Uurimistöö käigus olen ma mitmel korral kokku puutunud olukorraga, kus olen kahtleval seisukohal, kas uuritav objekt on ikka monument või ei ole.

Kõige raskem on piiri tõmmata kalmistutel asuvate mälestusmärkide vahel. Mõned kalmistul asuvad mälestusmärgid olen siiski lugenud siin kataloogis esitamise vääriliseks. Paljud olen välja jätnud, näiteks: 

• "Viru Sõna" 13.11.1990 on juttu hauakivi avamisest Väike-Maarja kultuuritegelasele Karl Kihlefeldtile.  
• Simuna kalmistul on mälestuskivi Eesti riigi loomise olulisele tegelasele Arnold Jürgensile ("Viru Sõna" 15.06.1989, "Virumaa Teataja" 11.04.1996, 20.03.1998). 
• "Punane Täht" 16.11.1972 on juttu Kavastu, Haljala ja Vanamõisa koolide kunagisest tuntud õpetajast Gustav Kaasikust (5.06.1877 - 4.09.1935). Lisaks oli ta ka kooride juht, tuletõrjeühingu esimees, kindlustusseltsi ja kohaliku kaubatarvitajate ühisuse asutajaliige.  Elu viimased aastad oli ta talunik. Ta on maetud Haljala lähedale Kakumäe kalmistule. Artikli autor peab vajalikuks Gustav Kaasiku mälestuse säilitamist. 25.08.1977 artiklis kirjutatakse Kaasiku 100. sünniaastapäeva tähistamisest ja talle kalmistul mälestuskivi avamisest. 
• 12.10.2006 on juttu Emumäe maastikukaitsealal asuva vana Mursi kalmistu väravasse nelja meetri kõrguse puuristi, millel on tahvel kirjaga "Kõik on üks, üks on kõik". Rist on mõeldud kõikide maetute mälestuseks. 

 

• 27.07.2004 on ülevaade Viru-Nigulas taastatud pastor Gustav Hasselblati hauakivi taastamisest (25.07 möödus tema surmast 151 aastat). 
• 13.02.2008 on lugu võsalõikajast, kes leidis metsaveerest raudristi. 
• 28.08.2008 on juttu Tepelvälja külas asuva Esku kalmistul avati mälestuskivi Vabadusristi kavalerile Jaan Ristojale. 
• 29.08.2012 on ülevaade Väike-Maarja kiriku juures asuvale kalmistul mälestuskivi avamisest kindral August Kasekampile. 
• 9.05.2015 on juttu Tallinnas Metsakalmistul avatud mälestuskivist Rakvere vallast pärit teatri-, muusika- ja kirjamehele Lembit Antonile.  
• 24.10.2019 - piirivalvekoera Djoma/Dembli hauale peab paremini ligi pääsema. Haual on mälestuskivi tekstiga "Djoma 1978-2000 Piiril surmani". 
• 18.07.2023 on Kunda vanal kalmistul avatud mälestuskivi foto ja tutvustus. 

 
Mälestusrist Tõrma kalmistul. 

Teine "piiripealne" teema on skulptuurid. Kui neil on konkreetne mõte, siis ma olen need üksikud e-kataloogi lisanud, näiteks http://www.monument.ee/tapa-vald/porkuni-ema (pühendatud Porkuni kooli õpetajatele). Mitmed, millest on ka ajalehes juttu olnud, on aga välja jäänud: 

•  "Viru Sõna" 3.07.1993 - kunagi Toilas presidendilossis asunud skulptuur "Kolm graatsiat" oli aastaid Rakvere sõjaväeosas. 
•  "Punane Täht" 22.06.1968 - foto pisikesest lektori kujuga puuskulptuurist. 
• "Virumaa Teataja" 3.11.2004 - Võsul nõukaaja alguses olnud skulptuuridest: Lenin ja Stalin ajalehte lugemas, hirv, saluteeriv pioneer, tennisereketiga sportlane. 
• "Virumaa Teataja" 6.04.2019 ja 18.10.2019 - Rakvere Ametikooli õpilaskodu juurde paigaldatakse kutsika skulptuur. 
• "Virumaa Teataja" 25.09.2021 - Seaküla Simson jäädvustas kass Nurru pronksist skulptuurina.  
• "Virumaa Teataja" 20.04.2019

• "Virumaa Teataja" 22.05.1936 on juttu Rakvere Vallimäge uurinud muinsuskaitse magistrist Erik Laidist. Artiklis saab teada, et teadlane tutvus ka siit leitud kivitahvliga, millel on kujutatud lendavat härga. 
  

Kolmas väljajääjate grupp on nõukaajal kingitud mitmesuguseid suuremad ja väiksemad mälestusplaadid. Neid võib praegugi kohata kohalikes muuseumides (näiteks Tapal, Arvatele, Kohtla-Nõmme kaevanduspargis jm). Ajalehes "Punane Täht" 25.04.1970 on ülevaade EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu pleenumist ja istungjärgust.

