Prindi

Foto: Parikas, Johannes ja Peeter. TLM F 9870:139, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1420321. 
Foto: Parikas, Johannes ja Peeter. TLM F 9870:139, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1420321.

Rakvere Vabadussõja monumendi esmakordne avamine toimus 30. augustil 1925.

Monument lõhuti 21. ja 22. oktoobril 1940.

Ajutine monument avati .... 1942.

Ajutine monument lõhuti ....

Ajutine mälestuskivi avati 24.02.1990.

Monumendi taasavamine toimus 30. augustil 1992.

Mälestustahvel Viru rindel hukkunud soomlastest vabatahtlikele avati 23. juunil 1999.

Restaureeritud monumendi avamine toimus 21.06.2004.

Taaskord korrastati monumendi välimust põhjalikult suvel 2017. 

 Foto: Heiki Koov, august 2017.

Asukoht: Koidula tänav 12a, Rakvere.

 

Saamislugu

Rakveres tekkis Vabadussõjas langenute mälestuse jäädvustamise mõte 1922.a. Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liidu Rakvere Osakonna juurde asutati 23. jaanuaril 1923.a. (või 28.01?) "Vabadussõjas langenud virumaalaste kalmuküngaste korraldamise komitee", mis seadis endale eesmärgiks ka ülemaakondliku mälestusmärgi püstitamise Rakverre. Monumendi avamise puhul välja antud brošüüris on kirjas 644 langenu nimed (lahingutes langenud 260, haiglates surnud 176, jäljetult kadunud 99 ja punaste veretöös tapetud 109).

Selle suure töö edukamaks teostamiseks moodustati ühine komitee koos seltskondlike organisatsioonide esindajatega (esimees erukolonel O. Luiga, abiesimees Rakvere linnapea A. Pääro, kassahoidja G. Palgi Rakvere Ühispangast, kirjatoimetaja J. Jaanis, abikirjatoimetaja E. Pajos, asjaajaja H. Lill, liikmed kirjanik J. Liiv, J. Laur, A. Moorberg, F. Palm, K. Pajos, "Virulane" 29.08.1925).

Esimeseks tööks oli komitee arvates korraliku mälestusmärgi püstitamiseks vajaliku 1,5 miljoni marga kogumine. Rakvere linn andis 400 000 marka, Viru maakond 75 000 ja Sõmeru vald 5 000, kuid teised organisatsioonid jäid asjast eemale. Puuduv summa koguti rahva annetustest, pidude ja loteriide korraldamisega.

Mitme võimaliku asupaiga hulgast valiti välja praegune koht. Ka samba kavandeid, mille hulgast valida, oli mitu. Töö otsustati tellida Amandus Adamsonilt, kelle kätte antigi kogu mälestussamba ehitamine.

Ehitustööd toimusid 1925.a. juulis-augustis. Tsementbetoonist samba valmistas ehitusmeister Reinhold Veigel insener Ferdinand Gustav Adoffi juhatusel.

1925. aasta alguses sõitis Adamson isiklikult Itaaliasse, Pistoia linna, pronkskujusid valama. Isiklikult juhtis ta ka kujude ülesseadmist 11. augustil.

A. Adamson mälestussamba ehitusel, ERM Fk 2813:754, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/542616
A. Adamson mälestussamba ehitusel, ERM Fk 2813:754, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/542616.

Vabadussõjas langenud virulaste mälestussammas asus Rakvere linna keskel, lõuna pool turuplatsi väikesel künkal. See kujutas kuuejärgulist tsementplokkidest astmikpüramiidi, millel seisis skulptuurirühm - mõõka tõstev sõdur ja selle najale toetuv haavatud lipukandja. Kujude kõrgus oli 2,13 meetrit ja mälestussamba üldkõrgus 8,5 meetrit. Aluse esiküljel oli reljeeftähtedes kiri "1918-1920 Vabadussõjas langenuile", selle pronksreljeef stseenidega muistsest iseseisvusest ja Vabadussõjast. Mälestusmärki ümbritses tsementpostidele toetuv raudkett. Ehitustööd ja platsi korraldamine läks maksma umbes 500 000 marka, Amandus Adamsonile tasuti tema töö eest 980 000 marka.

