Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Foto: Heiki Koov, august 2010.
Mälestustahvel Ferdinand Mühlhauseni kunagisel kodumajal Sopi talus Ülesool (tänapäeval Rakkes Lille tänav 10) avati 31. mail 1969.

Ferdinand Mühlhauseni elust ja loomingust on põhjalikumalt juttu ajalehes "Punane Täht" 17.11.1964. Mõned olulisemad faktid sellest artiklist:

  • Ferdinand Mühlhausen sündis 16. novembril 1864 põllupidaja pojana Koeru lähedal.
  • 1866 kolisid Mühlhausenid Salla-Traksile, kus möödusid Ferdinandi lapsepõlveaastad.
  • Tallinna kresikoolis oli tema heaks sõbraks ja pinginaabriks Eduard Vilde. Erinevalt Vildest, kellel oli kirjanduslikke kalduvusi, oli Ferdinandil muusikalised huvid. Ta organiseeris koolis laulukoore ja kvartette, mida ise juhendas. Ta täiendas ennast ka klaverimängus. Peale kooli lõpetamist asutas ta Traksil laulukoori.
  • Sajandi lõpus kolisid Mühlhausenid Rakkesse, kus ostsid Sopi talu. Kui vanemad hakkasid siin talu pidama, siis Ferdinand hakkas kaupmeheks ja ehitas selleks otstarbeks maja. Agaralt osales ta seltskondlikus tegevuses.
  • Sajandi alguses tegutses ta kaheksa aastat kaupmehena Peterburis, siis oli jälle põllumehena Rakkes.
  • Juba aastal 1914 hakkas tal nägemine halvenema ja 1923 jäi ta pimedaks.
  • Muusikalise loominguga hakkas Mühlhausen tegelema pärast Peterburist Rakkesse tagasitulekut (Rakkes oli ta aastatel 1919-1920). Kuna nägemine oli väga vilets, siis töö tegemisest ei tulnud midagi välja ja ta hakkas lihtsaid lauluviise komponeerima. Abikaasa abil süvenes ta muusikateooriasse. Abikaasa luges ka ette eesti luuletajate laule, märkis üles dikteeritud noote ja talutas teda kontsertidel.
  • Mühlhauseni populaarseima laulu "Armas isamajakene" saamislugu mäletab Oskar Krusberg Rakkest (tema oli Ferdinandi loodud viiside üleskirjutaja):
    • Ferdinand otsis oma lauludele inspiratsiooni 1910 ilmunud K. E. Söödi ja G. Suitsu "Eesti luulest". Eriti meeldinud talle Martin Körberi nukratooniline "Armas isamajakene", mis tuletas talle meelde lapsepõlvekodu Traksil ja hilisemat isakodu Sopil. Oli mitmeid sarnasusi Körberi laulusõnades ja Mühlhauseni tõeliste kodude vahel. Rahvas hakkaski pidama Sopi talu selleks "vaikseks kenaks kohakeseks", millele luuletaja oli sõnad pühendanud (koplites õitsesid pajud, talude akende all kasvasid sirged kased, ainult allikaid ei olnud läheduses).
    • Kuna Mühlhausenil endal tollel ajal klaverit ei olnud, siis käis ta komponeerimas postkontoriülema juures. Arvatavasti valmis "Armas isakohakene" 1919. aasta jaanuaris või veebruaris. Üks puhtalt vormistatud eksemplar on säilinud, sellele on helilooja alla kirjutanud kuupäevaks 9. aprill.
    • Viisil oli alguset peale suur menu. Esialgu laulsid seda kohalikud koorid Rakkes ja lähikonnas. Üle Eesti ja ka kaugemale levis laul peale selle ilmumist aastal 1923 Mühlhauseni esimeses lauludekogus "Vabal tunnil. 28 segakoorilaulu".
    • 1925 selgus, et liivlased olid selle viisi oma lipulauluks valinud, asendades Körberi sõnad oma sõnadega. Hiljem on paljud lauljad seda laulu heliplaatidele laulnud.
  • 1927 ilmusid Mühlhausenil veel kaks lauludekogu. Neis leidub Anna Haava, Lydia Koidula jt. eesti luuletajate sõnadele loodud laule. Mitmetele oma lauludele on helilooja ka ise sõnad kirjutanud. Ta lõi uued viisid mitmetele üldtuntud lauludele ("Kas tunned maad", "Kuldrannake", "Kui sa tuled, too mul lilli", "Miks sa nutad lillekene"), kuid ikkagi lauldi neid laule rohkem vanadel viisidel.
  •  Pimedana õppis ta selgeks kitarri- ja lõõtspillimängu. lõõtspilliga esines ta mitmel korral raadioski.

Helilooja eluloost saab lugeda mitmetelt veebilehtedelt, näiteks http://et.wikipedia.org/wiki/Ferdinand_M%C3%BChlhausen, http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Muusika/2Kveeb_m2.htm,

 Mühlhauseni maja Rakkes, RM F 757:161, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1682775.
Mühlhauseni maja Rakkes, RM F 757:161, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1682775.

Foto Rakke muuseumist.
Foto Rakke muuseumist.

Foro Rakke muuseumist.
Foro Rakke muuseumist.

Foto Rakke muuseumist.
Foto Rakke muuseumist.

Vanaduspäevad veetis Ferdinand Tallinnas, kus ta suri 28. novembril 1944. 

Foto: Heiki Koov, juuli 2016.  Foto: Heiki Koov, juuli 2016.
Helilooja matmiskoht Tallinnas Rahumäe kalmistul. Mälestuskivilt on väga raske nime ja kuupäevi välja lugeda. 


Mühlhausenit mälestati väga paljude üritustega, näiteks 5.12.1964 toimus pidulik kontsert Rakke keskkoolis. 110. aastapäeval oli kontsert-aktus Tallinnas. Ka ajalehtedes on enamasti juubeli  puhul ilmunud  temast mitmeid artikleid, näiteks "Punane Täht" 17.11.1964"Virumaa Teataja" 27.11.2004

 

Mälestuskivi avamisest on juttu ajalehes "Punane Täht" 10.06.1969 (lisaks täiendused Rakke muuseumist):

  • Rakke koolis on traditsiooniks lõpetada õppeaasta kooli laulupäevaga. Seekord oli juba seitsmes laulupäev.
  • Laulupäev 31. mail 1969  algas mälestustahvli avamisega R. Pälsoni nimelise sovhoosi lastepäevakodu hoonel, kus kunagi elas F. Mühlhausen. Sellel aastal tähistati helilooja ja koorijuhi 105. sünniaastapäeva.
  • Mälestustahvli ja ürituse organiseerijateks olid Rakke keskkooli ja sovhoosi rahvas.
  • Katte mälestustahvlilt eemaldas sovhoosi direktor V. Lehtla.
  • Ülevaate helilooja elust ja loomingust andis H. Joonuks.
  • Avamisel osales ka helilooja tütar Gerda Feldt. Ta tänas sovhoosi ja kohalikku keskkooli hoolituse eest tema isa mälestuse jäädvustamisel.
  • Kõlas ühislaul "Vaikne kena kohakene".
  • Marsihalide saatel marsiti läbi asula Rakke mäele. Siin anti aukirju lauluveteranidele, toimus kontsert. Üritusel osalesid neli koori, neli rahvatantsurühma, puhkpilliorkester, külalistena Simuna ja Rakke segakoor, Tamsalu Keskkooli lastekoor, puhkpilliorkester ja rahvatantsurühm.

 Mälestustahvli avamise kutse.

Ferdinand Mühlhauseni tütar esinemas mälestuskivi avamisel, 1964.
Ferdinand Mühlhauseni tütar Gerda Feldt esinemas mälestuskivi avamisel. Rakke muuseum.

 

Tänased fotod:

Foto: Heiki Koov, august 2010.   Foto: Heiki Koov, august 2010

Foto: Heiki Koov, august 2010.