Eesti monumentide e-kataloog - Rägavere lahingupaik

Mälestusmärk Rägavere lahingupaigas, RM F 1029:19, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1599870.

1983, Vinni NST arhiiv.

2010. Mälestuskivi algne variant avati 2.11.1967, uuendatud kujul 3.11.1983. Kevadel 1992 varastati pronksist osa.

August Lillaka juhitud 3. Tartu kommunistliku polgu võit Rägavere lahingus oli üks vähestest Punaarmee võitudest Vabadussõjas. Kuigi lahingus hukkus mõlemal poolel vaid kümmekond võitlejat, oli lahing eelkõige oluline Rakvere kaitsmisel. Kuna valgete armee lahingu kaotas, siis sisenes Punaarmee juba järgmisel päeval Rakverre.

Lahingust on erinevatel aegadel ilmunud mitmeid artikleid, näiteks:

Eriti põhjalikult on lahingust juttu raamatus "Eesti Vabadussõda 1918-1920", lk 228-233 (kas ka ajakirjas "Sõdur"?).
Nõukogudeaegne käsitlus ajalehes "Punane Täht" 1.08.1967, 16.11.1968 ja samal ajal lähedal asunud Vaeküla lahingust 23.02.1965.
Ka ajalehes " "Viru Sõna" 17.12.1988, 5.01.1989, "Virumaa Teatajas" ilmunud artiklis http://www.virumaateataja.ee/200906/esileht/15033231.php või veebilehtedel: http://www.hot.ee/vabadussoda/ajalugu_4.htm, http://et.wikipedia.org/wiki/Rägavere_lahing, http://mittkrig.wordpress.com/2012/12/15/15-detsember-1918/.

1967. aasta suvel külastas Tallinna kommunistlike noorte matkagrupp Eesti laskurkorpuse veterani Olev Eensalu juhtimisel Vinni näidissovhoostehnikumi. Matkagrupp oli osaline üleliidulisel matkavõistlusel „Tunne oma
kodumaad”. Grupi eesmärk oli uurida kodusõja (Vabadussõja) lahingupaiku ja sõjasündmusi. Nii jõuti ka Rägavere lahingu paikadesse. Olev Eensalu mõtted on kirjas ajalehes "Punane Täht" 15.06.1967 (siin on ka idee paigaldada lahingus hukkunud punaste matmispaigale mälestustahvel).

Foto: matkagrupp teel, 1967. Vinni NST arhiiv.

Tekkis idee püstitada mälestuskivi lahingust osa võtnud Tartu kommunistliku polgu võitlejatele. 1967 käis Vinnis Nõukogude Liidu suurtükiväe-marssal, Rägavere lahingust osavõtja, Vassili Kazakov, kelle soovitusel otsustati mälestuskivi asukoht. Kazakovi visiidist ilmus kolm artiklit ajalehes "Punane Täht" 18.10.1967, 26.10.1967 ja 28.10.1967. Järgmise aasta kevadel marssal suri ja ta maeti Moskvasse (?).

Foto: matkagrupp Kazakovi haual, 1968? Vinni NST arhiiv.

1967 toimusid maaparandustööd Rägavere mõisa piirkonnas. Siit saadi ka suur kivirahn, mis veeti mitme traktori jõul mäekünkale. Kivi kujundas Rakvere hauasammaste töökoda. Kivile kinnitati valgest marmorist plaat ja selle kõrvale metallist püsside maketid. Ümbruse heakorrastusega tegelesid Vinni näidissovhoostehnikumi Vaeküla osakonna noored.

Mälestuskivi avamine oli pühendatud Suure Oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäevale ja toimus neljapäeval 2.11.1967. Avamisüritusest on kirjutatud ajalehes "Punane Täht" 5.11.1967 ja Vinni NST arhiivimaterjalides:

Osalesid: Rakvere rajooni juhid, sõjaväeosade esindajad, Vinni sovhoostehnikumi, Rägavere Algkooli ja Vaeküla Internaatkooli õpilased ja õpetajad, Vinni sovhoosi töötajad.
Vinni näidissovhoostehnikumi parteikomitee sekretär August Kondoja andis lühikese ülevaate Rägavere lahingust ja rääkis sellest, kuidas sovhoosi kommunistlikud noored lahingu üksikasju uurisid.
Tervitustega esinesid Eesti NSV matkastaabi "Tunne oma kodumaad" ülema asetäitja, üleliidulise võistluse võitnud matkagrupi juht Olev Eensalu, ELKNÜ Keskkomitee esimene sekretär R. Pollimann jt.
Tõrvikute ja prožektorite valgusel ning raketisaluudi saatel eemaldasid tahvlilt katte Tallinna teeninduskombinaadi "Töö" direktor Mikk ja Vinni näidissovhoostehnikumi direktor Kallaste.
Tahvli alusele pandi pärgi ja lilli.
Mäekünkal süüdati suur lõke, mille juures Vaeküla Internaatkooli õpilased esitasid päevakohaseid luuletusi.
Siinse miitingu lõppemisel mindi Vilgu teeristile, kus avati mälestuskivi 1941. aastal hukkunud punaarmeelaste mälestuseks,

Foto: avakõnega esineb EKP Rakvere Rajoonikomitee esimene sekretär R. Keer. Vinni NST arhiiv.

Foto: Peale avamist. 1967? Vinni NST arhiiv.

Ka järgnevatel aastatel oli palju ettevõtmisi monumendi juures. Osalejateks ikka kohalike koolide õpilased, komsomolid, sõjaväelased jt. Ürituse atribuutika hulka kuulusid tõrvikud, raketid, saluudid jms.

