Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Foto: Heiki koov, september 2010.

 

Avamine 15. juulil 1923.

Lõhkumine 1960-ndate aastate alguses.

Taasavamine 23. juunil 1998.a.

 

Vabadussõja lõpul Venemaalt Eestisse jõudnud ja siin kiiresti leviva tüüfuse vastu võitlemiseks toodi muu hulgas 3. diviisi külgehakkavate haiguste vastu võitlev lendsalk 5. jaanuaril 1920.a. Valgast Kundasse, kus see avas 500 voodikohaga nakkushaigla. Haiglas raviti nii Eesti rahvaväelasi kui Loodearmee vene valgekaartlasi. Surnute matmiseks annetas Kunda mõisa omanik Girard de Soucanton sõjaväele Kunda surnuaia (praegune Männiku kalmistu) kõrval eraldi matmiskoha, kuhu maeti 26 taudiohvrit (või 30?) (eesti polkudest 8, Scouts pataljonist 2, Balti pataljonist 3 ja Loodearmeest 13). Üldisele surnuaiale maeti omaste poolt 6 Vabadussõjas langenud kundalast, samuti 10. jaanuaril 19191.a. punaste poolt Rakveres mõrvatud kauaaegne Port-Kunda tsemendivabriku arst dr. Moriz Luig.

 

Nende mälestuseks püstitati sõjaväe surnuaiale mälestusmärk. See oli madalal neljakandilisel tsementalusel seisev looduslik kivi, mille tipus oli suur betoonrist. Kivile kinnitatud marmortahvlil oli kiri "Mälestuseks Eesti Vabadussõja ajal surnud sõduritele 1918-1920". Kokku oli monumendi kõrgus ca 4 meetrit. Mälestusmärgi ümber oli tsementpostidele toetuv raudvõre. Kuna materjali ja tööjõu andis peamiselt Port-Kunda tsemendivabrik, oli ehitustööde maksumus väike - umbes 50 000 marka. Ausammas püstitati kohaliku seltskonna algatusel. Raha koguti korjanduslehtedega ja pidude sissetulekust.

 

Mälestusmärk avati pidulikult 15. juulil 1923.a.

  • Avakõne pidas püstitamise komitee esimees Peeter Püss.
  • Jumalateenistuse pidas Viru-Nigula koguduse õpetaja Aleksander Alver, saatsid Kunda mängu- ja laulukoorid.
  • Pärgi panid mälestusmärgile Sõjaministeeriumi esindaja kolonel Aleksander Simon, Siseministeeriumi esindaja Soomann, endine Loodearmee ohvitser leitnant Katugin jt.

 

Mälestusmärk elas üle kõik suuremad hävituskampaaniad. See olevat hävitatud (kohalike kommunistide poolt?) alles 1960-ndate aastate algul.

 

Taastamine

Mälestussamba taastamise mõtte algatajad olid Richard Kilm, Gustav Vermer ja Vabadussõja veteran Konstantin Roots.

Kasutades kohapealt leitud tükke ja vanu fotosid tegi Rakvere Linnahoolduse OÜ samba projekti. Säilinud oli vaid rist ja paar posti.

Monument valati AS-is Betoonelement.

Korrastati ka osaliselt säilinud hauakünkad.

Kunda linnapea Anne Tasuja jutu järgi tähistatakse taastatud mälestusmärgi avamisega Võidupüha ja ka Kunda linna 60. aasta juubelit.

 

Monument taastati koopiana, väikeste muudatustega:

  • Erinevalt vanast monumendist on nüüd ketti hoidvad postid otsapidi maa sees.
  • Algselt ümbritsesid monumenti raudlatid, nüüd on kett.
  • Vanalt fotolt võib aru saada, et algselt oli betoonaluse peal üks suur kivi ja selle kivi otsas rist. Nüüd on betoonaluse peal väiksematest kividest risti alus.

 

Teistkordne avamine

Pidulik avamine toimus 23. juunil 1998.

  • Esines piirivalveorkester.
  • Piirivalve ja Kaitseliidu liikmed olid pidulikus rivistuses.
  • Monumendi pühitses EELK Viru-Nigula koguduse õpetaja Üllar Nõlv.
  • Sõna võtsid Kunda linnapea Anne Tasuja ja Lääne-Viru maavanem Marko Pomerants.
  • Aukülalisena osales Vabadussõjast osavõtnu ja monumendi taastamise mõtte üks algataja Konstantin Roots.

 

Allikad: Tiit Noormets "Virumaa monumendid" 1990, Mati Strauss "Vabadussõja mälestusmärgid I" (Keila 2002), Rene Viljat "Eesti Vabadussõja mälestusmärgid" (Tänapäev, 2008), artiklid ajalehes "Vaba Maa" 17.07.1923, "Põhja Kodu" 17.07.1923, "Virumaa Teataja"  20.06.1998.


Foto: Heiki koov, september 2010.

Algse samba rist asub Kunda tsemendimuuseumis.

 

Tänased fotod:

Foto: Heiki koov, september 2010. Foto: Heiki koov, september 2010.

Foto: Heiki koov, september 2010. Foto: Heiki koov, september 2010.

Foto: Heiki koov, september 2010. Foto: Heiki koov, september 2010.

Foto: Heiki koov, september 2010.

Foto: Heiki koov, september 2010.

Monumendi ümbruses asuvate puude otsa oli kinnitatud palju ilusaid linnupuure.