Ajalehes "Virumaa Teataja" 6.05.2015 on teade Väike-Maarja gümnaasiumis kooli ajalootahvli avamisest. Tahvlil on kooli varasemad nimed ja aastaarvud. 

Tõenäoliselt sobitub siia teemasse ka Rakvere kaitseliidu majas avatud mälestusnurk sõjaveteranidele, nende hulgas ka Afganistanis hukkunud Jako Karuksile ("Virumaa Teataja" 25.04.2013 ja veebiversioon https://virumaateataja.postimees.ee/1214000/veteranipaeval-avati-malestusnurk). 

Veel on üle Eesti terve suur hulk mitmesuguseid tahvleid majade seintel. Ma ei mõtle siinkohal firmade/asutuste nimesilte. Majadel on väga erinevaid tunnustussilte (umbes sellistes sõnastustes nagu "Ilusaim kodu", "Hoolikam korteriühistu"). Ajalehes "Virumaa Teataja" 15.11.2017 on foto Vinni spordihoone seinal plaadi avamisest. Plaadil on tekst: "Eesti Olümpiakomitee tunnustatud spordikeskus". 

Veel näiteid peaaegu monumentidest:

• "Virumaa Teataja" 28.12.2007, 5.12.2009 ja 4.08.2018 on juttu Porkuni järvekivist (kivile on kantud need aastaarvud, kui järv oli kuivanud). 
• "Virumaa Teataja" 11.05.2002 ja 14.05.2002 on jutt Raudlepa külas (Sõmerult 2 km Narva poole) paigaldatud "Toolse rannamehe tütar" kivisambast. Legendi on kirja pannud Fr. R. Kreutzwald. 

Kas Haljalas asunud valgusfoor on ka tänaseks monumendiks kujunenud? Haljala oli üks väheseid, kui mitte ainus, mitte linn, kus oli oma valgusfoor. See asus Rakvere mnt, Schönbergi tee, Võsu mnt ja Tallinna mnt ristmikul. Kuna seal väga tihedat liiklust ei ole olnud, siis oli valgusfoor üsna segav. Ajalehes "Virumaa Teataja" on mitu artiklit foori teemadel: 14.03.2013, 18.04.2013, 29.10.2013. Alates juulist 2014 on siin ringtee. Üks valgusfooridest paigutati kiriku lähedale ja lisati ka foori ajalugu tutvustav infotahvel, 26.11.2014.   
Fotod 2020: 

  

 

 

Unustatud monumendid

Punamonumendid ma koondasin eraldi teemasse http://www.monument.ee/punamonumendid. Tegelikult on siin esindatud mitmed sellised monumendid, mida enam ei olegi olemas. Nõukaaegses kirjanduses on palju juttu hävituspataljonide tegevusest 1941. aasta suvel (näiteks "Punane Täht" 2.03 ja 5.03.1963). Ma tean kahte hävituspataljoni juhtide matmiskohta, mis mõlemad on (kellegi poolt teadlikult) likvideeritud: 

• Kui varasemalt oli Viru-Jaagupi vennashaual hävituspataljonlase Leonhard Tammuri mälestustahvel, siis millalgi on see siit ära võetud (nüüd juba aasta on see siin tagasi!!!!). Vennashauast on juttu http://www.monument.ee/vinni-vald/viru-jaagupi-vennashaud. 
• Rakveres Tõrma kalmistule on maetud Rägavere valla miilitsavolinik Johannes Kallaste, http://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-johannes-kallaste. Ka tema matmiskohas toimusid varasemalt mälestusüritused. Ajalehes "Punane Täht" 24.10.1968 on juttu tema hukkumisest ja matustest. 5.10.1976 lehes on juttu endiste Tartu hävituspataljoni võitlejate külaskäigust kunagise võitluskaaslase hauale. Mis on aga hauast tänaseks saanud - kivi on pikali lükatud ja haud võsasse kasvanud. 

Ajalehes "Punane Täht" 11.12.1969 on juttu Vasta kooli esindajate poolt pärja viimisest Mahus asuvale jefreitor Ivan Ignatjevitš Kalinini hauale, kes hukkus 1. juunil 1945. 

Ajalehes "Virumaa Teataja" 3.08.2006  on juttu Rakvere-Väike-Maarja maantee ääres, umbes 0,75 kilomeetrit telemastist Tõrma poole kunagi asunud väikesest platsist koos punaobeliskiga, hiljem mälestustahvliga. Siia olevat kokku toodud augusti algusel 1941 peetud lahingutes hukkunud punaväelased ja väidetavalt ka surnud hobused.   