Kogutud rahast on juttu ka ajalehes "Virulane" 29.08.1925. Siinsete andmete järgi on

 

Avamine

Algselt sooviti monumenti avada jaanipäeval (kas 24.06 või ikka Võidupühal 23.06?), kuid kuju valmissaamine ja Itaaliast siia jõudmine võttis plaanitust kauem aega.

Avamiseelselt ilmus ajalehes "Virulane" 29.08.1925 terve suur lehekülg monumenditeemalisi artikleid. Avamisürituse ülevaade ilmus ajalehes "Vaba Maa" 3.09.1925 ja "Virulane" 5.09.1925.

30. augustil 1925.a. oli monumendi pidulik avamine. Linnavalitsuse korraldusel oli kogu linn lipuehteis, tänavad värskelt umbrohust ja porist puhastatud. Avamispäevaks oli välja antud brošüür (????) Vabadussõjas langenud virulaste nimedega ja Jakob Liivi luuletusega.

Avamisüritus algas hommikul kirikus, jutlustas Lutheri kiriku konsistooriumi assessor A. Sommer, laulis kirikukoor Siiaki juhatusel. Laululehtede sissetulek läks avatava mälestussamba heaks.

Kell 10 oli turuplatsil Kaitseliidu Rakvere maleva ja ümbruskonna malevate ülevaatus, Kaitseliidu ülema kindralmajor Roska (Orasmaa) juhtmisel. Mängis I. diviisi orkester.

Kell 11 oli ausamba juurde kogunenud palju sõjaväe- kaitseliidu ja tuletõrjeosad, orkestird ja palju rahvast.

Õp. Sommeri kõne eel üürgasid linnas tuletõrjesignaalid ja kirikukellad. Tuletõrjujad tormasid tuld kustutama. Selgus, et triikraud oli Aleksandri tänaval maja põlema pannud. Kuna tuli kustutati kiiresti, siis jõudsid tuletõrjujad varsti avamisüritusele tagasi.

Nüüd esinesid lühemate kõnedega ja asetasid pärgasid:

Avamisüritus kestis üle nelja tunni.

Monument arvatavasti peale avamist. ERM Fk 2813:381, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/545748.
Monument arvatavasti peale avamist. ERM Fk 2813:381, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/545748.

Avamisele järgnes paraad ja külalistele lõunasöök ühisgümnaasiumi ruumes.

Kell 16 algas Rahvaaias pidu sõjaväeorkestri saatel. Peo eesmärk oli koguda momendi (veel tasumata) ehituskulude katteks.

Ajalehe "Virulane" 5.09.1925 andmetel teeniti avamisüritlusel:

Komitee kulud 9.285 marka.

Kokku teeniti 233.810 marka, mis kanti Ühispanka.

Edaspidi hoidis mälestussammast korras Rakvere linnavalitsus.

ERM Fk 2813:384, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/545751.
ERM Fk 2813:384, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/545751.

ERM Fk 2813:383, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/545750.
ERM Fk 2813:383, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/545750.

Foto: Hans Voolmann. ERM Fk 2957:904, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1971978.
Foto: Hans Voolmann. ERM Fk 2957:904, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1971978.

Soome linna tegelased Rakvere mälestussamba juures, 1930-ndad aastad. TLM F 5429, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/2153293.
Soome linna tegelased Rakvere mälestussamba juures, 1930-ndad aastad. TLM F 5429, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/2153293.

Postkaart. RM F 1375:23, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1323439.
Postkaart. RM F 1375:23, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1323439.

 

1940 jäädvustasid "Eesti Kultuurifilm" Rakvere linna filmides ka ausamba (http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/1277 algus 1.37).

