Prindi

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Vennashaud asub Kadrinas, Viru ja Pargi tänavate vahelisel haljasalal. Muinsuskaitseameti arhiivi andmetel on vennashauda maetud Kadrinas ja siinses ümbruses 1941-1945 toimunud lahingutes langenud. Ümbermatmisi on tehtud aastatel 1945 ja 1946. Kokku on maetud umbes 30 hukkunut, neist seitsme nimed on teada (vt allpool nimetahvlid).

Esimene, puust mälestusmärk, püstitati 1945. aastal. 

1946 avati uus mälestusmärk, mis oli valmistatud kohaliku elaniku Rudolf Tamme poolt silikaattellistest. Sellel oli tekst: „SIIN PUHKAVAD NÕUKOGUDE ARMEE VÕITLEJAD, KES LANGESID KODUMAA KAITSEL 1941.a.".

Ausamba ümbrus oli piiratud aiaga. 

Muinsuskaitseameti arhiivis on monumendi kavand ja asendiskeem (pdf).

 

Foto: Kadrina keskkooli arhiiv. Foto: Kadrina keskkooli arhiiv.

Foto: Kadrina keskkooli arhiiv.

Fotod: Kadrina keskkooli arhiiv.

 

Foto: Kadrina keskkooli arhiiv. Foto: Kadrina keskkooli arhiiv.

Fotod: Helmut Joonuks, 1971, Muinsuskaitseameti arhiiv.

 

8. mail 1973 avati EKP Rakvere Rajoonikomitee poolt tellitud uus graniidist mälestuskivi tekstiga: „VÕITLUSES NÕUKOGUDE KODUMAA EEST LANGENUTELE 1941-1945".

Kivi mõõtmed on 80*180 cm. Lisaks paigutati siia ka seitse nimetahvlit. Kogu vennashaua ala suurus oli 400m2. Viitna ristmikule, 0,6 km kaugusele mälestuskivist, paigaldati teeviit.

Vana kavandit vaadates tundub, et uus on teisipidi - esiküljega Pargi tänava poole (vana oli tagumise küljega Viru tänava/raudtee poole).

Muinsuskaitseameti arhiivis on uue monumendi kinnitamise akt (pdf).

Mälestusmärk Kadrina vennaskalmistul, RM F 842:59, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1682525.

Mälestusmärk Kadrina vennaskalmistul, RM F 842:59, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1682525.

 

Foto: Helmut Joonuks, 1973, Muinsuskaitseameti arhiiv.

Foto: Helmut Joonuks, 1973, Muinsuskaitseameti arhiiv.

 

Kadrina, mälestussammas nõukogude sõduritele, 1980. aastad. RM F 1329:3, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1421187.

Kadrina, mälestussammas nõukogude sõduritele, 1980. aastad. RM F 1329:3, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1421187.

 

Kadrina, monument vennaskalmul, 1981. RM F 1208:2, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/146026.

Kadrina, monument vennaskalmul, 1981. RM F 1208:2, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/146026.

 

Fotod: Helmut Joonuks, 1975, Muinsuskaitseameti arhiiv.

Fotod: Helmut Joonuks, 1975, Muinsuskaitseameti arhiiv.

 

Millal ja miks eemaldati nimetahvlid?

Kadrina vennashaua monumendi juures toimusid sageli miitingud. Enamasti olid üritusest osavõtajte hulgas Kadrina Keskkooli õpilased, näiteks "Punane Täht" 25.05.1976. Üritused toimusid siin 1980-ndate aastate lõpuni. Näiteks on ajalehes "Punane Täht" 24.05.1988 jutt ja fotod Kadrina Keskkoolis toimunud sõprusfestivalist. Üheks kohustuslikuks osaks sellistel üritustel oli ka lillede/pärgade asetamine vennashaua juurde.  

 

Foto monumendist on ka siseturismi tutvustavas artiklis "Punane Täht" 26.06.1975.

 

 

Tänased fotod:

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, juulli 2007.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

 

 

Vennashauda on maetud Kadrinas ja siinses ümbruses 1941 ja 1944 peetud
lahingutes langenud. Ümbermatmisi on tehtud aastatel 1945 ja 1946. Kokku on
maetud umbes 30 hukkunut, enamik neist tundmatutena.
1945. aastal pandi puust mälestusmärk. 1946 asetati uus
mälestusmärk. Sellel oli tekst: „SIIN PUHKAVAD NÕUKOGUDE
ARMEE VÕITLEJAD, KES LANGESID KODUMAA
KAITSEL 1941.a.”. Ausamba ümbrus oli piiratud aiaga.
H. Joonuks. - Muinsuskaitseameti arhiiv, 1971.
1973 paigaldatakse uus mälestuskivi. Sellel on tekst:
„VÕITLUSES NÕUKOGUDE KODUMAA EEST LANGENUTELE
1941-1945”.