 

Mõned näited erilistest monumentidest

1998. aasta ajalehes "Virumaa Teataja" on mitu artiklit maanteede ääres asuvatest liiklusõnnetustes hukkunutele pühendatud monumentidest. Põhiküsimuseks on mida nendega teha - kas lubada neil olla või eemaldada. Arvamused on kohati väga vastuolulised. 

• 19.08.1998 - Maanteeamet on andnud korralduse 1. oktoobriks mälestuskivid ja -tahvlid eemaldada. Kokku on Eestis teede ääres 83 mälestuskivi. Lääne-Virumaa on umbes 15 kivi või tahvlit (neist enamik ilma nimeta).  
• xxxx 1998 - ajalehe korraldatud küsitlus  teeäärsete mälestusmärkide säilitamisest või eemaldamisest. 
• 30.09.1998 - teedevalitsused kõrvaldavad teeäärseid mälestuskive. 
• 2.10.1998 - teedeäärsed mälestustahvlid viiakse Pahnimäe asfaltbetoonitehase maa-alale. 
• 22.10.1998 - seitsmeteistkümnest mälestusmärgist viidi ära seitse, kaks lükati kohapeal laiali. Hukkunud omaste nõusolekul paigutas teedevalitsus kaks mälestuskivi teest eemale ja ühe mälestusmärgi paigutasid ümber hukkunu omaksed. Nüüd on maakonna teede ääres alles viis mälestusmärki. Ants Vinnali mälestusmärk jäi endisele kohale, neli tükki enam teehooldust ja sõidukijuhte ei sega. 

Monumentide e-kataloogis on liiklusõnnetustes hukkunutele kaks mälestuskivi (tegelikult ka kolmas - autorallil hukkunule http://www.monument.ee/vinni-vald/lavi-kalev-kotsar):  

• http://www.monument.ee/haljala-vald/sauste-valdek-arula - tööülesannete täitmisel hukkunud miilits
• http://www.monument.ee/rakvere-vald/sami-hans-winnal - autoavarii teinud autoärimees

Mälestuskivi Viitna lähedal: 59.44960, 26.05408
 

Vinni NST ametiühingu klubis oli fašismiohvrite stend, mida avati ka nagu mõnda monumenti. Lisasin selle stendi samuti siinsesse e-kataloogi - http://www.monument.ee/vinni-vald/vinni-fashismiohvrid.

Omapärane näide on Vinnis asuv veetorn, mis nagu ajalehe "Punane Täht" 1.05.1954 andmetel, on valminud 1. mai auks. 

Lehtse mõisa torn on ehitatud aastal 1884, siis kui perekonda sündis poeg. Lehtse mõisast ja tornist on lugu ajalehes "Virumaa Teataja" 24.04.2007. 

 Kadrina lähedal asuvas Jõetaguse külas on suur puust rusikas. Sellest on ka mitu artiklit ajalehes "Virumaa Teataja".

• 20.12.2003 - rusikas on vigursaetud vanast paplist ja paigutati küla teede ristmikule. Meistrimees oli Raivo Perandi. Skulptuurile ühest seletust ei ole, aga põhilise organisaatori, kohaliku korstnapühkija Tiit Mäekivi, sõnul on eestlastele ikka meeldinud rusikat näidata.  
• 10.01.2004 - meenutatakse eelmisel aastal püstitatud veidraid monumente. 
• 25.09.2004 - naljalugu Res Publica partei koosolekult, kus arutatakse Lääne-Virumaal asuvate monumentide mahavõtmist (nähtavasti vihjena Lihulas eemaldatud mälestuskivile). Arutluse all on ka Jõetaguse rusikas. 

 

Pole ja ei tule monumenti 

Ajalehes "Punane Täht" 20.12.1960 on foto proletaarse kirjaniku Juhan Lilienbachi (http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=1721) lapsepõlvekodust Paatna külas. Käisin seda maja otsimas, sest Regio atlases on see märgitud kui "kultuurilooline paik". Ümbruskonna inimesed teadsid Lilienbachide maja asukohta hästi. Kohaliku talumehega koos otsides me mingit mälestusmärki ei leidnud. Arvatavasti seda polegi olnud. Maja kunagist asukohta võib vaid aimata vundamendi ja üksikute palkide asukoha järgi. 

 

Ma olen mõelnud, et väga huvitav oleks lugeda tänapäevase vaate kohaselt kirjutatud põhjalikke uurimusi Lääne-Virumaalt ja Eestist pärit Punaarmee kõrgetest väejuhtidest. Nõukaaegses stiilis on ajalehes "Punane Täht" avaldatud mitmeid artikleid, näiteks Harald Tummeltaust 22.06.1967 ja Voldemar Pussist 2.11.1976. Kas neile nõukaajal monumente on püstitatud? Muidugi ei saa öelda, et üldse midagi ei ole, lühiandmed on olemas: http://et.wikipedia.org/wiki/Harald_Tummeltau, http://et.wikipedia.org/wiki/Voldemar_Puss.