Prindi

Foto: Heiki Koov, august 2010.

Rakvere tammikus avati mälestusrist ja nimetahvlid 31. mail 1997.

Kalmistule on maetud ligi 1000 (või kuni 1500) Teises maailmasõjas hukkunud sõdurit. Suurim laatsaret oli Rakvere Gümnaasiumis ja haavatud sõdureid raviti ka teistes linna koolimajades. Surnud maeti tammikusse ja linna surnuaeda. Kuna matmisi oli palju, siis läks kasutusse ka ala, kus oli juba mitukümmend aastat tagasi ehitatud velotrekk. Siia on maetud ka Saksa sõjaväes teeninud eestlasi. Nõukogude ajal matmispaik hävitati. Sõdurite haudadele rajati taas velotrekk ja hiljem ka laste mänguväljak. Nooremad Rakvere linna elanikud ei teadnudki, et siin üldse on kunagi surnuaed olnud.

Nõukaajal toimus tammikus sageli mitmesuguseid üritusi, milledest oli ka ajalehes "Punane Täht" juttu (näiteks 19.05.1964 ülerajooniline pioneeride lõkkeõhtu, 15.05.1971 tammiku ühiskondlikus korras koristamisest). Tammikust on juttu ka 23.09.1961 avaldatud artiklis, kus kirjeldatakse 19. sajandi keskpaigas kohaliku mõisniku soovi keelata rakverlaste jalutuskäigud vallimäele ja tammikusse.

Ajalehes "Virumaa Teataja" 14.09.1995 on juttu sellest, et Saksa riiklik sõjahaudade hooldamise ühing on teinud linnavalitusele ettepaneku taastada Saksa sõjaväekalmistu Rakveres. Arvatakse, et siia on maetud umbes 1000 surnut. Edasised otsused peavad põhinema sondeerimistööde tulemustel ja ka otsusel, mida teha aastal 1958 taastatud velotrekiga (võtab enda alla umbes 1/3 kavandatavast kalmistust).

Ajalehest "Virumaa Teataja" 21.10.1995 saame teada, et hauad asuvadki seal, kus nad pidid asuma. Antakse ka ülevaade Rakvere linnavolikogus olnud selle teemalisest arutelust.

1997 aasta kevadel lõpetati taastamistööd ja toimus kalmistu pidulik avamine. Siis ilmus ajalehes "Virumaa Teataja" kolm artiklit, mis neid tegemisi tutvustasid:

Avatseremoonia:

 Avamise fotod!

Eestis langes Teise maailmasõja ajal üldse kokku ca 35 000 Wehrmachti sõdurit ja ohvitseri. 1997 andmetel olid nad maetud 1680 matmispaika. Suurimad taastatud surnuaiad asuvad Pärnus, Viljandis, Kuressaares ja Tartus. Tänaseks päevaks on korrastatud kalmistud ka Narvas, Toilas, Tallinnas ja Jõhvis. 

 

Kalmistu on edaspidi sattunud ajalehe "Virumaa Teataja" uudistesse mitmel põhjusel:

1. Keegi külastab kalmistut, toob siia lilli/asetab pärja, näiteks

2. Olulisel tähtpäeval jäetakse siia lilled toomata: 

3. Siia maetud isikutega seonduvad artiklid: 

4. Kalmistu lõhkumisest: 

 Virumaa Teataja, 4.09.2010

5. Kalmistu korrastamisest: 

Foto: Heiki Koov, august 2010. Foto: Heiki Koov, august 2010.

Foto: Heiki Koov, august 2010. Foto: Heiki Koov, august 2010.

Foto: Heiki Koov, august 2010. Foto: Heiki Koov, august 2010.

Ka need fotod on tehtud peale seda, kui suur torm oli siit üle läinud.

 

Foto: Heiki Koov, august 2010. Foto: Heiki Koov, august 2010.

Foto: Heiki Koov, august 2010. Foto: Heiki Koov, august 2010.

Foto: Heiki Koov, august 2010. Foto: Heiki Koov, august 2010.

Foto: Heiki Koov, august 2010. Foto: Heiki Koov, august 2010.

Foto: Heiki Koov, august 2010.