 

Lõhkumine

1940.a. sügisel otsustasid Virumaa uued võimukandjad kõik maakonnas olevad Vabadussõja mälestusmärgid Oktoobrirevolutsiooni aastapäevaks õhku lasta. Mingil viisil sai rahvas sellest kohe teada. Rakveres hakati mälestussamba jalamile tooma lilli ja pärgi. 21. oktoobri öösel äratas linnarahva aga võimas plahvatus. Sellele järgnesid uued plahvatused - öö jooksul kokku 22. Hommikul nägid sajad kohalerutanud inimesed mälestussamba asemel rusuhunnikut. Platsi piiras miilitsaahelik, kedagi lähedale ei lastud. Samba alusmüüride lõhkumine jätkus kangide ja vasaratega veel kaks päeva. Purustamisel oli eriti agaralt tegev Rahva Omakaitse organiseerija Rakveres, Virumaa miilitsaülema abi, Viru-Kabalast pärit meremees Alfred Naaber.

Ajalehes "Viru Sõna" 24.10.1989 kirjutab A. Taal: "Pärast õhkimist lebasid sõdurite kujud kõveraks paindunud lipuvardaga mõnda ega linnavalitsuse õuel puuvirna otsas, paistes üle aia Tallinna tänavale. Hiljem liikus jutt, nagu oleks purustatud skulptuur ühel ööl Rahvaaia tiiki visatud."

Monumendi lõhkumist ka ise pealt näinud Peep Kärp on kasutades tolleaegsete kooliõpilaste mälestusi, kirjutanud mõned artiklid (ajalehes "Viru Sõna" 10/12.09.1991 ja "Virumaa Teataja" 20.10.2000). Nendest selgub, et monumendi lõhkumiste päevadel oli ei tahtnud Rakvere Gümnaasiumis koolitööst midagi välja tulla - vaadati akendelt, kõik olid masenduses, tüdrukud nutsid. Kelle oli võimalik üritas monumendist tükke kaasa võtta. Lõhkumise vastu protesti nii koolist puudumisega, avalikult isamaaliste laulude laulmisega, lendlehtede levitamisega, monumendi asukohta lillede viimisega. Selline protestitegevus oli muidugi ohtlik ja lõppes mitmetele õpilastele Siberi sunnitöölaagritesse viimisega või isegi peale arreteerimist teadmata kadunuks jäämisega. Paremal juhul õnnestus koolide direktoritel ja õpetajatel miilitsas selgitusi jagades kinnipeetavad õpilased vahi alt päästa.

Peep Kärp kirjutas monumendi lõhkumisest ka "Virumaa Teatajas" 4. augusti 1942 artiklisarjas "Virumaa punased valitsejad".  

 Artikkel ajalehes "Punane Virumaa" xx.xx.xxx - lõhkumine on õige!

  

Ajutised monumendid

Saksa okupatsiooni ajal aastal 1942 oli ajutine monument juba olemas. Kas see oli puust või betoonist?

Artikkel ajalehes "Virumaa Teataja" 21.02.1998 - koolinoored tähistavad Vabariigi aastapäeva 1942. aastal.

ERM Fk 2813:753, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/542615.
ERM Fk 2813:753, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/542615.

Mälestussamba avamine Saksa okupatsiooni ajal, ERM Fk 2813:386, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/546202 .
Mälestussamba avamine Saksa okupatsiooni ajal, ERM Fk 2813:386, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/546202 .

ERM Fk 2813:712, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/542088 .
ERM Fk 2813:712, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/542088.

1943.a. mais moodustati Rakveres Vabadussõjas langenute mälestussamba taaspüstitamise komitee, kuid sõjaolukorras selle töö reaalsete tulemusteni ei jõudnud.

Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril 1990.a., tähistati mälestussamba asukoht Eesti Represseeritute Ühingu "Memento" Rakvere osakonna ja Lääne-Virumaa Rahvarinde poolt mälestuskiviga. See oli kolmnurkse kujuga suur põllukivi, mille ühel lihvitud küljel oli kiri "Siin asus 1925-1940 Vabadussõjas langenute mälestussammas". Kivi avamisüritusel esinesid:

Rahvarohkest üritusest ilmus ajalehes "Viru Sõna" 20.02.1990 avamisürituse eelteade ja 1.03.1990 fotod ja ülevaade toimunust. 

