Kadrina kiriku pastor) neli eestikeelset pulmalaulu. Temast saab esimene eestikeelse ilmaliku luule viljeleja.
  • 1798 paneb Kadrina kiriku pastor Joachim Gottlieb Schwabe kirja esimese eestikeelse loodusluuletuse "Kewwade laulda".
  • Arnold Friedrich Johann Knüpppfer kogus üle 500 rahvalaulu, lisaks lugusid muinaskangelasest Kalevipojast. Knüppfer ristis 1803. aastal  Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (rahvuseepose "Kalevipoeg"  koostaja).
  • Siit on pärit kirjandusteadlane Aino Undla-Põldmäe ja siin on tegutsenud eelnimetatu abikaasa, samuti kirjandusteadlane, Rudolf Põldmäe.

 

Kadrinas töötanud kirikuõpetajatest/keelemeestest on juttu ka ajalehes "Päevaleht" 24.11.1990 ilmunud Olav Mäe artiklis "Ajalooline põhjendus emakeelesamba rajamiseks Kadrinasse".

Ajalehes "Päevaleht" 24.11.1990 ja "Virumaa Teataja" (Virumaa Fondi ajaleht) 6/1990 on kirjanik Kalju Saaber kirjutanud artikli "Saatesõna emakeelesamba konkursile".

Ajalehes "Päevaleht" 24.11.1990 on artikkel ausamba kavandi konkursi väljakuulutamisest ja selle artikli sissejuhatuses on öeldud, et ausammas püstitatakse eesti emakeele auks ja ülistuseks, kauakestvuse kinnituseks ja lootuseks, Kadrinas tegutsenud keeleedendajate mälestuseks. Artikli lõpus on öeldud: "Osaledes emakeele ausamba konkursil või toetades samba rajamise mõtet, toetades ühtlasi Virumaad ja Virumaa vaimsuse väärtustamist".   

Ajakirjas "Looming" 2/1990 ilmus Mart Mägeri artikkel "Ausammas eesti keelele", kus autor tutvustab eesti keele uurimise tähtsamaid sündmusi.

Ajalehes "Virumaa Teataja" (Virumaa Fondi ajaleht) 9/1991 kirjutab kirjanik Kalju Saaber 20 emakeele mõtet.

Ajakirjas "Kultuur ja Elu" 1/1991 on artiklis "Emakeel väärib ausammast, mitte mälestussammast" juttu sellest, et Rein Sikk tuli emakeele ausamba mõttele juba aastal 1987 - ärkamisaja eelõhtul ja enne Vabadussõja sammaste taastamist. Emakeele ausamba all mõeldi siis pigem ausammast eestlusele.

 

Kadrina ausamba ettevalmistustööde ajal, 14. augustil 1988, avatakse Kanadas, sealsete eestlaste kokkutulekute paigas, Kotkajärvel, samalaadne ausammas. Sellel on kiri "Ilus emakeel" (ajaleht "Viru Sõna" 6.02.1993). 

 

Eesti keelega seonduvaid üritusi on mitmeid. Näiteks ajalehes "Viru Sõna" 15.10.1988 on artikkel eesti keele nädalast, mis toimub Tallinnas, Rakveres, Stockholmis ja Torontos. Wiedemanni keeleauhinnast on juttu http://et.wikipedia.org/wiki/Ferdinand_Johann_Wiedemanni_keeleauhind

 

Kriitikute arvamused

Ajalehtedes ilmus mitu artiklit, kus kritiseeriti ausamba ideed.

1. Ajalehes "Viru Sõna" 15.12.1988 on esitatud Richard Tammiku arvamus, mille järgi idee on ju õige, aga ...

  • ta kahtlustab eelnevalt nimetatud Kadrina kirikuõpetajaid eesti keele alases arendustegevuses just siin. Põhiasjad olid nad kirjutanud mujal töötades. 
  • ehk teeks valmis ühe monumendi (Kadrina Vabadussõja monumendi). Muidu tekib paratamatult asjatut monumentide püstitajate vahel kraaklemist ja (raha pärast) konkureerimist.

