Monument Vallimäe veerel avati 30. mail 1937. Avamisüritus oli kirjaniku 55-ndal surma-aastapäeval. 

Monumendi asukoht  kaardil: 59.34972, 26.35205 (Rakvere teatrist teisel pool Tallinna tänavat).

Friedrich Reinhold Kreutzwald (26.12.1803–25.08.1882) oli kirjanik, eesti kirjakeele arendaja ja arst. Tuntud on tema koostatud rahvuseepos „Kalevipoeg", mitmesugused rahvavalgustuslikud teosed, luuletused, lastejutud, tõlked. Temast on juttu näiteks veebilehtedel: 

• http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Reinhold_Kreutzwald,
• http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=165&page_start=&table=Persons,
• Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi veebilehel http://www.lauluisa.ee/.

 Kreutzwaldiga seoses avaldati mitmeid artikleid ajalehes "Punane Täht":

• 100 aastat rahvuseepose "Kalevipoeg" ilmumisest: 
  • 9.05.1957 - aprillis 1857 jagati Õpetatud Eesti Seltsi liikmetele "Kalevipoja" esimesed eksemplarid. Tegelikult oli käsikiri valmis juba 1853, aga kirikutegelased ei lubanud seda trükki. Kreutzwald kirjutab teose põhjalikult ümber ja eepos avaldatakse koos tõlkega, n-ö teadusliku väljaandena. Rahvaväljaanne ilmus 1862 (?). 
  • 24.08.1961 - Kalevipoja 100 aastapäeva erilehekülg.  
  • 24.08.1961 - Kalevipojaga seotud kohtadest.
  • 24.08.1961 - tema lapsepõlvest Virumaal.
  • 24.08.1961 - muuseumi üleskutse koguda ja säilitada Kreutzwaldi pärandit.
• Ka 26.12.1978 lehes oli mitu artiklit:
  • 26.12.1978 - Kreutzwaldi seostest Virumaaga.
  • 26.12.1978 - kirjaniku tähtsusest meie kultuuriloos.
  • 26.12.1978 - rahvaraamatukogude mõtte algataja.

 Ka ajalehes "Virumaa Teataja" on temast mitmel korral juttu: 

• 20.09.2003 - Rakvere raamatukogus on avatud Kreutzwaldi loomingut tutvustav näitus.  
• 2.12.2003 - kokkuvõte Kreutzwaldi aastast (tähistati tema 200. sünniaastat). 
• 5.12.2003 - ilmus margiblokk. 
• 27.12.2003 - Kadrinas toimus näitemäng noorest Kreutzwaldist. 
• 5.03.2015 - Kreutzwaldi kirjadest Viru Eesti Seltsile Kalevipoeg. 

 

Kreutzwaldi haud Tartus Raadi kalmistul. 

 Monumendi saamislugu sai alguse 1937. Sellel aastal möödus 55 aastat kirjaniku surmast. Algatati ülevirumaaline korjandus.  Monumendi autor on skulptor Aleksander Eller. Pronksbüst on pruunikashallist graniidist alusel. 

Muinsuskaitseameti arhiivis on säilinud monumendi aluse joonised: 

 

Riikliku kaitse all ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 573  31.12.1964,   ja nr 346 1.08.1973. Kultuurimälestiste registris. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=5773 ekslikult on siin kirjas avamine 1938!!!!

Ajalehes "Waba Maa" 28.05.1937 avaldati monumendi avamise eelteade. Kuju pandi kesknädala õhtul paigale ja ootab kaetuna avajat. Foto paigaldatud monumendist. Ülevaade avamisüritusest. 

 

  
Fr. R. Kreutzwaldi mälestussamba avamise kava, RM _ 842 Ar1 117, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1938103. 

Ajalehes "Virumaa Teataja" 31.05.1937 avaldati ülevaade monumendi avamisüritusest:  