Foto: "Viru Sõna" 24.03.1990.
Foto: "Viru Sõna" 24.03.1990.

Foto: Hans Teetlaus. Helge Teetlaus Rakveres Vabadussõjas langenute mälestussamba mälestustahvli juures, ERM Fk 2960:376, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1962630.
Foto: Hans Teetlaus. Helge Teetlaus Rakveres Vabadussõjas langenute mälestussamba mälestustahvli juures, ERM Fk 2960:376, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1962630.

Siin kivi juures toimusid Eesti vabariigi aastapäeva tähistamise üritused ka kahel järgneval aastal.

Ajalehes "Viru Sõna" 26.02.1991 ilmunud artiklis on kaks fotot ja lühiülevaade toimunust: mängis orkester, vaimuliku avakõne pidas Rakvere koguduse õpetaja Enn Kivinurm, rääkisid ka peaminister Edgar Savisaar, maavanem  Lembit Kaljuvee, Rakvere linnapea Tiit Kullerkupp. Neist viimane rääkis ausamba taastamisest ja müügile saabunud taastamisfondi toetuskaartidest.

Ajalehes "Viru Sõna" 29.02.1992 ilmunud artiklis on üks fotot, kus Peep Kärbi kõnet kuulavad (ja kes tõenäoliselt ka ise üritusel esinesid): Viru-Jaagupi kirikuõpetaja Madis Oviir, "Memento" üks juhte Arvo Jaakson, ürituse korraldaja Jaan Roots, Ülemnõukogu liige Edgar Savisaar, maavanem Lembit Kaljuvee, linnapea Tiit Kullerkupp.

 

Arutelud monumendi taastamisest

Ajalehes "Viru Sõna" 28.07.1988 kirjutab Peep Kärp lühiülevaate monumendi saamisloost ja lõhkumisest. Artikli lõpus nimetatakse mitmeid Vabadussõja monumente, mis on juba taastatud või taastatakse lähiajal. Siit jõuab artikli autor küsimuseni: millal hakatakse taastama Rakvere monumenti? Eelkõige oli küsimus suunatud Eesti Muinsuskaitse Seltsi Rakvere osakonnale.

Peep Kärp kordab oma küsimust ajalehes "Viru Sõna" 1.07.1989 artiklis - Rakvere ümbruses on monumendid taastatud endisel kujul Haljalas, Simunas, Assamallas. Taastamistöö on pooleli Viru-Jaagupis, Viru-Nigulas, Kadrinas. Rakveres asunud monumendi taastamisest pole aga midagi kuulda! Kuigi Adamasoni loodud samba pronksfiguure pole leitud, ei tohiks samba taaspüstitamisest loobuda - tuleb teha uue projekti alusel, aga kindlasti vana monumendi kohale. Artikli autori käest on mitmed inimesed küsinud: kelle kätte anda raha sammaste taastamiseks (teise sambana on mõeldud Palermo punaterroriohvrite monumenti). Kui Muinsuskaitse Selts ei saa taastamise korraldamisega hakkama, siis võib-olla Rahvarinne, roheliste liikumine jne? Kauem ei tohi venitada!

Ivo Õunapuu kirjutab ajalehes "Viru Sõna" 13.07.1989 artiklis, et samba taastamisse peavad oma panuse andma ka Rakvere Linna RSN Täitevkomitee ja ka Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee (selgituseks olgu öeldud, et nimetatud asutused on tänane Rakvere Linnavalitus ja Lääne-Viru Maavalitus, artiklis oli kasutatud nende nõukogudeaegseid nimetusi), kui samba lõhkunud ja rüüstanud võimuesindajate ametlikud järglased. Autor pooldab monumendi taastamist endisel kujul.

Ajalehes "Viru Sõna" 2.09.1989 antakse teada, et Rakvere linnapea Tiit Kullerkupu juures on toimunud nõupidamine Rakvere Vabadussõja ausamba taastamise küsimuses.

Ajalehes "Viru Sõna" 24.10.1989 ei ole A. Taal rahul mitmete eelnevas ajaleheartiklis nimetatud otsusega: 

Ajalehes "Viru Sõna" 28.11.1989 on artikli autor Ivo Õunapuu nördinud, et ajalehes "Viru Sõna" 2.09.1989 ilmunud artiklis toonitatakse liiga palju täiesti uue sambakuju loomist ja asetamist endise samba kohale, omaaegse samba aluse taastamist. Kas me ikka kõik seda soovime? Autor toetab samba taastamist endisel kujul. Raha kogumist võiks kohe alustada. Tema on nõus annetama 25 rubla.

Ajalehes "Viru Sõna" 24.03.1990 kirjutab Olav Mäe:

Ajalehes "Viru Sõna" 14.04.1990 kirjutab Peep Kärp monumendi taastamisvõimalustest. Tema arvamused:

Ajalehes "Viru Sõna" 29.05.1990 võtab sõna Eesti Kunstimuuseumi skulptuuriosakonna juhataja Tiina Pikamäe, kelle vanavanemad olid pärit Virumaalt. Tema seisukohad on järgmised:

Ajalehes "Viru Sõna" 7.06.1990 ilmus küsitlusleht, kus tuli valida kolme variandi vahel:

Küsitlusleht tuli saata 11. juuniks ajalehetoimetusse. Millised olid küsitluse tulemused?

Lõplik selgus saabus virulastele ajalehes "Viru Sõna" 19.07.1990 ilmunud artiklis. Siin antakse teada:

Lisaks artiklis öeldule: siin kirjeldatud Rakvrere Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee (selline oli linnavalituse tolleaegne ametlik nimetus) koosolek toimus 2. juulil 1990. Monumendi taastamise eelnõu esitasid Mihkel Juhkami ja Tiit kullerkupp. 

Ajalehes "Viru Sõna" 8.08.1990 ilmunud artiklis on põhiteema monumendi taastamiseks vajaliku raha kogumisest.

Ajalehes "Viru Sõna" 11.09.1990 on samuti juttu rahast. Lisaks on siin foto, mis on tehtud monumendi tagumisest poolest.  

Osa rahast laekub ka ajaleheartikli honorari annetamisest (näiteks "Viru Sõna" 1.10.1991).

Ausamba taastamise toimkond on vahepeal asja edasi ajanud ja nii saame ajalehes "Viru Sõna" 8.11.1990 teada mitmesugust uut infot: 

 Ajahehe "Viru Sõna" 13.11.1990 artikkel vahendab 8.11.1990 toimunud mälestusmärgi taastamise toimkonna koosolekul arutletut:

15. novembril tehtigi vajalik kaevamistöö. Abiks olid Rakvere I. Keskkooli (tänase nimega Rakvere Gümnaasiumi) vanemate klasside õpilased. 10-15 cm paksuse mullakihi alt tuli välja monumendi vundamendi ülemine osa. See oli suhteliselt hästi säilinud ja seda sai kasutada ka uue monumendi ehitusel. Parandustöid vajas vundamendi edelanurk, mis oli lõhkamistööde tagajärjel osaliselt purunenud. 

Kui algselt oli teada mõningad monumendi mõõdud oli nendest ikkagi vähe ja ka neid numbreid sai mitmeti tõlgendada. Et monument ka mõõtudelt originaalile vastav tuleks, selleks oli hädasti vaja saada lisaandmeid. Aja jooksul selgus, et arhiivides ja kõikvõimalikest muudest kohtades ei ole säilinud vajalikku infot (näiteks Amandus Adamsonist allesjäänud materjalid, esimese monumendi ehitusmeistri Reinhold Veigeli perekonnaarhiiv). Järelikult tuli kasutada olemasolevaid fotosid. 

Algselt kavatseti kasutada monumendi täpsete mõõtmete teadasaamiseks fotogrammeetriat, kuid teenuse kalli hinna tõttu (100 000 rubla) sellest loobuti. Mis selle meetodi nii kalliks teeb? Otsustati kasutada pöördperspektiivi meetodit.