2. Ajalehes "Õpetajate Leht" 3.08.1991 avaldab arvamust Toom Õunapuu:

  • Ta kahtleb pompoosse emakeelesamba mõistusepärasuses. Kellele on vaja kitsal ajal säärast luksust ja seda veel rahva raha eest? Kas siis eesti keelega on tõesti kõik nii korras? Nii võib püstitada ka monumendi vorstile, aga ega sellest veel söönuks saaks.
  • Peamaised probleemid: uute õigekeelsussõnaraamatute, õppekirjanduse ja õpetajate puudumine. Naiivne on arvata, et peale käiku emakeelesamba juurde hakkavad õpilased rohkem emakeelt austama ja õppima.
  • Ennem tuleb madalamad asjad korda saada, et siis teha sammas kordasaadetu ülistuseks.

Ausamba autor, Rein Sikk, kirjutab "Õpetajate Leht" 21.09.1991 Toom Õunapuule avaliku kirja, kus lükkab ümber ausamba püstitamise vastuväited:

  • Ürituse eestvedajad ja annetajad peavad vajalikuks ausamba püstitamist.
  • Ausammas on ka mälestuseks Kadrinas elanud/töötanud keelemeestele. 
  • Ausammas tahetakse avada 1993. aasta suvehakul. 

3. Ajalehes "Sirp" 18.12.1992 kirjutab Oskar Kruus, et ausamba mõte tuleb edevusest. Ausammas ei anna midagi eesti keelele. Kogutud raha võiks anda hoopis Rakvere teatrile. Sammas on ka eksitav info noortele, kes võivad arvata, et keel on surnud (ainult surnutele püstitatakse monumente). Mida teha keele heaks? Näiteks kursused tudengitele, Riigikogu liikmetele, uutele ministritele.

Vastulause eelnimetatud artiklile ilmus ajalehes "Viru Sõna" 5.01.1993, kus alguses tuuakse välja põhilised kriitika kohad. Siinse artikli autor arvab, et rahakorjanduse vähene edu on põhjustatud üldisest majandusliku olukorra halvenemisest. Inflatsioon on seisma pannud kõik suurt raha nõudvad projektid. Võib-olla on ka ausamba idee algataja väsinud? Senised ja uued tegijad võiksid kokku saada, tehtu üle vaadata ja leida edasimineku võimalusi, rohkem võiksid panustada maavalitsus, Kultuurkapital, vallad ja firmad. 

 

Kivi

Esimese viite tulevase ausamba asukohast leiab ajalehest "Viru Sõna" 1.11.1988. Siin on juttu Kadrina aleviku korrastamisest. Muu hulgas on kirjutatud nii: "Detailplaneeringu tegemisel planeerida avar haljasala maa-alale, mis piirneks kultuurimajaga, keskkooliga ja hoonega Viru tn. 16. Sellele tulevikus õpilaste poolt hooldatavale haljasalale püstitada edaspidi emakeeleausammas. Lammutada tuleks väheväärtuslikud kõrvalhooned ja vaieldamatult inetu jäätisekiosk".

Ajalehes "Viru Sõna" 15.12.1988 on teade maavalituse toetusest samba kavandite konkursi läbiviimist.

Ajalehes "Virumaa Teataja" (Virumaa Fondi ajaleht) 2/1989 ilmunud artiklis öeldakse, et  ausamba jaoks on vaja raha koguda veel mitmed aastad. Küll aga tuleb juba nüüd (1989-ndal aastal) alustada samba kavandi avaliku konkursi lähteülesande koostamist. Ettevalmistuste käigus peaks selguma, mille võiks tulevane ausammas olla ja kuhu sammas püstitatakse. Kõikide ideed on oodatud ajalehe toimetuse aadressile.

Ajalehtedes "Päevaleht" 24.11.1990, "Virumaa Teataja" (Virumaa Fondi ajaleht) 12/1990 ja ajakirjas "Kultuur ja Elu" 1/1991 on avaldatud ausamba kavandite ülemaailmse konkursi tingimused. Nendest artiklitest saame teada: 

  • Ausamba asukohaks on valitud Kadrina keskkooli juures asuv haljasala (asukoha kaart).
  • Ausamba kunstilise osa maksumus võiks olla 15-25000 rubla.
  • Ausamba suuruse ja materjali määrab autor, lahendus tuleb leida ka ümbruse haljastusele.
  • Võistlustööna esitada asendiplaan, ausamba fotomontaaž koos asukohaga või perspektiivvaade, makett, selgituskiri.
  • Võitlustööd saata või tuua Kadrina keskkooli hiljemalt 17. mai 1991 - Üleilmsete Virulaste Päevade alguseks.
  • Žürii teeb otsuse hiljemalt 21. juuli 1991 - Üleilmsete Virulaste Päevade lõpuks.
  • Preemiafond on 5000 rubla. Võistlustööd jäävad Kadrina keskkooli säilitamiseks.

