Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Pooleli!

ERM Fk 2813:413, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/546229.

ERM Fk 2813:413, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/546229.

 

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

 

Monument avati 13. septemril 1931.

Lõhuti sügisel 1940.

Taasaavati 13. septembril 1942.

Lõhuti 1944. aasta hilissügisel.

Kolmandat korda avati 1. juulil 1989.

 

Rägavere lahing

 

Täpselt ei ole teada, kes nimeliselt või kui palju langenuid oli mõlemas lahingus osalenud poolel. Põdrakoplisse tehti kaks ühishauda: punaväelastele ja valgekaartlastele.

Hukkunud valgekaartlastest on teada kolm nime:

  • Johannes Mathiesen langes punaste kätte vangi ja lasti maha Rägavere mõisa esisel väljakul.
  • Juhan Lugenberg (tema nimi on Viru-Jaagupi Vabadussõja monumendil).

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

  • leitnant Raamat langes Kantkülas asuva Keinaste talu lähedal. Ta maeti talu lähedale kaevikusse - kas tema isa viis laiba hiljem Tapale ja mattis sealsele kalmistule?

 

Monumendi saamislugu

 

Rägavere lahingu tähistamise mõtte algatas Rägavere 6-klassilise algkooli juhataja Aleksander Mikkal. Tema ettepanekul valiti monumendi asukohaks Rägavere asundus, Rägavere mõisa - Rannapungerja tee ääres olev Kurenoka küngas. Aktiivne tegevus algas 1931 aasta kevadel. Avada loodeti see 1913. aasta augustis.

 

Mälestusmärgi kavand loodi kohalikus Kaitseliidu üksuses, selle püstitamist juhatas Rägavere kooli kauaaegne ehitusmeister Rein Ribin. Töös osalesid ka Rägavere seltskondlikud organisatsioonid (kaitseliidu, tuletõrje jt. seltside esindajad) ning Vabadussõjast osavõtnud lähematest küladest. Agaralt lõid kaasa kohalikud talupidajad, kes tõid ehitusele igaüks kolm ilusat põllukivi oma maadelt. Valminud mälestussambas teadis iga mees, kus just tema kivid on ja käidi heldimusega neid kive katsumas.

 

3,6 m kõrgune ja jalamilt 1,5 m laiune mälestusmärk kujutas endast põllukividest laotud sammast (kõrgusega 1,9 m), mille otsas oli ühe tonni raskune tume graniitrahn (kõrgusega 1,3 m, läbimõõt 75-80 cm). Augustiks 1931 oligi sammas valmis.

 

Selle poleeritud esiküljel oli Vabadusristi kujutis ja kiri:

15.XII 1918

RÄGAVARE

LAHINGUS LANGENUILE

1918 - 1919

EEESTI VABADUSSÕJAS

Puhake rahus, te surm oli vabaduse hind.

Jäädav te mälestus meile.

Vanule, noortele ja kõigile neile

Kelledel kallis kodumaa pind.

Rägavere seltsk. org.

VIII. 1931.

 

Esmakordne avamine 13. septembril 1931.a.

 

Kuigi avapidustust segas tugev vihm ja sellest tulenevalt oli kohale tulnud loodetust vähem pealtvaatajaid, oli avamisüritus väga suurejooneline.

Auvalves olid kaitseliitlased (hobustel ja paljastataud mõõgaga), rivistatud olid kaitseväelased, Naiskodukaitse (proua Luigamäe juhendamisel), Rägavere kooli noorkotkad (juhendaja A. Mikkal) ja kodutütred (juhendaja Florida Veskus). Mälestusmärgi avamisel osales palju kohalikke inimesi. Nende hulgas oli ka Vabadusõjast osavõtnuid: Mihkel Audov (Aadva), Rudolf Kereme, Jaan Muru, Kristian Muru, Karl Annus, Karl Vitsut, Jüri Erilt, Rudolf Paju, Jakob Vaska. Kasutusel olid laululehed.

  • Avakõne pidas A. Mikkal
  • Mälestusmärgi avas Rägavere lahingu omaaegne juht kindralmajor Nikolai Reek. Osales mitmeid kõrgemaid ohvitsere.
  • Õnnistas Viru-Jaagupi kiriku pastor Jaan Kiivit.
  • Avamistalitusel olid kohal Rakvere garnisoni väeosad.Toimus paraad.

Rivikorras käidid Rägavere mõisa kalmistul, Põdrakoplisse maetud Rägavere lahingus langenute ühishaudadele lilli asetamas (u 0,5 km monumendist).

 

Pärast avamist jätkus üritus mõisa hoone varjus, kus Viru maavalitsuse esimees Pajos, erukolonel Luiga, kindralmajor Reek ja kolonel Paavijan kõnelesid Rägavere lahingust ja selle kangelastest.

 

Avamisest "Vaba Maa" 16.09.1931.

 

Mälestusmärgi ja selle ümbruse heakorra, samuti Põdrakoplis asuvate langenute haudade eest hoolitsesid Rägavere algkooli õpilased. 1932 aastal istutati sammast ümbritseva kolmnurkse haljasala äärde viirpuuhekk. Hekist väljaspoole tehti neljakandilistest oksüdeeritud raudlattidest piirdeaed, mis oli kinnitatud tammepuust postidele. Samba juures kasvasid pihlakas ja noor kask. Kask oli veel vähemalt aastal 2007 alles. Nüüdseks on see maha saetud.   

Foto: Heiki Koov. mai 2007.

 

Esimene lõhkumine

Üldisel mälestusmärkide hävitamise ajal, esimesel nõukogude aastal, käskis Rägavere valla täitevkomitee esimees K. Sirpik kohalikul talumehel Eduard Roosnal see õhku lasta. Samba ehitamisest ise osavõtnud Roosna aga võttis koos Mõdriku talupidaja Heinrich Nikkeriga mälestusmärgi ülemise osa - kirjaga kivi maha ja mattis selle Rägavere mõisa viiva tee alla. Õhku lasti ainult mälestusmärgi alus ja sedagi kerge laenguga. Nii jäid ka aluse kivid terveks ja need maeti samba lähedusse maha. 

 

Esimene taastamine

Taastajateks olid ümbruskonna külade elanikud. Töö juhtimist korraldasid kohalike organisatsioonide esindajaist moodustatud toimkond, Rägavere Algkooli juhataja Aleksander Mikkal ja kooli ehitusmeistri Rein Ribin. Kivid kaevati maa seest välja ja monument taastati endisel kujul.

 

Taasavamine toimus 13. septembril 1942.a., algusega kell 15.00. Auvalves olid kaitseliitlased. Kasutusel olid laululehed. Avamisüritusel osales  Rakvere välikomandant kindralmajor Ascenbrandt (kas tema???), Viru omakaitse maleva juht kapten Vaska jt.  Osalesid ka Vaeküla, Mõdriku ja Rägavere koolide õpilased ning ümbruskonna elanikud. Kohal oli umbes 700 inimest.

  • Vaimuliku talituse toimetas Viru praost Jaan Kiivit, mängis Omakaitse Viru Maleva orkester.
  • Avakõne pidas toimkonna nimel Aleksander Mikkal.
  • Mälestusmärgi avas Eesti Omavalituse juhi esindajana Viru maavanem K. Erenurm.
  • Lauldi eesti rahvushümni.
  • Pärjad asetasid Mõdriku kodumajanduskool, Vaeküla põllunduskool ja samba püstitajad.
  • Orkestrilt kõlasid leinahelid "Muru kasvab mulla peale".
  • Rahvakasvatuse Virumaa piirkonna büroo juhataja K. Tölpus ütles edasi Narva piirkonnakomissari tervitused.
  • Kuulati saksa rahvushümne.

 

Rivikorras käidi nüüdki langenute haudadele Põdrakoplis lilli panemas. (kas käidi, ajaleartiklites sellest juttu ei ole!)

Külalised eesotsas kindralmajor Aschenbrandtiga tutvusid Mõdriku kodumajanduskooli aia, karjatalli ja kanalaga.

Kell 19 algas koolis peoõhtu, kus Kantküla näitering Eigi juhtimisel esitas Jaan Metua näidendi "Kirikumäest ülesse".

 

Taasavamisest artiklid: "Eesti Sõna" 2.09.194218.09.1942, "Virumaa Teataja" 15.09.1942.

 

Teine lõhkumine

Nõukogude okupatsiooni taaskehtestamisel, 1944. aasta hilissügisel lõhuti monument uuesti. Lõhkujateks olid NKVD sõjaväelased. Kuna kasutati suurtes kogustes lõhkeainet, siis purustati monument täielikult, ka samba ülemine, tekstiga kivi. Kivid veeti soo äärde kivihunnikusse.

 

Kohalikud elanikud ja koolilapsed käisid sealt hunnikust endale mälestuseks kive võtmas. Rägavere valla Täitevkomitee esimees Sibrik sai sellest teada ja ta hakkas neid kive kodudest ära korjama.

 

Teine taastamine

Ka peale viimast lõhkumist hoiti enam-vähem korras kolmnurkne haljasala. Monumendi kunagine asukoht oli arusaadav kõrgema künka järgi. Säilis ka kask ja osliselt viirpuuhekk. Põdrakopli hauad vajusid aja jooksul unustusse ja nende asukohadki polnud enam märgatavad. Oma osa selles olid ümbruskonnas toimunud maaparandustöödel.

 

1988.a. augustis toimus Rägavere Algkkooli vilistlaste, Rägavere mõisa piirkonna külade endiste ja praeguste elanike kokkutulek. Siin rääkis Erich Erilt vajadusest monument taastada. Selleks moodustati kohe organiseerimiskomisjon ja tehti korjandus.

 

Konkreetsem ettevalmistustöö algas 1989.a jaanuaris Erich Erilti ja August Kondoja poolt. Kevadeks selgusid taastamistööde hind ja ajakava, aga ka avamisürituse võimalik kuupäev - selleks pakuti 1. juulit ehk kuupäeva, millal pidid Vinnis toimuma 1941.a. Eestist sundmobiliseeritud ja Venemaa tööpataljonidesse viidud meeste üle-eestiline kokkutulek. 

 

Aprillis hakati aktiivsemalt tegutsema. Algatusrühmaga liitusid Vinni NST direktori asetäitja Heino Kallaste, peaarhitekt Ilmar Bork ja melioraator Tiit Mark. Aprillis-mais otsiti peaaegu kõikidest Rägavere mõisa piirkonna kivihunnikutest kunstipäraseid põllukive. Eriti raske oli leida suurt tumehalli graniitkivi samba ülemise osa valmistamiseks. Kaks sobivat lõhedeta kivi leiti Katku küla lähedase maaparandusobjekti kivihunnikust.

 

Maiks oli Ilmar Bork valmis saanud samba alumise osa ehitamiseks vajalikud arvutused. Ta kasutas abimaterjalina Karl Arumäelt 1931.a. aastal ausambast tehtud fotot.

 

Mais algasid ka ehitustööd monumendi endise asukoha süvendi lahtikaevamisega ja valutööde ettevalmistamisega. Tegijaks oli Kalju Pilviste juhitud sovhoosi heakorrastusbrigaad. Süvendist leiti endise samba kunstipäraseid põllukive ja üks suurem tükk ülemisest lihvitud graniitkivist. Sellele raiuti tekst: Hävitatud: 1940 a. ja 1944a. Taastatud: 13. IX 1942 ja 1. VII 1989 a.".  Kivitükk paigutati samba alumisse, põllukividest osasse.

 

Mai lõpus juhatas I. Bork samba aluse vundamendiplokkide paigaldamist ja aluse valamist. Kuna Bork pidi ootamatult kaheks kuuks ära sõitma, siis jätkas tööd Eesti Muinsuskaitse Seltsi arhitekt Fredi Tomps. Tema tõi monumendi täpse kavandi ja teksti suurendused, samuti juhendas samba aluse ehitamist, valis lõplikult välja lõhki lõigatud graniitkivi.

 

Rakverlane Toivo Põdramägi ehitas samba alumise, põllukividest osa.

 

Rakvere Hauasammaste töökojas lihviti ja raiuti sisse tähed tipukivile. Töö tehti kunstnik Blumbergi juhtimisel. Teksti kuldamiseks leiti kuld Tallinnast. Teksti kuldas E. Piispea Kundast, kes kasutas ka oma vanadest tagavaradest pärit spetsiaalset lakki.

 

Tekstikivi kohaletoomist ja paigaldamist, ümbruse ja juurdepääsuteede ning trepiastmete ehitamist jm juhendas Vinni NST ehitusdirektor Teet Lood. Viimastel päevadel enne avamist aitas Ilmar Bork samba ümbruse heakorrastamisel.

 

Kolmas avamine

Ajalehes "Viru Sõna" 22.06.1989 on 1941-1944 .a. tööpataljonides olnute vabariikliku kokkutuleku kava. Siit selgub, et Rägavere Vabadussõja monumendi avamine toimub 1. juulil algusega kell 15. 

Ajalehes "Viru Sõna" 8.07.1989 on fotod tööpataljonlaste kokkutulekust, arutelu tööpataljonides olnud ja seal hukkunute arvust.

 

1. juuli 1989.a. üritusel olid auvalves Vinni NST ratsasektsiooni ratsasportlased hobustega ja rahvariietes ning koolide õpilased rahvuslippudega. Eesti isamaalisi laule esitas sõjaveteranide ansambel Katrin Palli juhendamisel.

Aktuse avas organiseerimiskomitee nimel August Kondoja.

Taastatud mälestusmärgilt eemaldasid katte Ilmar Bork ja Heino Kallste, ansambel mängis "Puhake paremad pojad".

Monumendi pühitses Viru-Jaagupi koguduse pastor Madis Oviir. Ta meenutas oma kõnes ka teisel pool Rägavere mõisa mäekünkal asuvat punasõduritele pühendatud mälestuskivi ja avaldas lootust, et mõlemad mälestuskivid jäävad püsima 15. detsembri 1918 vennatapulahingu tunnistajatena.

Pikema kõnega esines Fredi Tomps.

 

Pealtvataajaid oli mitusada. Nendeks olid kohalikud elanikud ja üle-eestilise endiste tööpataljonlaste kokkutulekust osavõtjad.

Mälestusmärgi juurde asetati palju lilli.

Laululehti ei kasutatud. Küll aga lauldi lisaks isamaalistele lauludele pastor Oviiri algatusel ka tuntud vaimulikke laule.

 

Mälestusmärgi taasvavamisel ei olnud Vabadussõjast osavõtnuid, sest lähimast ümbrusest ei olnud neist enam kedagi elus. Küll osales nende järeltulijaid ja ka 1942.a. taasavamisel osalenuid.

Aktiivsed osalejad olid Raharinde Vinni tugirühma esimees, Memento Rakvere organisatsiooni asutajaliige Arvo Jaakson, raadioajakirjanik Ott Kool, ajalehe "Rahva Hääl" ajakirjanik-fotograaf Artur Rätsep", ajalehe "Viru Sõna" toimetaja Jüri Peinar, Memento Liidu juhatuse liige Leo Talve.

 

Kulud:

  • Heino Kallaste tegeles monumendi taastamiseks vajaliku raha hankimisega.
  • Ülemise kivi valmistamine Rakvere Hauasammaste töökojas 2000 rubla + 300 rubla kulla ja laki kulu.
  • Samba aluse valmistaja T. Põdramägi töötasu 500 rubla.
  • Ehitustööd maksid 1700 rubla.
  • Kokku: 4500 rubla, sellest 3000 rubla eraldas Virumaa Fond (korjanduse käigus kogutud raha), ülejäänud kulud kattis Vinni NST ja Ed. Vilde nimeline kolhoos.

 

Ajalehes "Viru Sõna" 17.08.1989 avaldati foto taastatud monumendist.

 

75. juubelikonverents

 

13. septembril 2006 peeti Rägavere mõisas konverents ""Rägavere mälestusmärgi esmaavamise 75. aastapäev". Mõisas oli ka teemakohane näitus. Korraldajad: Memento Tööpataljonlaste Ühing, Sõmeru Vallavalitsus. Kutse.

 

Konverents avati hümni laulmisega.

Esinesid:

  • Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev - avasõnad.
  • Konverentsi moderaator, ajaloolane Olav Mäe - ajalooline ülevaade.
  • Eesti Muinsuskaitseseltsi endine arhitekt Fredy Tomps - meenutas mälestusmärgi taastamist ja taasaavamist 1989. aastal.
  • vabadusvõitleja, Rägavere kooli vilistlane Arvet Reinsalu - meenutas sündmusi seoses Rägavere lahingu ja ja esimese mälestusmärgiga.
  • Rägavere lahingust osavõtnud Rudolf Audoffi poeg Jakob Aadva - rääkis isa meenutustest, kes oli Rägavere lahingust osavõtja ja esimese mälestusmärgi rajamisest (avamisest) osavõtja.
  • Lääne-Viru maasekretär Tarmo Mikkal - meenutas oma vanaisa Aleksander Mikkalit, esimese mälestusmärgi rajajat.
  • Lembit Küngas (kes?) - meenutas Rägavere mõisa surnuaeda ja kabelit - lahingus hukkunute matmispaika.
  • SA Virumaa Muuseumid direktor Ants Leemets (kas ikka esines?)
  • Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu.
  • Korraldajatele anti tänukirjad (A. Kondoja, P. Vassiljev).
  • Memento esindaja sõnavõtt ja tänukirjade andmine: Rägavere mõisa omanik Morgan Hammerbeck, Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev, valla kultuurispetsialist Maia Simkin ja arendusspetsialist Heli Preismann.

 

Üritus jätkus kell 18 monumendi juures. Auvalves olid kaitseliitlased, noorkotkad, kodutütred, süüdati mälestusküünlad.

  • Moderaator Arvet Reinsalu avas mälestustalituse.
  • Uhtna puhkpilliorkestri saatel lauldi "Mu isamaa, armas".
  • Sõnavõttudega esinesid kodu-uurija August Kondoja, Kaitseliidu esindaja Aavo Pekri, Eesti Kaitseväe Kaplan Raivo Nikiforov, endiste poliitvangide Lääne-Virumaa ühenduse esimees Ruuben Lambur, Leo Õispuu.
  • Pajusti klubi nais- ja meesansamblid laulsid "Puhake, paremad pojad".
  • Mälestusmärgi jalamile asetati lillekimbud, kõlas saluut langenute mälestuseks.
  • Mälestustalitus lõppeshümni laulmisega.

Foto: Arvet Mägi, http://wwx.virumaateataja.ee/200906/esileht/15033231.php.

Foto: Arvet Mägi, http://wwx.virumaateataja.ee/200906/esileht/15033231.php.

 

Juubeliüritust filmiti ja heli salvestati (kelle käes?)

 

2007 Frontline üritus?


Allikad: August Kondoja "Vabadussõja Rägavere lahingule pühendatud mapp" (2006), Tiit Noormets "Virumaa monumendid" (1990), http://wwx.virumaateataja.ee/200906/esileht/15033231.php.

 

Tänased fotod:

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Foto: Heiki Koov, mai 2007. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

 

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.