Mälestustahvel Kadrina kiriku seinal avati 17. detsembril 2000 aastal, seoses Heinrich Stahli 400. sünniaastapäevaga. Samal ajal avati ka Arnold Knüpfferi mälestustahvel http://www.monument.ee/kadrina-vald/kadrina-arnold-knupffer.

 

Stahl sündis umbes 1600. aastal Tallinnas. Ta õppis kolmes Saksamaa ülikoolis. Teoloogiamagistri kraadi sai ta Wittenbergis. Ta töötas Peetri, Järva-Madise ja Kadrina kirikutes õpetajana, Tallinna Toomkiriku ülempastorina.

• Ta andis välja kirikuraamatuid rajades nii eesti protestantliku kirikukirjanduse. Erilist tähtust omab Stahl ka eestikeelse kirikulaulu kujunemisel (http://www.eelk.ee/laululugu_algus.html).
• Kadrinas kirjutas ta oma peateose "Hand- und Hauszbuch" ("Käsi- ja koduraamat") II-IV osa. Neis raamatutes ta kutsub pastoreid ühtlast eesti keelt tarvitama.
• Tema jutlustuste kogu "Leyen Spiegel" ("Ilmikute peegel") on väärtuslik eesti keele arengu uurimisel. Siin leidub vanaaegseid keelevorme.
• Stahl kirjutas esimese eesti keele õpiku "Anführung zu der Estnischen Sprach" ("Juhatus eesti keele juurde", 1637). Nii võib öelda, et ta rajas vana kirjakeele, ühtlustades kõik siis ringi liikuvad käsikirjad. Tema tegevus mõjutas kogu XVII-XVIII sajandi eesti kirjasõna.

Tema tegevusest on juttu veebilehtedel: http://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Stahl, http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=de&do=autor&aid=99.

 

Mälestustahvli paigaldamise idee pärineb Kadrina valla raamatukogult (või on see Eduard Leppiku idee?), rahastas Kadrina vallavalitsus. Artiklis "Virumaa Teataja" 20.12.2000 on juttu mälestustahvli avamisüritusest (siin ka juttu Stahli tegevusest ja foto avamisüritusest): 

• Pidulik sündmus algas Kadrina kiriku ees, kus eesti kirikukirjanduse ja kirjakeele arendajate auks kõlasid Vogleri "Hoosianna" kirikukoori ja Tormise "Kodukeel" naiskoori esituses.
• Mälestustahvlite ees põlesid küünlad.
• Abivallavanem Aivar Lankei ja koduloolane Eduard Leppik meenutasid Kadrinas elanud suurmehi.
• Mälestustahvlid õnnistas Kadrina kirikuõpetaja Meelis-Lauri Erikson. 

• Avamisel esinesid Kadrina kolm koori.
• Sõnavõtuga esines Saksamaalt tulnud Knüpfferite suguvõsa esindaja Hermann Knüpffer.
• Üritus jätkus leerimajas. Siin rajati sild endisaegsete ja tänaste kirjameeste vahel. Esitati kadrinlase Rain Mikseri luulekava, mängisid Anne Peäske noored muusikud. Siin õnnitleti koduloolast Eduard Leppikut. Kadrina raamatukogu juhataja sõnul on mälestustahvlite avamine Leppiku idee. Tema kirjutas ka raamatu "Kultuurilooline Kadrina".

 

Suvel 2012 oli Kadrina kiriku seinal kuus mälestustahvlit:

 

Lisaks Heinrich Stahlile (vasakult esimene) on siin ka tahvlid:

• varasema eesti juhuluule autorile Rainer Brockmannile, http://www.monument.ee/kadrina-vald/kadrina-rainer-brocmann. 
• kauaaegsele pastorile Otto Gottlieb Harpele.
• kalendrikirjanikule Joachim Gottlieb Schwabele, http://www.monument.ee/kadrina-vald/kadrina-joachim-gottlieb-schwabe. 
• eesti keele ja folkloori uurijale Arnold Knüpfferile, http://www.monument.ee/kadrina-vald/kadrina-arnold-knupffer. 
• teenekale praostile, kodu-uurijale ja isamaalasele Gustav Johannes Beermannile, http://www.monument.ee/kadrina-vald/kadrina-gustav-johannes-beermann.

Tahvlite lisandudes on muudetud olemasolevate tahvlite asukohta kiriku seinal.

 

Tahvlite vastas asub Kadrina Vabadussõja monument, http://www.monument.ee/kadrina-vald/kadrina-vabadussoda-ja-i-maailmasoda.