Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Mälestuskivi Rakvere linna lähedal Tõrma külas (Tõrma kalmistul) avati 14. novembril 2008. Toimus see Türgi kaitseministri Eesti visiidi käigus. 

Venemaa ja Türgi on omavahel korduvalt sõdinud. Sõdade ülevaade on näiteks https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-T%C3%BCrgi_s%C3%B5jad. Ühest sõjast (Krimmi sõjast 1853-1856) avaldati artikkel ajalehes "Virumaa Teataja" 17.09.2005

Siinne mälestuskivi on pühendatud eelkõige XI Vene-Türgi sõjas hukkunud türklastele, https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-T%C3%BCrgi_s%C3%B5da_(1877%E2%80%931878). 

 

Artiklid ajalehes "Virumaa Teataja": 

  • 29.02.2008 - Enne kivi avamist tehti väga põhjalikku uurimistööd: 
    • Eesti tatarlaste kogukond ja Türgi saatkond kavatsevad Tõrma kalmistule (siin asuvale islami kalmistule) püstitada mälestusmärgi hukkunud türgi sõduritele. Mõte on küpsenud juba mitu aastat. 
    • Üks võimalus on, et siia on maetud türgi sõdurid, kes olid võidelnud Judenitši armees türklastega, aga see versioon on vähetõenäoline. Põhjus on selles, et Eestisse interneeritud türklased töötasid Ida-Virumaa kaevandustes ja siia kanti nad ei sattunud. 
    • Türgi sõdureid võib siin siiski olla ja just need, kes langesid vangi Vene-Türgi sõjas. Dokumentide põhjal oli siin 1878. aasta augustis-septembris palju türklastestsõjavange. arvata võib, et vangid toodi siia juulis Pärnust. 
    • Sõjavangid olid haiged ja halvasti riides, mis arvatavsti põhjustas nende suure suremuse. Kuna vange konvoeeriti jalgsi, siis seegi suurndas nende kurnatust. Nii on peaaegu kindel, et mõni vang suri. Kuhu nad maeti, seda ei teata. 
    • Tõrma surnuaed oli sel ajal juba mitukümmend aastat olemas olnud. 1874. aastal elas rahvaloenduse andmetel Rakvere linnas kolm tatari perekonda, kes võisid osaleda surnud türklaste matmisel. Püütakse leida nende perede järeltulijaid, et saada võimalikku infot türgi sõjavangidest Rakveres. 
    • Kindlad andmed tatari kalmistu kohta Rakveres on alles XIX sajandi viimastest aastatest. Samas on võimalus, et just türgi sõdurite matmine Tõrmasse pani aluse islami kalmistu tekkeks. 
    • Türgi riik on püstitanud mälestussambaid hukkunud türgi sõduritele paljudes riikids. Türgi suursaadiku Fatma Sule Soysali sõnul tahetakse näidata üles oma austust nend meeste vastu, kes on aegade jooksul sõdades langenud. 
    • Suursaadik edastab selgunud andmed Türgi võimudele ja kui saadakse heakskiit, siis ajatakse asja edasi ja püstitatakse mälestussammas. 
    • Muinsuskaitsemaetil ei ole midagi mälestusmärgi vastu, kuid sellel peab olema tekst ka eesti keeles. Sursaadik lubas, et tekstid tulevad mälestussambale kindlasti nii türgi kui eesti keeles. Suursaadiku sõnul võib teksiks olla näiteks, et sammas on püstitatud tundmatule türgi sõdurile, aga võib-olla midagi muud. 
    • Kuna on ikkagi võimalik, et türgi sõdureid on siia maetud ka aastal 1918, siis võiks samba tekst olla suhteliselt üldsõnaline. Kui selgub uusi fakte, siis võib teksti juurde lisada. 
    • Suursaadik loodab, et türgi sõjameeste monument avatakse mõne Türgi ametliku visiidi käigus Eestisse. 
    • Lisaloos kirjeldatakse 1877-1878 kestnud Vene - Türgi sõjas vangi langenud türklaste saunaskäigust Rakveres. 
    • Foto maavanema, muinsuskaitseinspektori, suursaadiku ja tatari kultuurikeskuse presidendiga. 

 Maavanem Urmas Tamm, Türgi suursaadik Fatma Sule Soysal, Eesti tatari kogukonna Rakverest pärit juht Timur Šaripov Türklaste matmiskohta otsimas, veebruar 2008.
Maavanem Urmas Tamm, Türgi suursaadik Fatma Sule Soysal ja Eesti tatari kogukonna Rakverest pärit juht Timur Šaripov Türklaste matmiskohta otsimas, veebruar 2008. Lääne-Viru Maavalitsuse arhiiv.

Maavanem Urmas Tamm, Türgi suursaadik Fatma Sule Soysal, Eesti tatari kogukonna Rakverest pärit juhil Timur Šaripov Türklaste matmiskohta otsimas, veebruar 2008.
Arutelu, veebruar 2008. Lääne-Viru Maavalitsuse arhiiv.

  • 13.11.2008 - tulekul on mälestusmärgi avamine. Selle avavad Türgi kaitseminister Vecdi Gönül koos abikaasaga ja Türgi vabariigi suursaadik proua Fatma Sule Soysal. Osalevad ka kaitseministeeriumi nõunik kindralleitnant erus Johannes Kert, küberkaitsekeskuse juht kolonelleitnant Ilmar Tamm, maavanem Urmas Tamm, Rakvere linnajuhid. 
  • 15.11.2008 - kokkuvõte mälestusmärgi avamisest, üritusel osalenute arvamused:
    • Monument avati 14.11.2008 keskpäeval. 
    • Vene-Türgi sõjas toodi Eestisse Osmani riigi 430 vangi langenud sõdurit, kellest mõned siin ka surid. Umbes 150 Türgi sõjavangi viibis Rakveres 1878. aasta suvel. Nad olid majutatud Tallinna tänav 3 asunud kasarmusse, kus praegu asub Rakvere näitusemaja. 
    • Türgi kaitseministri mõtted: kohalikud võimud tegid endast kõik, et vangelangenuid kaitsta haiguste ja külma eest, neid majutati heades tingimustes. Ta usub, et siin puhkavad sõdurid on maetud sõprade juurde. Monument on ka kahe riigi vahelise sõpruse ja koostöö sümbol. 
    • Mälestusmärgi sünniloos on oluline osa Eesti tatari kogukonna Rakverest pärit juhil Timur Šarapovil, põhilise uurimistöö tegi Virumaa Muuseumide teadusdirektor Oliver Pagel. 
    • Monumendi kõrvale masti heisati Türgi lipp, mis ei jää sinna pidevalt, kindlasti aga heisatakse lipp olulistel tähtpäevadel. Hetkel teada, kes mälestusmärki hooldama hakkab. Küll aga sai nüüd korda seni suhteliselt räämas olnud kalmistunurga osa. 
    • Foto millele mälestusmärgi avavad Türgi kaitseminister Vecdi Gönül ja maavanem Urmas Tamm

Fotod: Hilje Pakkane, http://www.virumaa.info/uudised/galerii/malestuskivi_avamine_turgi_soduritele_14112008

Foto: Hilje Pakkanen, http://www.virumaa.info/uudised/galerii/malestuskivi_avamine_turgi_soduritele_14112008 Foto: Hilje Pakkanen, http://www.virumaa.info/uudised/galerii/malestuskivi_avamine_turgi_soduritele_14112008

Foto: Hilje Pakkanen, http://www.virumaa.info/uudised/galerii/malestuskivi_avamine_turgi_soduritele_14112008 Foto: Hilje Pakkanen, http://www.virumaa.info/uudised/galerii/malestuskivi_avamine_turgi_soduritele_14112008

Foto: Hilje Pakkanen, http://www.virumaa.info/uudised/galerii/malestuskivi_avamine_turgi_soduritele_14112008 Foto: Hilje Pakkanen, http://www.virumaa.info/uudised/galerii/malestuskivi_avamine_turgi_soduritele_14112008

Foto: Hilje Pakkanen, http://www.virumaa.info/uudised/galerii/malestuskivi_avamine_turgi_soduritele_14112008 Foto: Hilje Pakkanen, http://www.virumaa.info/uudised/galerii/malestuskivi_avamine_turgi_soduritele_14112008

Foto: Hilje Pakkanen, http://www.virumaa.info/uudised/galerii/malestuskivi_avamine_turgi_soduritele_14112008 Foto: Hilje Pakkanen, http://www.virumaa.info/uudised/galerii/malestuskivi_avamine_turgi_soduritele_14112008

Foto: Hilje Pakkanen, http://www.virumaa.info/uudised/galerii/malestuskivi_avamine_turgi_soduritele_14112008 Foto: Hilje Pakkanen, http://www.virumaa.info/uudised/galerii/malestuskivi_avamine_turgi_soduritele_14112008

Foto: Hilje Pakkanen, http://www.virumaa.info/uudised/galerii/malestuskivi_avamine_turgi_soduritele_14112008

  • 19.03.2016 - Türgi suursaadik Eestis, Hayriye Kumascioglu, kohtus Lääne-Viru maavanema Umarko Tormi ja Rakvere linnapea Mihkel Juhkamiga. Koos arutati võimalikke koostööprojekte ning arutati põgenikekriisi üle. Suursaadikule meeldis Rakvere mitmekesine kultuurimaastik. Külastuspäev oli ühtlasi Vene-Türgi sõja ohvrite mälestuspäev ning nende haudadele aseti pärjad. 

 

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.  Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.