Veebruaris 1968 tähistati monumendi juures Nõukogude armee 50. aastapäeva.

13. detsembril 1968 tähistati Rägavere lahingu ja Eesti Töörahva Kommuuni 50. aastapäeva. Ajalehes "Punane Täht" 12.12.1968 avaldati üritusest eelteade ja 17.12.1968 kokkuvõte. Siinsel üritusel osalesid ka Rägavere lahingust osavõtnud veteranid Majak, Hendriksson ja Pressmann. Õhtul toimus veteranide kohtumine rahvaga Vinni sovhoostehnikumi klubis. Toimunud üritusest on juttu Vinni sovhoostehnikumi komsomolipäevikus.

Fotod Vinni NST arhiivist:

Üritus jätkus Vinni sovhoostehnikumi klubis, kus parteiveteranid meenutasid sõjategevust, miilitsa ja parteiorganisatsioonide loomist. Vinni NST arhiiv.

Artiklid ajalahest "Punane Täht":

27.02.1968 lehes kirjutatakse monumenti külastanud Narva "Kreenholmi Manufaktuuri" noorte 15-liikmeline matkagrupist, kes liikus mööda Punaarmee lahingupaiku.
16.11.1968 on pikem artikkel sõjategevusest vahetult enne ja peale Rägavere lahingut. Ära on nimetatud ka siinset monumenti.
5.12.1968 on lühidalt juttu Vaeküla Internaatkooli õpilaste ja õpetaja käigust monumendi juurde. Üritus toimus seoses Eesti Töörahva Kommuuni 50. aastapäevaga.
16.01.1969 lehes on foto Rägevare lahingu 50. aastapäeva tähistamise üritusest, kus kõneles punategelane Richard Majak.
6.11.1971 on pikem intervjuu punategelase Richard Majakuga. Temast on ka foto monumendi juures.
16.12.1971 on ülevaade siin 14.12. toimunud NSV Liidu moodustamise 50. aastapäeva tähistamisest.
21.12.1971 artikli juurde on lisatud kaks fotot Rägavere lahingu 53. aastapäeva tähistamisest. Artiklis on juttu punaüritustest ja ringide tegevusest Vinni NST klubis.
19.12.1975 lehes on pikk intervjuu Vinni NST partorgi August Kondojaga. Artikli juurde on lisatud foto Kondojast kõnelemas monumendi juures.
19.12.1978 artiklis on ülevaade Eesti Töörahva Kommuni ja Rägavere lahingu 60. aastapäeva tähistamisest (osa üritusest toimus mälestuskivi juures).
19.12.1981 lehes on foto mälestuskivist.

Ka juba eelnevalt viidatud Vinni sovhoostehnikumi komsomolipäevikus on mitmeid teemakohaseid sissekandeid, näiteks 14.09.1968 toimunud koristustöödest ja 23.02.1969 toimunud reematkast monumendi juurde.

1983 sügisel tehti monumendi juures mitmeid uuendusi: kivile kinnitati kunstitoodete kombinaadis "Ars" skulptor Tõnu Maarandi valmistatud pronksist võitleja kujutis. Suure kivi ees olevale väiksemale kivile raiuti tekst: „15. XII 1918 RÄGAVERE LAHINGUPAIK. Siin võitlesid Tartu kommunistliku polgu sõjamehed”. Korrastati ka ausamba ümbrust.

Uuendatud monumendi asendiskeem, 1983, Vinni NST arhiiv.

Kutse Rägavere lahingu uue mälestusmärgi avamisele, RM _ 6060 Ar1 1475:67, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/3025935.

Ka uuendatud monumendi avamine toimus suure pidulikkusega. Artiklid avamisest ilmusid ajalehes "Punane Täht" 12.11.1983 (siin on ka kaks fotot: lapsed tõrvikutega ja mälestuskivilt katte eemaldamine) ja ka Vinni sovhoosi seinalehes:

Osalesid Vaeküla Eriinternaatkooli, Viru-Jaagupi 8-kl. Kooli ja Mõdriku tehnikumi õpilased, Vinni näidissovhoostehnikumi kommunistlikud noored ja töötajad. Ka skulptor Tõnu Maarand oli avamisüritusel.
Vinni näidissovhoostehnikumi parteikomitee sekretär August Kondoja rääkis siin toimunud lahingust.
Katte eemaldasid Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee esimees Mihkel Sistok ja Vinni näidissovhoostehnikumi direktor Heino Kallaste.
Mälestuskivi juurde asetati pärg ja lilli.
Lõkete ja tõrvikute valguses kõlasid Kertu Velsi ja Madis Tonka esitatud luuletused.
Muusikat tegi puhkpilliorkester.
Esineti päevakohaste sõnavõttudega.

Vinni NST arhiiv.

Monumendi juures jätkusid edaspidigi kõikvõimalikud mälestusüritused.

Suure Isamaasõja algusel Tondilt Venemaale, Moskva lähedale Podolskisse, evakueeritut sõjakoolis õppijate kokkutulek. Vinni NST arhiiv.

Podolski poiste kokkutulekust on juttu ja foto ajalehes "Punane Täht" 12.05.1984.

Viimane suurem üritus toimus monumendi juures 1988.

Kevadel 1992 tegi monument läbi järjekordse „uuenduskuuri”: pronksivargad varastasid mälestusmärgilt pronksist võitleja kujutise. "Töö" olla tehtud avalikult, traktori abil.

Rägavere lahinguga seonduvaid monumente on Lääne-Virumaal teisigi: