Prindi

Foto: Heiki Koov, mai 2022.  Foto: Heiki Koov, mai 2022.

Alates .... 2019 asub Lembit Pärna monument Lagedil Vabadusvõitluse muuseumi hoovis. 

Foto: Heiki Koov, oktoober 2007.

Monument asus Vohnja mõisa ees 25. juuni 1983 - 1. juuni 2004. Kui see maha võeti, siis viidi see Tartumaale, Vara valda. Kuid ka seal seda enam ei ole. 

Monumendi edasisest saatusest on juttu "Pealtnägija" loos: https://www.err.ee/524366/pealtnagija-tasuta-muuseumile-antud-kuju-prooviti-ebays-30-000-dollariga-muua ja alates ... 2019 asub monument hoopis Lagedil Eesti Vabadusvõitluse Muuseumishttps://maaleht.delfi.ee/tasubteada/laskurkorpuse-kindral-lembit-parn-sai-taas-monumendile?id=86273895 

 

Lembit Pärn (1903-1974) oli Venemaalt eesti külast pärit sõjaväelane, kindralleitnant. Eelkõige on ta tuntud 8. Eesti laskurkorpuse komandörina (1942-1945).

Viru Sõna, 24.07.1945
"Viru Sõna" 24.07.1945

Ta on töötanud ka õppejõuna ja teadurina kõrgemates sõjalistes õppeasutustes ja peale sõda ka ENSV relvajõudude ministri ja sõjakomissarina. Tema elulugu saab lugeda näiteks veebilehelt http://et.wikipedia.org/wiki/Lembit_Pärn või ajalehest "Punane Täht" 21.06.1973.  Põhjalik lugu kindralist on ka venekeelses Wikipedias.

 Foto: 16.06.1945, albumist F 3517/1-456 "Eesti Korpuse suurtükiväelaste elu ja tegevus 1942-1946." Kindral Lembit Pärn Eesti Laskurkorpuse suurtükiväe paraadmarsil Tallinnas peale sõja lõppu. AM F 23991:231, Eesti Ajaloomuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2038337.
Foto: 16.06.1945, albumist F 3517/1-456 "Eesti Korpuse suurtükiväelaste elu ja tegevus 1942-1946." Kindral Lembit Pärn Eesti Laskurkorpuse suurtükiväe paraadmarsil Tallinnas peale sõja lõppu. AM F 23991:231, Eesti Ajaloomuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2038337.

Lembit Pärna nime kandis Vohnjas asunud kolhoos alates 26.02.1975 ("Punane Täht" 1.03.1975). Kuigi otseselt selle mehega ei ole siin tegelikult mingit seost. Lembit Pärna vanaisa Jüri (sündinud 1836) ja isa Abram (sündinud 15.02.1868) elasid algselt (Vohnja kõrval asuvas) Kolu mõisa alluvuses olnud Ohepalus, kust kevadel 1885 hakati perega rändama Stavropoli kubermangu Esto-Haginskoje asundusse. Kindrali ema oli pärit Põhja-Kaukaasia eesti asundusest Maruhkast. Emapoolne vanaisa Jüri Spuhl oli pärit Läänemaalt Ridala vallast Mäe mõisast. Lembit Pärn sündis 21. juunil 1903. Ta oli peale sõda käinud oma esivanemate sünnikohas Ohepalus. Lembit Pärn suri Moskvas 27. märtsil 1974. Ta on maetud Moskvasse Novodevitše kalmistule.

Foto: E. Lukin, august 1943. Kindralmajor Lembit Pärn oma pojaga. AM N 3917, Eesti Ajaloomuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2136335
Foto: E. Lukin, august 1943. Kindralmajor Lembit Pärn oma pojaga. AM N 3917, Eesti Ajaloomuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2136335

 Lembit Pärn on kirjutanud mõned artiklid ajalehte "Punane Täht":

Monumendi avamine

Ajalehes "Punane Täht" 23.06.1983 on monumendi avamise eelteade. 21. juunil 1983 oleks Lembit Pärn saanud 80-aastaseks. Sellel päeval toimus Tallinna raekojas pidulik koosolek. 25. juunil 1983 kell 14 avatakse Vohnjas mälestussammas ja raamatukogu ruumides memoriaaltuba. Avamisele olid oodatud Pärna lähedased sugulased, tema lahingukaaslased-sõjaveteranid ja üldsuse esindajad.

23.06.1983 artikkel on ka ajalehes "Virumaa Teataja" 27.06.1998. Siin on see rubriigis "15 aastat tagasi". 

Ajalehes "Punane Täht" 28.06.1983 on kokkuvõte monumendi avamisest:

Fotod Vohnja raamatukogust.

Foto: ? Vohnja raamatukogu. Foto: ? Vohnja raamatukogu.

Foto: ? Vohnja raamatukogu. Foto: ? Vohnja raamatukogu.

Foto: ? Vohnja raamatukogu.

 

Kolhoosi kontoris oli nõukogude ajal nn Lembit Pärna memoriaaltuba (raamatukogu koridoris oli üks valgustatud stend). Vohnja raamatukogu.
Memoriaaltoaks oli raamatukogu koridoris üks valgustatud stend. Vohnja raamatukogu.

Mõned kuud peale monumendi avamist avaldati ajalehes "Punane Täht" kaks artiklit, kus samuti monumendist juttu:

 Lembit Pärna mälestussammas Vohnja mõisa pargis. Foto: Enno Kapstas. RM Fn 1543:5496, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2482918.  
Lembit Pärna mälestussammas Vohnja mõisa pargis. Foto: Enno Kapstas. RM Fn 1543:5496, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2482918

Ka 26.09.1987 artiklis on juttu siin monumendi juures toimuvast. Kui laskurkorpuse veteranide päev algas Porkuni klubis, jätkus Loksa külas asuva vennashaua ja Porkuni lahingu mälestuskivi juures, siis edasi liiguti Vohnjasse. Siin asetas erukindral Karl Aru pärja Eesti laskurkorpuse komandöri kindral Lembit Pärna büsti ette. Toimusid kohtumised Lembit Pärna nimelise kolhoosi juhtkonnaga, esinesid sõjaveteranide ansamblid jne. 

 

Monumendi eemaldamine

Kooli (mõisamaja) ette taheti rajada lipuväljak, et tähistada 120 aasta möödumist Eesti lipu kasutuselevõtust. Nii arvati, et Pärna kuju ei sobi enam oma senisesse asukohta.  Monumendi mahavõtmine sattus ühte aega Alfons Rebase monumendi püstitamisega (http://www.monument.ee/kadrina-vald/viitna-pauna-alfons-rebane). Nii kujunes ajakirjanduses omamoodi "sambasõda". Arvamusi oli mitmeid - kellele võib ja kellele ei või sammast püstitada, kuhu võib ja mida arvab välisajakirjandus meie tegemistest.  Õnneks Pärna monumendi lõhkumisest juttu ei olnud. Küll taheti see siit ära viia, näiteks Tallinnas asuvasse Okupatsioonide muuseumisse. Kuna seal juba oli Tallinnas, Gonsiori tänaval asunud Pärna kuju olemas, siis lõpuks otsustati anda monument Tartumaale, MTÜ Mustametsa Muinsuskaitseühingu haldavasse Meie Aja Muuseumi skulptuuride parki.

Artiklid ajalehes "Virumaa Teataja":

Virumaa Teataja, 26.05.2004

 

Monumendi eemaldamisest oli saatelõik MuinasTeeVees, https://arhiiv.err.ee/vaata/muinasteevee-elu-parast-surma (15.35-22.43).  

Foto: Heiki Koov, juuli 2007.
Vohnja kooli seinal on (suvel 2007) stend monumendi mahavõtmise selgitustega.

 

Lembit Pärnale oli Vohnjas veel teinegi mälestusmärk - metallist bareljeef koolimaja (mõisa) saalis http://www.monument.ee/kadrina-vald/vohnja-lembit-parn-moisas

Tema sünnikohas Venemaal, Kalmõkkia Vabariigis, Jašaltinskis (või on õige Jašalta?) avati monument mais 2000. Avamisüritusest on juttu ajalehes "Zori Manõtša" 13.05.2000.

21. juunil 2013 tähistati Lembit Pärna 110. juubelit. Siin on ka foto tema sealsest monumendist - http://85250.rk08.ru/news/news/621-pern.html.

Foto: <a href=
Foto: http://85250.rk08.ru/news/news/621-pern.html.

 

Fotod oktoober 2010: 

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.   Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.   Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.
Monumendi vanas kohas on veel aluskivi alles.

 

Monument skulptuuride pargis

Kui ma ise 2007 aasta sügisel seal nn skulptuuride pargis käisin (Tootsi bussipeatuse juures), siis minu arvates oli seal skulptuuride pargist küll asi kaugel - oli ainult üks segamini ümbrusega talumajapidamine ja Pärna kuju maja ees. Taluperemees rääkis, et peale Pärna kuju on tal veel teinegi eksponaat - millalgi öösel oli sinna salaja toodud Teise maailmasõja ajal hukkunud Võru parteijuhtide nimedega mälestusplaat.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2007. Foto: Heiki Koov, oktoober 2007. Foto: Heiki Koov, oktoober 2007.