Kuno Raude kirjutab veebilehel http://www.hot.ee/vaikal00/raude_72.htm: "Tegin kindlaks ausammast pildistanud fotograafi asukoha, objektiivi e. silmapiiri kõrguse maapinnast, ausamba kõrguse ning üldised proportsioonid, seejärel detailide, sealhulgas pronksskulptuuri, olulisemad mõõtmed. Ausamba kui terviku rekonstrueerimine fotomaterjali abil oli ausamba taastamise protsessis kõige vaevalisem ja vastutusrikkam, sest rekonstruktsiooni täpsusest olenes nii skulptori kui ka arhitekti edasine töö ja lõppkokkuvõttes kogu ettevõetud töö tulemus. Rekonstruktsiooni tulemused olid üllatavalt head. 1990. aasta lõpuks olid vajalikud kontrollandmed, sealhulgas aluse üksikplokkide ning skulptuuride mõõtmed ja proportsioonid, taastatud. Muu hulgas selgus, et kirjalikes allikates nimetatud ausamba kõrgus „üle 8,50 m“ (rekonstruktsiooni tulemusena 8,52 m) oli sõduri kiivri kõrgus maapinnast, lipuvarda otsa kõrguseks maapinnast on 9,45 m. Ausamba aluse kõrguseks maapinnast on 6,38 m. Võis alustada skulptuuride modelleerimist ja ausamba aluse projekteerimist."

Ajalehes "Viru Sõna" 4.05.1991 artiklis on juttu järjekordsetest edusammudest monumendi valmimisel:

Ajalehes "Viru Sõna" 15.10.1991 teatatakse, et töödega ausambamäel on algust tehtud - vana vundament on lahti kaevatud. Vundament on võrdlemisi heas seisus, aga selle kindlustamine betoonivalamisega on siiski vajalik.

Ajaleht "Viru Sõna" 22.02.1992 annab teada:

Ajaleht "Viru Sõna" 9.05.1992 annab teada:

Ajaleht "Viru Sõna" 2.06.1992 annab teada:

Ajaleht "Viru Sõna" 13.06.1992 annab teada:

Ajaleht "Viru Sõna" 28.07.1992 annab teada:

Ajalehes "Viru Sõna" 28.07.1992 on juttu algse monumendi saamisest ja selle lõhkumisest. Uue monumendi tegemisest on uut infot:

Ajalehes "Viru Sõna" 22.08.1992 artiklis on juttu avamisüritusest, loetletakse taastamistöödel osalenuid, tänatakse annetajaid. Linnavalitsus palub monumendi avamise päeval heisata Rakveres riigilipud.

Samba taastamise komisjon loeb oma töö lõppenuks. Komisjonis osalesid:

Ajalehes "Rahva Hääl" 29.08.1992 on esitatud samba lühiajalugu ja ülevaade taastamistöödest. Siin öeldud, et suurem osa ausamba taastamisest kanti Rakvere linna eelarvest.

Ajalehes "Viru Sõna" 29.08.1992 on veelkord lühiteade homsest monumendi avamisest. Lisaks on siin Erich Meerja luuletus "Vabadussammas".

Monumendi avamise puhul valmis brošüür, kus on kirjas nii monumendi lühiajalugu, tänud taastajatele, annetajate nimed, taastamise komisjoni koosseis, ja avamisürituse kava koos esinejate nimedega ja Virumaal pärit Vabadussõjas langenute nimed. 

Ajalehes "Viru Sõna" 1.09.1992 artiklis on ülevaade monumendi avamisstseremooniast:

 Foto: Kuno Raude, kuupäev?
Foto: Kuno Raude, kuupäev?

Ajalehes "Viru Sõna" 3.09.1992 on mõned fotod monumendi taastamisest ja avamisüritusest. Avaldatud on ka linnapea Tiit Kullerkupu kõne ja Kalju Saaberi kirjutatud "Viru vanne". 

Ajalehes "Viru Sõna" 3.09.1992 on ka tagantjärgi üks foto skulptuuridest enne nende monumendi otsa kinnitamist.

 Ajalehes "Postimees" 31.08.1992 teatati samuti monumendi avamisest.

Ajalehes "Viru Sõna" 19.09.1992 lehes on Kuno Raude ja Lembit Palm lühidalt kirja pannud ausamba kronoloogia. Lisaks avaldatakse tänu Peep Kärbile, ajalehele "Viru Sõna" toimetusele, monumendist fotode saatjatele, ausamba taastamise komiteele, ehituse juhtidele. 

Artikkel algse monumendi saamisloost ilmus ka ajalehes "Virumaa Teataja" 21.02.1998.

"Virumaa Teataja" 17.07.2012 oli üleskutse Vabadussõja mälestussamba taasavamise mälestuste kirja panekust.

"Virumaa Teataja" 23.08.2012 - 30. augustil möödub 20 aastat monumendi avamisest. Linn korraldab mälestusmiitingu. 

Kui möödus taastatud samba avamisest 20 aastat, siis ilmus ajalehes "Virumaa Teataja" 28.08.2012 Kuno Raude artikkel "Rakveres asuva Vabadussõja ausamba taastamisest möödub 20 aastat" (artikli tekst kattub suures osas http://www.hot.ee/vaikal00/raude_72.htm tekstiga).

 

Lääne-Virumaa Keskraamatukogus näitus: ausamba projekti materjalid, kohalikud ajalehed, linnavalitsuse protokollid, "Memento" teemakohased materjalid, jm. Nemad on teinud sambale ka oma veebilehe http://vabadussammas.edicy.co/et.

"Virumaa Teataja" 10.06.1995 on pikem jutt Rakvere linnakalmistul asuvate Vabadussõjas langenute haudade koristamisest nõukaajal.  

 

Tahvel soomlastele

 Ajalehes "Virumaa Teataja" 13.10.1998 on juttu soomlastest sõjameeste võitlusteest Vabadussõjas ja grupi soomlaste (osad neist endiste sõjameeste järeltulijad) ringreisist käesoleval nädalala mööda Eestit. Külastatakse endisi lahingupaiku ja vaadatakse monumente. 

1999.a talvel ja suvel ilmus ajalehes "Virumaa Teataja" mitu artiklit soomlaste osalusest Rakvere vabastamisel punavägedest 1919.a jaanuari alguses (14.01, 19.01, 22.06.1999) ja teated 23. juunil 1999 avatavast mälestustahvlist soomlastest vabatahtlikele (9.06.1999, 22.06.1999).

Tahvli avamise idee pärineb Rakvere sõpruslinnas Lapuas elavalt ajakirjanikult Pentti Kangasluomalt, kelle teemakohane kommentaar ilmus ajalehes "Virumaa Teataja" 26.06.1999: "80 aastat on möödunud sündmustest, mil kaks sugulasrahvast leidsid üksteist kriisihetkel, mil noored soome mehed võitlesid vabatahtlikult Eesti vabaduse eest. Teie Vabadussõja monument on just kõige sobivam paik seda Soome ja Eesti sõprust märkiva mälestustahvli jaoks". Ka paljud Soome vabatahtlikud olid pärit sellest linnast.

Tahvli paigaldamist toetasid Rakvere ja Lapua linnavalitsus ning Soome "Sõjasurma projekt". Tahvli valmistas OÜ Rituaalteenused Soomest toodud marmorist. Tahvlil on kokku 31 soomlase nimed, kes langesid lahingutes Virumaa pinnal (kokku langes Vabadussõjas 152 soomlast). 

Tahvli avamisel osalesid Soome saatkonna esindajad, Lapuas elav odaviske olümpiavõitja Tapio Korjus, aga ka Euroopa Parlamendi liige Kyösti Virrankoski ning Soome parlamendi liikmed Harry Wallin ja Petri Salo. 

Sümboolse katte eemaldasid mälestustahvlilt Tapio Korjus ja Rakvere linnavolikogu vanim liige Peep Kärp (foto ajalehes "Virumaa Teataja" 26.06.1999). Peale avamist jätkusid üritused ausamba juures Valgast saabunud presidendi võidutule jagamisega kohalike omavalitsustele, et nad saaksid süüdata valdade ja linnade jaanituled.