 

Ajalehtedes "Virumaa Teataja" (Virumaa Fondi ajaleht) 6/1991 (ka kolm fotot), "Viru Sõna" 6.06.1991, "Viru Sõna" 15.06.1991 ja "Viru Sõna" 29.06.1991 on kokkuvõtted ausamba konkursist:  

  • Kokku laekus kuus (VS 6.06.91) (või ikkagi 5 - VS 15.06.91) võistlustingimustele vastavat tööd ja kaks ideekavandit.
  • Žürii kossseis: Kunstiülikooli kateedrijuhataja Jaak Soans (esimees), skulptor Ekke Väli, maakonna arhitekt Avo Järve, Kadrina Keskkooli emakeeleõpetaja Silvi Viise ja Virumaa Fondi esindaja Rein Sikk. 
  • Otsus tehti 10. juunil 1991.
  • Võitjateks osutusid Kunstiülikooli IV kursuse skulptuuritudeng Vergo Vernik ja "Eesti Projekti" arhitekt Raul Kõllamaa (töö märgusõna "Põrgupõhja Jürka").
  • Ergutuspreemia saab Narvast pärit Lydia Nordentoft, kelle töö ei vastanud võistlustingimustele, kuid idee võitis poolehoidu.
  • Žürii esimees Jaak Soans kirjeldas võidutööd nii: "Emakeele ausamba puhul tuleks lihtsate vahenditega saavutada emakeele tunnetus. Ausammas peaks olema kodulähedane, ja mitte liiga kuntslik, vaid vahenditu ja südamlik, samas ka ürgne ja jõuline. Põrgupõhja Jürka puhul on kasutatud lihtsat ürgset materjali - graniiti - ilma, et seda oleks eriliselt töödeldud. Kujundina pole sammas midagi konkreetset, vaid annab igaühele võimaluse ise edasi mõelda. Pisut riukalik ja lähedane eestlase olemusele. Kuid see pole lõplik kavand. Siitkaudu võib välja jõuda tulemuseni, mis on emakeelelähedasem kui praegune lahendus."
  • Autorid pakkusid kivile jäädvustamiseks read Kadrina rahvalaulust "Laulik oli mu isani/laulik oli mu emani/laulik peab minustki saama." Kas keegi teab soovitada midagi tabavamat? Ruumi on kivil veel teistegi tekstide jaoks.

 

Foto: SA Virumaa Muuseumid kogu.     Foto: Allan Soon, SA Virumaa Muuseumid kogu.

Foto: SA Virumaa Muuseumid kogu.     Foto: SA Virumaa Muuseumid kogu.

 

Ajalehtedes "Viru Sõna" 6.06.1991, on juttu, et näidistöid saab vaadata Kadrina Keskkooli raamatukogus ja edaspidi need jäävadki siia kooli. Ajalehes "Viru Sõna" 29.06.1991 on aga kirjas, et seoses Kadrina Keskkooli raamatukogu remondiga on kavandid tutvumiseks välja pandud Rakvere muuseumi II korruse fuajees. Siin on ka stend Virumaalt pärit kultuuritegelastest, kelle seas on ka keelemehed. Muuseumi direktori kabinetis on konkursiteemaline kaust.

 

Kus need näidised praegu asuvad????

 

Suvel 1991 lepitakse kokku Tartu firmaga "KIL Raidkivi", kes võtab enda peale ausamba väljaraiumise.  

 

Ajalehes "Viru Sõna" 10.09.1991 ilmus artikkel "Puudu on vaid üks kivi ...", kus antakse teada, et otsitakse ausamba tegemiseks sobivat kivi. Kivile esitatavad tingimused: umbes 4 meetrit kõrge, kauni faktuuriga, ilma pragudeta, kraanaga ligipääsetavas kohas. Lõplik valik tehakse koos looduskaitsetalitusega.

Ajalehes "Virumaa Teataja" (Virumaa Fond) 1/1992 kirjutab Ülo Heinsalu Eesti TA Geoloogia Instituudist kivist, millest raiutakse emakeeleausammas:

  • Seda kivi (Suurkivi) on juba kasutatud Järva-Madisel asuvate Vabadussõja ausamba ja A. H. Tammsaare monumendi aluse tegemise. Sellest tulenevalt on õigem nimetada Suurkivi asemel Ausammaste kiviks.

  Foto: Heiki Koov, oktoober 2012. Foto: Heiki Koov, oktoober 2012.

  • Rändrahnu asukoht: Seidlas, endise Suurekivi talu maal, asub Kaalepist 1,1 km põhja pool, Kaalepi-Järva-Madise teest 400 m idas põldudevahelise jäätmaa riba ääres. See kivi on võetud 1937. aastal Suurkivi nime all looduskaitse alla.
  • Kujult on kivi heinsaotaoline, lõunapoolne külg ei ole järsk, võimalik on siit üles ronida.
  • Kivi pikkus ja laius on ligi 3,5 meetri, ümbermõõt 18 meetrit ja kõrgus 2,8 meetrit.
  • Rahnu põhjapoolsest osast on tükke murtud ja nii on kivi jäänud 1-1,5 meetrit lühemaks.
  • Punakaspruuni värvi, jämedateraline graniit, valdavaiks mineraalideks on päevakivid ja kvarts. Kivi soe värvus ja struktuur kajastaksid hästi eesti keele omapära.
  • Rahnust veel ühe tüki võtmine selle üldilmet oluliselt ei muuda.
  •  20.12.1991 arutas Ausammaste kivi edasist saatust Eesti TA Looduskaitse Komisjon. Otsustati, et sellest võib tükke võtta veel ainult väga tähtsate monumentide tarvis. Selleks on ka emakeeleausammas. See on väga sümboolne, et ühte kivi on kasutatud nii A. H. Tammsaare ja emakeele monumentidele.

Ausammaste kivist on juttu ka ajalehes "Maaleht" 26.03.1992 ilmunud artiklis.

 

Mis tekst raiuda sambasse? Võidutöö autorite pakutud variant on eelnevalt nimetatud. Kevadel 1992 pakub keelemees Mart Mägar sambale sobiva teksti. Selleks on Kadrina vanasõna "Sõna seob" (vanasõnade uurijad siiski täpselt sellist vanasõna veel leidnud ei ole). Ajalehes "Virumaa Teataja" (Virumaa Fondi ajaleht) 3/1992 pakub Kalju Saaber välja omapoolse idee: "Emakeel sätib õigeks südame". Kirjaniku arvates on siin kõik öeldud, sest see sisaldab kogu emakeele ilu ja omapära - täppidega tähti.

 

Suvel 1992 puurivad "KIL Raidkivi" töömehed kivisse auke ja saavad kätte vajalikus suuruses tüki.

1993 aasta talvel viiakse paarikümne tonnine kivitükk Tartusse. Sponsorluse korras tõstab kivi "Kunda Tehaste" kraana ja veab Lääne-Viru Teedevalituse auto.

Tartus töötab kiviraidur Margus Kääp. Tõstetöödel abistab firma "Mobiil".

1993 sügise alguses ootab Tartusse viimist teine sambatükk. Põhjuseks ümberringi kasvav vili.

Ajalehtede "Virumaa Teataja", 19.05.1994 ja "Eesti Sõnumid", 19.05.1994 andmetel jõuab ausammas firma "mobiil" treileril Kadrinasse reedel, 13.05.1994. Kunda kraana tõstab selle paigale. Algavad kiired heakorratööd. 

 

Rahastamine

Ajakirjanduses ilmunud artiklitest võib järeldada, et põhilised raha kogumise korraldajad olid Virumaa Fond, Virulaste Vennaskond, Roheline Rügement, Kadrina Keskkool, Kadrina Vallavalitsus.

  1. Ajalehes "Punane Täht" 21.05.1988 on teade 23.05.1988 Rakvere muuseumi näitusesaalis toimuvast esimesest üritusest emakeele ausamba heaks. Linda Olmaru loeb Anna Haava ja Marie Underi luulet ning Eduard Vilde proosat. Üritusel antakse üritusel ka ülevaade kuidas ja kelle poolt on seni ausamba püstitamise mõtet toetatud ja tulevikukavadest. Üritus on tasuta, kuid avatud on korjanduskarp.
  2. Ajalehes "Viru Sõna" 7.07.1988 ilmus artikkel, kus loetletakse esimeste annetuste summad. Artikli autori soovil kantakse artikli eest saadav honorar samuti ausamba loomise fondi (nii nagu paljude teistegi artiklite puhul).
  3. Ajalehes "Viru Sõna" 30.08.1988 on juttu, et Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevas osalenud annetavad ausamba püstitamiseks septembris 1000 rubla töö käigus teenitud raha.
  4. Ajalehes "Virumaa Teataja" 18.11.1988 on ülevaade viimastest annetustest ja probleemidest raha jõudmisel Kultuurifondi pangaarvele.
  5. Ajalehes "Virumaa Teataja" 15.12.1988 on:
  • teade, et 18.11.1988 seisuga on kogutud 3881,06 rubla. Lisaks on teada veel mitmed annetused, mis ei ole veel jõudnud Kultuurifondi pangaarvele.
  • juttu, et Rakveres peetud eesti keele nädala ajal oli Rakvere Turu platsi ääres hoiukassas (pangas) kast annetuste jaoks. Siia kogunes üle 100 rubla.
  • 17.12.1988 toimub Rakvere 1. Keskkoolis (praegune Rakvere Gümnaasium) raamatupäeva raames postkaardioksjon, mille tuludest läheb 50% ausamba tarvis. Samal päeval on ka Kadrinas võimalik teha annetusi ausamba heaks (toimub raamatute-plaatide, kunstiteoste jms jõululaat).
  • tuletatakse ka meelde raha aeglast liikumist Kultuurifondi pangaarvele ja annetajate nimede avaldamist ajalehes "Sirp ja Vasar". Vahel on arusaamatuste põhjuseks olnud mitte korrektselt täidetud annetuse ülekande dokumendid.

6. Ajalehes "Virumaa Teataja" (Virumaa Fondi ajaleht) 2/1989 ilmunud artikli andmetel on 1.01.1989 seisuga kogutud annetusi summas 5432 rubla ja 80 kopikat. Suurimad annetajad on olnud EÜE Virumaa regioon, Kadrina Keskkooli pere ja Rakvere Teater. Ausamba jaoks on vaja raha koguda veel mitmed aastad.

7. Ajalehes "Virumaa Teataja" (Virumaa Fondi ajaleht) 13/1990 on artikkel, kus teatatakse Eesti Linnade Liidu soovist toetada ausamba rajamist.

 

1990. aasta lõpuks on kogutud umbes 10.000 rubla. Järgnval aastal ja ka ülejärgmise aasta alguskuudel on laekumisi väga vähe.

 

SA Virumaa Muuseumid kogus on kaust, kus on mitusada annetuste kogumise lehte (tühja lehe näidis) ja mitmed muud korjandusega seonduvad paberid (korjanduse teade, pangaülekanne, Halliste koguduse kiri, rahataotlus Eesti  Rahvuskultuuri Fondile). 

 

Virumaa Vennaskonna esimesel üldkogul "Virumaa Teataja" 10/11 1991: suur korjandus algab 1992. aasta märtsis-aprillis koostöös Tallinna Rohelise Rügemendiga. Arvatav emakeeleausamba maksumus 100.000 rubla.

 

8. märtsil 1992 algas ülemaaline korjandus, mis lõpeb aprillis. Selle kampaania kohta ilmus mitu artiklit:

  • Ajalehes "Virumaa Teataja" (Virumaa Fondi ajaleht) 1/1992 ilmus korjanduse eelteade. Siin on ka info korjanduslehtede jagamisest ja Tallinnas tegeleb korjandusega Roheline Rügement.  
  • Ajalehes "Viru Sõna" 7.03.1992 ilmunud artiklis on samuti juttu algavast korjandusest, juba tehtud eeltöödest. ETV saates "Provintsipäevik toimuvast teleoksjonist (müüakse telliseid, tsementi ja eterniit). 
  • Ajalehes "Virumaa Teataja" (Virumaa Fondi ajaleht) 2/1992 on juttu sellest, et ka väikesed summad on ausamba tegemisel abiks, ärme tee välja samba vastastest (kes mõõdavad kõike vorstikilodega), tänatakse annetajaid (kes on aukülalised ausamba avamisüritusel mais 1993). 
  • Ajalehes "Viru Sõna" 7.04.1992 on nimetatud kogutud summaks umbes 20.000 rubla, korjandus jätkub, Rakvere raamatukaupluses "Varrak" on korjanduskast, Kiviõlis plaanitakse suuremat korjandust suve hakul, firmadest on suurim annetaja olnud Viru R-Raadio. 
  • Ajalehes "Virumaa Teataja" (Virumaa Fondi ajaleht) 3/1992 kirjutatakse, et Roelas toimus lisaks korjandusele ka rahvusaateline õhtu (esines kohalik segakoor, külalisteks olid kirjanik Kalju Saaber, maavalitsuse kultuurinõunik Raivo Riim ja emakeelesamba eestvedaja Rein Sikk).  Artiklis on ka juttu tublimatest annetajatest ja annetuste kogujatest.