• Avamisüritus toimus pühapäeval, ilm oli ilus aga jahe. 
• Samal päeval toimus linnas kolm üritust: ausamba avamine, algkooli lõpetajate päev ja koolinoorte kevadpidu. 
• Monumendi avamine algas kell 10 hommikul. 
• Monumendi püstitas sellekohane komitee. 
• Inimesi kogunes arvukalt. 
• Kutsutud külaliste hulgas oli maa- ja linnavalituse juhte ja Jakob Liiv, Viru praost Beermann jt. 
• Samba taga oli lippude rivi, samba ja kõnetooli kõrval olid skautide ja noorkotkaste rivid. 
• Aktus algas 1. diviisi orkestrilt ltn Lindjärve juhatusel ühislauluga "Veel kaitse kange Kalev". 
• Samba avakõne pidas monumendi püstitava komitee esimees linnapea Aaviksoo, kes andis ülevaate samba püstitamise mõtte tekkimisest ja kavatsuste teostamisest. 
• Aaviksoo selgitas ka, miks sammas on just siia Vallimäe nõlvakule püstitatud: 1. Rahva seas liigub legend, nagu oleks Kreutzwald ja Faehlmann Vallimäel andnud noortena tõotuse töötada Eesti rahva kasuks. 2. Veelgi kaalukam oli aga asjaolu, et praegune samba asukoht on Kreutzwaldi sünnikohta Kadrinasse viiva tee ääres. 
• Kõne lõpul vabastas Aaviksoo samba kattest. 
• Samba pühitsemistalituse pidas samba komitee liige Kadrina õpetaja praost Beermann
• Järgnes kõne kirjanik Mait Metsanurgalt (kodaniku nimega Eduard Hupel). Ta valgustas mõningaid tähtsamaid momente Kreutzwaldi elust, mis tema kui Viru lauliku kujunemisele olid määrava tähtsusega. Rääkis legendi, et Kreutzwald võis üksinda Vallimäel vande anda, teha seda, mida ta tegi eesti rahvale "Kalevipoega" luues. Ka hindas ta kõrgelt Rakvere ja Virumaa rahvast Kreutzwaldi mälestuse jäädvustamisel, millega virulased tõendanud, et neil on küllalt ta vaimuväärtusi ning nendest arusaamist. Kõneleja teenis arvukalt kuulajaskonnalt tubli aplausi. 
• Aplausi teenis ka järgmisena esinenud kirjanik Jakob Liiv, kes kandis ette avamiseks loodud värssides proloogi, mainides enne selle ettekandmisele asumist, et teda on tiivustanud selleks asjaolu, et ta vast ainukesena avamisel viibijatest on Kreutzwaldi näinud ning temaga tuttavaks saanud. 
• Lõppsõna aktusele ütles koolinõunik Linsi paludes Rakvere linnavalitsusel võtta sammas oma hooldusesse, mida linnanõunik Raba linnavalitsuse nimel ka lahkesti lubas, avaldades ühtlasi ka tänu monumendi eest, mis linnale ehteks. 
• Ühise hümniga lõppes 1,5 tundi kestnud avatalitus. 
• Samba püstitamise mõtte algatas RA ? Rakvere komitee, milline mõte leidis sooja vastukaja Rakvere linna ja Wiru maavalitsuse ringkondades, kes kumbki annetasid selleks 300 krooni. Moodustati ka siis samba püstitamise komitee, kes pani toime üldise korjanduse, mis andis 659 krooni. Samba valmistamistöö anti kujur A. Ellerile, kes viis töö lõpule 2000 krooni eest. Sammas kujutab Kreutzwaldi büsti 2,45 meetri kõrgusel alusel pealkirjadega: "Viru laulik F. R. Kreutzwald" ja "Kaugel näen kodu kasvamas". 

 
Rakvere, Kreutzwaldi tänava ja Vallimäe vaheline ala, kuhu hiljem püstitatakse hiljem monument. Foto: Carl Sarap, 1935-1937. RM F 949:46, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2563790. 

Rakvere F. R. Kreutzwaldi mälestussammas. Foto: Carl Sarap, 1937-1940. RM Fn 1592:57, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2024027. 

Foto: 1937-1940. RM F 1067:35, 1937-1940. SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1625103.

Ajalehes "Virumaa Teataja" 4.07.2023 otsitakse vastust küsimusele, kes tulistas Kreutzwaldi monument? Erinevatel aastatel tehtud fotode põhjal võib arvata, et see on juhtunud Teise maailmasõja aegadel. 

  
DrKM F 314:34/n, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/974277.

Foto: Kalju Bauman, 1950-1958. RM F 43:12, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/2011325.

Rakvere, vaade Vallimäelt Kreutzwaldi mälestussambale. Postkaart saadetud 1964 Kanadasse. RM F 1477:39, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/964169. 

Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas, foto: Enno Kapstas, juuli 1971, RM Fn 1543:2392, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2260296. 

Rakvere. Kreutzwaldi mälestussammas. Foto: Enno Kapstas, 1988. RM Fn 1543:1184, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2175584. 

 
Rakvere, teatrimaja ja Kreutzwaldi tänava algus, 6.10.1988. RM F 1453:4, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1259959. 

 
Kreutzwaldi mälestussammas Rakveres, foto: Enno Kapstas, august 1990. RM Fn 1543:552, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2143930. 

Foto: ilmselt Rein Tiik, 7.1990. Hans ja Valve Teetlaus. ERM Fk 2960:337, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1962393.

Aja jooksul on monumenti lõhutud: esiküljele on auk löödud ja kirjaniku käes olev pliiatsist on osa ära murtud.

Monument restaureeriti 1981 (http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=5773). Ümbrust on ka edasistel aastatel muudetud (lillepeenrad, tänavakivid).

Sageli esitatakse Rakveres korraldatud viktoriinidel küsimus, monumendil oleva teksti kohta ("Kaugel näen kodu kasvamas"). Vähesed inimesed on seda seal märganud. 

Monument on sattunud mitmetesse ajaleheartiklitesse, näiteks "Punane Täht" 21.05.1988 (foto jalgrattamatkast "Kuidas elad Virumaa?"). Ainult foto monumendist on 17.01.1961 ja 25.12.1973 lehes. "Virumaa Teataja" 11.04.1996, 31.12.1996, 3.01.1997 (kunstinäituse raames pakiti monument paberisse), 14.07.1999 (monumenti ümbritsevatele puudele riputati tualettpaberit).

Monumendi foto ajalehes "Punane Täht" 2.09.1958

 

"Virumaa Teataja" artiklid seoses tudengite üritustega siin:

• 3.05.2002 - maavanem Marko Pomerants kõiki "Krambambulit" laulma ja jooma kutsumas. 

• 3.05.2002 (osaliselt) - peapesu. 
• 27.03.2003 - siit saadetakse publik teele Neerutisse "Kalevipoja" etendust vaatama. 
• 3.05.2003 - peapesu. 

• 24.12.2003 - tudengite üritused Kreutzwaldi ja Kunderi monumendi juures. 
• 11.03.2005 - tulekul on Rakvere kolledži akadeemilised märtsipäevad.  
• 15.03.2005 - Tallinna Pedagoogikaülikooli Rakverer Kolledži tudengid peavad akadeemilisi märtsipäevi. 

• 26.04.2006 (osaliselt) - kokkuvõte Rakvere kolledži märtsipäevadest, foto peapesust. 
• 27.04.2006 - Krambambuli reklaam. 

• 13.03.2007 - Rakveres toimub lasteaiaõpetajate koolituse 35. aastapäevale pühendatud konverents, mis lõpeb siinse ausamba juures, kus süüdatakse tuli ja lausutakse loitse. 
• 28.04.2007 - Krambambuli reklaam. 

• 6.09.2007 (osaliselt) - kõrgkoolide tudengite arvudest, foto üritusest monumendi juures. 

• 2.05.2008 - peapesu. 
• 9.05.2009 - peapesust määrdunud monument. 

• 6.05.2010 - tudengipäevadel osalejaid jääb vähemaks. 
• 30.04.2011 - peapesu.  

• 30.04.2015 - tulemas on järjekordne volbripäev. 

Muud artiklid ajalehes "Virumaa Teataja":

• 6.02.2002 - monumendi ümbrus korrastatakse (okste lõikus, teed, trepp). 
• 25.04.2002 - monumendi ümbrus saab korda. 

• 27.04.2002 - monumendi ümbrus hakkab korda saama, Krambambuli on tulekul. 
• 9.01.2010 -  naljapilt huumorilisast "Rakvere raibe".

• 15.10.2011 - Kreutzwaldile pandi kaela Iiri rahvusvärvides kaelakee. Kas tegemist oli jalgpalli fännidega?

• 28.04.2012

• 23.01.2014 - kokamütsiga Kreutzwald.

Lääne-Virumaa on veel neli Kreutzwaldile pühendatud monumenti:

• Tema sünnikohas Kadrina vallas, Jõeperes - http://www.monument.ee/kadrina-vald/joepere-friedrich-reinhold-kreutzwald.
• Tema lapsepõlve elukohas Sõmeru vallas, endise Kaarli mõisa asukohas, http://www.monument.ee/rakvere-vald/kaarli-kreutzwald-pargis. 
• Kohas, kus Kreutzwald käis lapsena karjas ja kus talle meeldis mõtiskleda, Sõmeru vallas, Kaarli rahvamaja lähedal, http://www.monument.ee/rakvere-vald/kaarli-kreutzwaldi-kroonikivi. 
• Mälestustahvel on pandud endisele Rakvere Kreiskooli hoonele, kus Kreutzwald õppis, http://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-faehlmann-ja-kreutzwald-koolis. 

Kreutzwaldile leiab monumente ka mujalt Eestist: kas on veel kusagil?

• Suurim neist asub Tallinnas Kadrioru pargis, http://www.monument.ee/tallinn/tallinn-friedrich-reinhold-kreutzwald.
• Võrus on kaks monumenti: A. Adamsoni valmistatud monument on pargis ja mälestustahvel asub tema kunagise elumaja küljes. 
• Tartus on Kreutzwaldi monument Emajõe ääres pargis.

 

Fotod 2007-2010: