Prindi

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Mälestussammas avati 14. juunil 1991 (50 aastat esimesest nõukogudeaegsest suurküüditamisest Eestis).

(Kas monumendi ees asuv tahvel oli seal kohe alguses?) Vajalikud on jutt ja fotod Vallimäel asunud mälestuskivist!

Okaskroon, autor: Lille Leemets, 1992, RM _ 5027 K 439:8, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1424352.
Okaskroon, autor: Lille Leemets, 1992, RM _ 5027 K 439:8, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1424352.  

14. mail 1992 istutati mulda esimesed iseseisvuskevade tammed nende auks ja mälestuseks, kes on aidanud teha meist oma maad ja kultuuri kalliks pidava rahva ("Viru Sõna" 9.05.1992).

"Virumaa Teataja" 11.12.2007 - kohaliku omaalgatuse programmi toetusrahadega korrastatakse Okaskrooni ümbrust. 

Küüditamised

14. juunil 1941 ja 25. märtsil 1949 toimunud küüditamistest on juttu mitmetes ajalehtedes:

"Punane Täht" 14.06.1988 - küüditamise korraldusest, küüditatute arvudes on suur segadus. 

"Viru Sõna":

"Virumaa Teataja": 

Head ülevaated on ka veebilehtedel http://et.wikipedia.org/wiki/Juuniküüditamine ja http://et.wikipedia.org/wiki/Märtsiküüditamine.

1999. aastal möödus 50 aastat märtsiküüditamisest. Sel puhul oli näitus Rakvere muuseumis ja ilmus ka teemakohane raamat "Küüditatud 1949. Lääne-Virumaa" ("Virumaa Teataja" 26.03.1999 (näitus), 20.02.1999 (raamat).

Kuhu püstitada monument?

1988 aasta ajaleheartiklites on juttu 14. juunil toimunud kontserdist Rakvere linnuses. See oli pühendatud esimese nõukogudeaegse massilise küüditamise ohvritele ("Punane Täht" 11.06.1988, 16.06.1988). 1989 algab tõsine arutelu teemal, kuhu püstitada repressiooniohvritele monument.

Ajalehes "Viru Sõna" 19.01.1989 teeb Rakvere rajooninõukogu rahvasaadik Ülo Niisuke ettepaneku, mille nõukogu ka kinnitas:

Emumäe osutus valituks põhjusel, et see on Virumaa kauneim ja kõrgeim koht.

Peep Kärp ("Viru Sõna" 28.01.1989) ei ole Emumäe variandiga nõus - asub rajooni keskusest Rakverest liiga kaugel, hõreda asustusega ääremaal. Inimestel oleks sinna tülikas tulla. Palju parem asukoht oleks Rakvere Vallimäel:

Artikli autor teeb ettepanekud:

"Viru Sõna" 21.02.1989 kiidab H. Aarla heaks monumendi tulevaseks asukohaks Emumäe - kuigi see on Rakverest kaugel (autoga siiski lihtsalt ligipääsetav), on siin alati vaikne ja rahulik ja seda sellise monumendi juurde tulev inimene vajabki! Rakvere Vallimäel on aga pidevalt palju rahvast (linnuses turistid, laululaval kontserdikülastajad) .

"Viru Sõna" 2.03.1989 on ülevaade ajalehetoimetusele saabunud kirjadest, kus inimesed avaldavad arvamust tulevase monumendi asukohast:

"Viru Sõna" 13.04.1989 avaldab kolm artiklit monumendi teemal.

Artikkel "Kuhu saab asupaiga represseeritute mälestusmärk" annab teada, et Represseeritute Liidu Rakvere osakonna asutamiskoosolekul võeti vastu üksmeelne otsus, et Rakvere rajoonist ja Virumaalt pärit stalinismiohvrite monument tuleb püstitada Vallimäele.

Artiklis "Meil on kiire" kirjutab Sirje Aavik mitmetest olulistest põhjustest, miks Emumäe on hea koht monumendi jaoks.

Kalju Saaber kirjutab artiklis "Unustame Tõrma Hiiemäe" oma arvamusest monumendi asukoha valikul. Kuna küüditamiste põhikannatajad olid maainimesed, siis ei peaks monument linnas asuma. Väga hästi sobib selleks Rakvere linna piiril asuv, juba muinasajal oluline, kuid tänaseks päevaks unustatud paik.

Mitmes eelnevalt nimetatud artiklis on ka küsimus, kellele on kavandatav monument pühendatud - kas Rakvere rajooni (tänase nimega Lääne-Viru maakond), terve Virumaa või kõikide Eestist pärit stalinismiohvritele?

Monumendi saamislugu

25. märtsil 1989 möödus 40 aastat märtsiküüditamisest (25.03.1949). Sel puhul toimus mälestusüritus Rakvere Vallimäel. Ürituse käigus avati ajutine mälestuskivi. Kivi juurde pandi lilli, süüdati küünlaid. Samal päeval avati ka Viru-Jaagupi küüditatute mälestusmärk.

Foto: Enno Kapstas, "Viru Sõna" 1.04.1989. Ajutine mälestuskivi kohas, kuhu tuleb mälestussammas. Katte eemaldavad Rakvere rajooninõukogu täitevkomitee esimees Lembit Kaljuvee (paremal) ja  aseesimees Jaan Kulver.
Foto: Enno Kapstas, "Viru Sõna" 1.04.1989. Ajutine mälestuskivi kohas, kuhu tuleb mälestussammas. Katte eemaldavad Rakvere rajooninõukogu täitevkomitee esimees Lembit Kaljuvee (paremal) ja aseesimees Jaan Kulver.

(kes kivi tegi ja tegemist rahastas? mis sellest kivist hiljem sai, millal eemaldati, kas see asus praeguse Tarva kohas?)

Ajalehes "Viru Sõna" 30.01.1990 kirjutatakse juba toimunud mälestusmärgi ideekavandi konkursist.(konkursi tingimused?)

Konkursi korraldasid ühisalgatusena Lääne-Viru maavalitsus, Rakvere linnavalitsus, "Memento" Rakvere Ühing ja Rakvere Rajooni Rahvarinne. Žüriisse kuulusid lisaks kohalikele esindajatele ka Kultuuriministeeriumi esindaja T. Toomemets, "Ars-Monumentaali" peakunstnik A. Mänd, skulptorid J. Soans ja A. Mölder. Ideekavandeid koos makettidega laekus kokku kuus. Võistlustöid sai vaadata kaupluse "Viru" vaateaknal. Auhinnad said: 

  1. koha ja 1500 rubla preemiat sai Allan Murdmaa ideekavand "Okaskroon".
  2. koha ja 1000 rubla preemiat sai Tiit Trummali ja Mati Karmini võistlustöö "Koda".
  3. koha ja 500 rubla preemiat sai arhitekt Kuno Raude ja skulptor Lembit Palmi võistlustöö "Põhjatäht".

Nüüd on selge, et monument püstatakse Rakvere Tammikusse. Ehitustöid alustatakse kevadel. Eesmärk on monument valmis saada 14. juuniks 1991 ehk 14. juuni küüditamise 50. aastapäevaks.

Monument tuleb nelja meetri kõrgune, dolomiidiga vooderdatud sammas, pronksist okaskrooniga (autori sõnul sümboliseerib see märtrikrooni).

Rakvere represseeritute mälestussamba ideekavandite võidutöö "Okaskroon", fotograaf: Enno Kapstas, RM Fn 1543:6, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2086297.
Rakvere represseeritute mälestussamba ideekavandite võidutöö "Okaskroon", fotograaf: Enno Kapstas, RM Fn 1543:6, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2086297.   

"Viru Sõna" 22.01.1991 kirjutatakse viimase aja tegevusest monumendi valmimiseks. Kohtusid monumendi püstitamisega seotud asutuste juhid. Põhiteemaks oli arutlusel monumendi valmistamise rahastamine. Mälestusmärgi hind on umbes 177 000 rubla. "Ars-Monumentaal" tegeleb 60 000 rubla eest monumendi kavandamisega. Saaremaa firma "Dolomiit" teeb sambale dolomiidist osad.

"Viru Sõna" 23.05.1991 avaldatakse foto ehitusjärgus monumendist (dolomiidiga katmata).

"Viru Sõna" 20.06.1991 on nimekiri annetajatest.

Avamine

Avamise eelteateid ilmus ajalehes mitmeid: "Viru Sõna" 1.05.1991, 11.06.1991. Avamisürituse täpsem kirjeldus ja kolm fotot on ajalehes "Viru Sõna" 20.06.1991.

Peale leinatseremooniat toimus represseeritute ühine koosviibimine restoranis "Rakvere". Nii avamisüritusest kui ka koosviibimisest võttis osa monumendi ideekavandi autor  skulptor Allan Murdmaa.

"Virumaa Teataja" 18.11.2009 - teade Okaskrooni autori Allan Murdmaa surmast. Tema on teinud ka Tallinnasse Maarjamäe memoriaali ja Eduard Vilde monumendi Harju tänaval ning Kristjan Jaak Petersoni ja Oskar Lutsu monumendid Tartusse. 

Hilisemad üritused

Rakvere tammikus toimus kolmapäeval, 6. juunil 2001 algusega kell 17  Murtud Rukkilille rinnamärgi üleandmise tseremoonia. See märk oli mõeldud neile, keda võõrvõimud on vangistanud, küüditanud või muul viisil kodumaast lahutanud. Lääne-Virumaalt sai märgi üle 500 kommunismi- või natsirežiimi represseerimise all kannatanud inimest. 

Virumaa Teataja, 17.05.2001

Rinnamärk, Murtud rukkilill, 2011, SM _ 10701:17 Mär, Saaremaa Muuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/1556352
Rinnamärk, Murtud rukkilill, 2011, SM _ 10701:17 Mär, Saaremaa Muuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/1556352 

Trükis koos rinnamärgiga "Murtud Rukkilill", HKM _ 4961:1 A 2219, Hiiumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2012385. 
Trükis koos rinnamärgiga "Murtud Rukkilill", HKM _ 4961:1 A 2219, Hiiumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2012385.  

Trükis koos rinnamärgiga "Murtud Rukkilill", HKM _ 4961:1 A 2219, Hiiumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2012385.   
Trükis koos rinnamärgiga "Murtud Rukkilill", HKM _ 4961:1 A 2219, Hiiumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2012385.  

 

Juuniküüditamise (14.06.1941) mälestamine:

"Viru Sõna": 7.06.1990,  9.06.1992, 13.06.199210.06.1993, 19.06.1993.

"Virumaa Teataja": 9.06.1994, 16.06.1994,  17.06.1997,   11.06.19986.06.2000, 7.06.2000, 15.06.2000, 6.06.2001, 15.06.2001, 5.06.2002, 14.06.2003, 8.06.2004, 15.06.2004, 15.06.2006, 15.06.2007, 17.06.2008, 16.06.2009, 15.06.2010, 17.06.2014, 10.06.2016, 15.06.2016

Virumaa Teataja, 15.06.2017
15.06.2017

 

Märtsiküüditamise (25.03.1949) mälestamine:

"Viru Sõna": 30.03.1993.

"Virumaa Teataja": 29.03.199421.03.1996, 22.03.1997, 27.03.199727.03.19986.03.1999, 26.03.1999, 26.03.1999 (Arvo Jaaksoni kõne), 11.03.2000, 22.03.2000, 31.03.2000, 24.03.2001, 18.03.2006, 24.03.2007, 26.03.2008, 26.03.2010, 26.03.2016

Virumaa Teataja, 26.03.2002 
26.03.2002

Virumaa Teataja, 26.03.2009
26.03.2009

Virumaa Teataja, 26.03.2011
26.03.2011 

Virumaa Teataja, 26.03.2013
26.03.2013 

Virumaa Teataja, 27.03.2018.
27.03.2018. 

 

Muud üritused

Rakveres on toimunud represseeritute kokkutulekud ka muudes kohtades:

Monumendi sodimine

 

Foto monumendist on mitmes ajalehes: 

Tänased fotod:

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, aprill 2007.

Foto: Heiki Koov, veebruar 2010. Foto: Heiki Koov, veebruar 2010.

Foto: Heiki Koov, veebruar 2010.