 Vahetult enne rahareformi on kogutud 50.000 annetusi rubla.

 

Arvesatdes inflatsiooni kiiret tempot, siis on raske hinnata ausamba lõpliku maksumust. Nii võib kohata artiklites summasid 15-25.000 rubla, 100.000 rubla, 300.000 rubla.

 

Kui palju siis ikkagi lõppkokkuvõttes ausammas maksma läks?

 

 

Mälestuskivi avamine (kutse) 

Artiklites võis kohata ka loodetavaks avamise ajaks maid 1993. Kas avamine lükkus ainult raha pärast aasta edasi või oli teisigi põhjuseid?

 

Enne mälestuskivi avamist ilmunud artiklis ("Virumaa Teataja", 19.05.1994) kirjutab monumendi idee autor Rein Sikk, et lisaks emakeeleausambale on tegemist ka monumendiga virulaste jonnile ja eesti meelele - kuus aastat ühist aatetööd, milles osalesid sajad inimesed ja firmad (annetajatena, nõu ja jõuga abistajatena). Artiklis teatatakse, et ausambaga seonduv dokumentatsioon ja korjanduslehed on antud Rakvere muuseumi.

Ajalehes "Eesti Sõnumid", 19.05.1994 on pikemas artiklis kirjutatud ausamba vajadusest ja aastate lõikes tehtud ettevalmistustöödest. Laupäev (21.05.1994 - ausamba avamine) on Virumaa kultuuriloo tähtpäev.

 

Ajalehes "Virumaa Teataja", 14.05.1994 avaldati avamisürituse kava:            

  • emakeelele pühendatud näituses Kadrina Keskkoolis,
  • emakeelekonverents (Kadrina keelepäev (kutse). Selle ürituse raames toimus ka "Uurimuste ja omaloomingukonkurss Kadrina emakeelesamba avamise puhul" (konkursi kirjeldus)).
  • emakeelesamba avamine: kõneles Mikk Mikiver, sammast õnnistas Virumaa praost Peeter Kaldur, sümboolse katte eemaldasid eakas kadrinlane Arnold Kastemäe ja kirjanik Kalju Saaber.
  • mälestustahvli avamine Aino Undla-Põldmäele ja Rudolf Põldmäele,
  • kirikukontsert,
  • koosviibimine Kadrina Keskkooli aulas.

Ajalehes "Virumaa Teataja", 24.05.1994 avaldatud artiklis on väga lühidalt kirjeldatud samba saamislugu ja avamisüritust. Pikemalt lubatakse avamisüritusest kirjutada laupäevases lehes (28.05.1994), aga seal ei ilmunud sellist artiklit. 

 

Foto: Kadrina Keskkool, autor: ?? Foto: Kadrina Keskkool, autor: ??

Foto: Kadrina Keskkool, autor: ?? Foto: Kadrina Keskkool, autor: ??

Foto: Kadrina Keskkool, autor: ??

 

 

Aastal 2010 lisas Kadrina vald ausamba juurde infotahvli.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.   Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

 

Emakeeleausammas on olnud sündmuste keskel ka järgnevatel aastatel. Sageli on ilmunud sellekohane teade ajalehes:

 Foto: Heiki Koov, jaanuar 2013. Meene asukoht: SA Virumaa Muuseumid kogu.

1992 sügisel oli Kadrina kooli 90. aastapäev. Meenet jagati pidulikul aktusel kauaaegsetele õpetajatele ja töötajatele. Meene asukoht: SA Virumaa Muuseumid kogu.

 

Tänased fotod:

Foto: Heiki Koov, juuli 2007.   Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Foto: Heiki Koov, juuli 2007.    Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.