Prindi

Pooleli!

 

Nõukogude ajal korraldati sageli rahvamatku (põhiliselt 9. mai ehk Võidupüha puhul). Neist võtsid põhiliselt osa koolide õpilased, aga ajalehekuulutusi vaadates, olid matkama oodatud kõik huvilised. Põhilised sihtkohad olid Suure Isamasõjaga seonduvad paigad, näiteks Loksa vennaskalmistu, Loksa lahingupaik, Vilgu teeristi lähedal asuv punaarmeelase haud, Rägavere lahingupaik, enamik vennashaudu jm. kohad.  Lisaks matkamisele oli päevakavas veel mitmeid ettevõtmisi: miiting ja pärgade panek vennashaual, veteranide külastamine, luuremängude mängimine, orienteerumisvõistlused, teatejooksud, sõideti jalgratastega, korjati ravimtaimi. Kasutusel olid käiseembleemid (hind 5 kopikat). Osavõtt oli massiline (näiteks 9. mail 1965 matkas 8784 huvilist). Ajalehes "Punane Täht" avaldati mitmeid matkade eelteateid või kokkuvõtteid (29.04.1965, 13.05.1965, 6.05.1969, 7.05.1970, 12.05.1970).

 

Kuid matkasid koos väiksemate võistlustega korraldati ka muudel põhjustel (näiteks pioneerielu huvitavaks muutmiseks, "Punane Täht" 10.10.1970).

 

Septembris 1968 toimus kommunistlike noorte motomatk "ÜLKNÜ 50" . Sõideti marsruudil Rakvere - Haljala - Varangu HEJ - N. piirivalveväeosa (arvatavasti Mahus) - Kunda vennashaud - Raudkatku (Alice Tisleri lapsepõlvekodu) - Viru-Nigula vennashaud - Toomika (perekond Lokotaride elukoht)  - Viru-Jaagupi (vennashaud?)- Väike-Maarja (vennashaud?) - Loksa vennashaud. Mitmes kohas olid pidulikud miitingud, monumentide juurde asetati lilli ja pärgi. Motomatkast on ülevaade ajalehes "Punane Täht" 21.09.1968.

 

Konkurssiga "Tunne oma kodumaad" tähistati Suure oktoobri 50. aastapäeva. Ajalehes "Punane Täht" 17.03.1966 on juttu osalemise tingimustest. Põhiline on muidugi ürituse raames punategevuse uurimine ja jäädvustamine.

Vähemalt üks matkagrupp külastas Rägevare lahingupaika.