Küünalde süütamine Soome iseseisvuspäeva (6. detsember) tähistamiseks "Virumaa Teataja" 6.12.2005.

Foto: Heiki Koov, juuni 2010.
Soomlaste tegevusest Rakvere vabastamisel 12. jaanuaril 1919 on juttu http://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-vabadussoda-soome-vabatahtlike-staap

 

Monument restaureeriti mai-juuni 2004. 21. juunil 2004 toimunud kaitsejõudude paraadi käigus toimus korrastatud monumendi avamine.

"Virumaa Teataja" 7.05.2004 - foto monumendi korrastamisest ja fotod ka muudest linnas toimuvatest tähtsamatest ehitistest (osaliselt). 

Rakvere Vabadussõja ausammas on kantud Kultuurimälestiste riikliku registrisse http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=27126. Registrisse kandmise aluseks on 26.06.2003 välja antud kultuuriministri käskkiri https://www.riigiteataja.ee/akt/603293.

 

Hilisemad üritused monumendi juures võib jagada kaheks:

1. Otseselt monumendiga seotud tegemised, artiklid ajalehest "Virumaa Teataja":

8.02.2007

Virumaa Teataja, 8.02.2007

22.02.2014

Virumaa Teataja, 22.02.2014

18.06.2016

Virumaa Teataja, 18.06.2016

25.02.2017

Virumaa Teataja, 25.02.2017

20.06.2017 

Virumaa Teataja, 20.06.2017

13.01.2018

Virumaa Teataja, 13.01.2018

13.11.2018

Virumaa Teataja, 13.11.2018

9.01.2019 

Virumaa Teataja, 9.01.2019

23.02.2019 

Virumaa Teataja, 23.02.2019

4.03.2019

Virumaa Teataja, 4.03.2019

2. Monument on kas juhuslikult (näiteks seoses ümbritseva pargiga) või mingitel muudel põhjustel fotole/artiklisse sattunud.

Selliseid näiteid võib leida mitmeid:

17.01.2017

Virumaa Teataja, 17.01.2017

6.08.2014 - luurevõistlusest osavõtjad. 

Virumaa Teataja, 6.08.2014

3.12.2005

Virumaa Teataja, 3.12.2005

 9.02.2007 

Virumaa Teataja, 9.02.2007

10.01.2015

Virumaa Teataja, 10.01.2015

6.10.2005 

Virumaa Teataja, 6.10.2005

"Virumaa Teataja" 30.09.2005 - Lääne-Virumaa vene koolide gümnaasiuminoored olid ringsõidul Rakverest Narvani. Päevapikkuse ajalootunni jooksul said nad ülevaate Eesti Vabadussõjast ja sellega seotud paikadest. Külastati ka siinset monumenti. 

Monument on pildile jäänud ka ajalehes "Virumaa Teataja" 4.02.2005, kus endine vabadusvõitleja Ruuben Lambur kirjeldab oma elu. 

 

Foto: Heiki Koov, august 2017.  Foto: Heiki Koov, august 2017.

Foto: Heiki Koov, august 2017.  Foto: Heiki Koov, august 2017.

Foto: Heiki Koov, august 2017.  Foto: Heiki Koov, august 2017.

Varasemad fotod:

Foto: Heiki Koov, juuni 2010.

Foto: Heiki Koov, juuni 2010. Foto: Heiki Koov, juuni 2010.

Foto: Heiki Koov, juuni 2010. Foto: Heiki Koov, juuni 2010.

Foto: Heiki Koov, juuni 2010. Foto: Heiki Koov, juuni 2010.

Foto: Heiki Koov, juuni 2010. Foto: Heiki Koov, juuni 2010.

Foto: Heiki Koov, juuni 2010. Foto: Heiki Koov, juuni 2010.

Foto: Heiki Koov, juuni 2010. Foto: Heiki Koov, aprill 2008.

 

Foto: Heiki Koov, juuni 2010.