Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Pooleli!

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010

Mälestustahvel vallamaja koosolekutesaali seinal avati 17. veebruaril 1935.
Eemaldati suvel 1940.
Taasavati 15. märtsil 1942.
Uuesti eemaldati 1949.a. sügisel.
Kolmandat korda avati  3. juunil 1989.a.

 

Saamislugu

Erinevad autorid kirjeldavad saamislugu natuke erinevalt.

 

1. Mati Strauss kirjutab raamatus "Vabadussõja mälestusmärgid" (Keila 2005), et mälestustahvli idee algatajaks oli Kaitseliidu Porkuni kompanii. Tahvel valmistati Karitsa väljadelt saadud graniidist. Kivitöötleja oli Mauts ja Krihveli kivitööstus Rakveres. Maksumus oli 250 krooni, millele lisandusid veel kohaletoimetamise ja ülesseadmise kulud. 

Selline info on kirjas ka ajalehes "Päevaleht" 26.01.1935 ilmunud artiklis.

 

2. Peep Kärbi ja Tiit Noormetsa artiklites on sellised andmed: 

Mälestustahvli algatajaks ja korraldajaks oli kohalik talupidaja ja kultuuritegelane Karl Roosaar. Toetasid ka langenute omaksed, vallavanem Jaan Roosaar ja vallasekretär August Malla. Ühiselt kanti rahalised kulud. Annetajateks olid kõik valla organisatsioonid, samuti korraldati avalik korjandus. Materjalina kasutati Karitsa väljalt toodud raudkivi. Tahvli valmistas Rakvere kiviraiumistöökoda.

 

Tahvli mõõdud:  82 x 137 cm (kirjanduses ka 1 x 1,2 m ja 81 x 138 cm). Tahvlil olid mustal graniidil kuldtähtedega kirjad, kus 7 nime Vabadussõjas langenuid ja 36 nime I maailmasõjas langenuid.

 

Algselt pandi tahvel vallamaja koosolekutesaali seinale. Assamalla külas asus siis Porkuni valla vallamaja. Aastal 1939 nimetati Porkuni vald ümber Assamalla vallaks.

 

Esimene avamine

Vaatamata kehvale ilmale ja rasketele teeoludele oli 17.02.1935 toimunud avamisüritusel kogu saal rahvast täis.

  • Üritus algas kell 16 orkestri avamänguga.
  • Tahvli avas Kaitseliidu Viru Maleva pealik kolonel G. Vaher.
  • Vaimuliku talituse pidas Väike-Maarja koguduse õpetaja J. Hiiemets.
  • Vallavanem J. Siipan (ühtlasi ka Kaitseliidu Porkuni kompanii kui asja algataja esindaja) ütles hoogsa ja vaimustava lõppsõna.
  • Vallavolikogu nimel tervitasid A. Rüütel, valla majandusorganisatsioonide nimel I. Aunmann, naisseltside poolt pr. Unterwerk, haridusseltside nimel K. Einblau. 
  • Hulgaliselt saabus telegramme teistelt organisatsioonidelt. Telefoni teel olid tervitused edastanud kaitseminister P. Lill ja Viru Maavalitsuse esimees K. Pajos.
  • Eduard Lesseli juhatusel laulis meeskoor.
  • Üritus lõppes ühise hümni laulmisega.

 

Pärast avamist oli tuletõrje seltsimajas koosviibimine. Peolauda olid kutsutud avamisürituse tähtsamad külalised, langenute vanemad ja kohalike organisatsioonide esindajad.

 

Avamisesüritusest ja tahvli tutvustus ilmus ka ajalehtedes "Virumaa Teataja" 18.02.1935 ja "Päevaleht" 19.02.1935.

 

Esimene mahavõtmine

1940.a. juulis nõudis punategelane Villem Soo vallamajas käies mälestustahvli kõrvaldamist. Endine Kaitseliidu kompaniipealik võttis selle maha ja peitis ära.

 

Teine avamine

Saksa okupatsiooni ajal pandi mälestustahvel tagasi algsele kohale ja taasavati 15. märtsil 1942.a.

 

Teine mahavõtmine

Partei käsul eemaldati tahvel 1949. aasta sügisel. Seekord asetati tahvel maja välistrepi ette, n-ö esimeseks astmeks. Töö käigus oli valla punane võimumees langenute nimedele osutades öelnud: "Siin on teie koht! Tallaku teid nüüd töötav rahvas".

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010 Foto: Heiki Koov, oktoober 2010

Siin trepi ees oligi mälestustahvel "peidus".

 

Leidmine, taastamine

1987 tehti majas remonti ja mälestustahvel leiti. Paar päeva sai see maja välisseina ääres seista, kuni ära kadus. Ajalehes "Viru Sõna" 25.04.1989 kirjutab Peep Kärp mälestustahvli ajaloost ja palub teatada, kes midagi tahvlist teavad. Ajalehes "Viru Sõna" 16.05.1989 antaksegi teada, et tahvel on leitud. Kaks aastat tagasi oli Tiit Vaide (1989. aastal Põdrangu sovhoosi töötaja) selle veoautoga igaks juhuks oma koju viinud (oli ju veel täiesti reaalne, et riigivastase sisuga tahvel võidakse ära lõhkuda). Kuigi kuldkiri oli kahjustatud, saab selle siiski korda teha.

 

Ülo Tähiste ja Väike-Maarja Muinsuskaitse Selts korraldasid tahvli korrastamist ja ülepanekut endise vallamaja (tol hetkel kaupluse, praegu seisab maja tühjalt) seinale, maantee poolsesse külge. Hoones kaupluse avamisest on juttu ja fotod ajalehes "Punane Täht" 9.08.1977.

 

Kolmas avamine

3. juunil 1989.a. toimunud taasavamisel osales paarsada inimest. Mälestustahvli õnnistas Kadrina kirikuõpetaja Illar Hallaste, kõnelesid Arvo Vallaots Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsist, tahvli taastamise organisaator Ülo Tähiste, Rakvere muuseumi direktor Olav Mäe. 

Mälestustahvli avamisel oli palju pealtvaatajaid. Foto: Ülo Tähiste, Väike-Maarja muuseumi kogu.

Mälestustahvli avamisel oli palju pealtvaatajaid. Foto: Ülo Tähiste, Väike-Maarja muuseumi kogu.

 

Mälestustahvlit õnnistab Kadrina kirikuõpetaja Illar Hallaste. Foto: E. Põldma, Väike-Maarja muuseumi kogu.

Mälestustahvlit õnnistab Kadrina kirikuõpetaja Illar Hallaste. Foto: E. Põldma, Väike-Maarja muuseumi kogu.

 

Kõneleb mälestustahvli taastamise organisaator Ülo Tähiste. Foto: E. Põldma, Väike-Maarja muuseumi kogu.

Kõneleb mälestustahvli taastamise organisaator Ülo Tähiste. Foto: E. Põldma, Väike-Maarja muuseumi kogu.

 

Mälestustahvli avamine Porkuni vallas langenutele, kõneleb ..., RM F 1429:9, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1330754.

Mälestustahvli avamine Porkuni vallas langenutele, kõneleb ..., RM F 1429:9, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1330754.

 

Mälestustahvli avamine Porkuni vallas langenutele, kõneleb ..., RM F 1429:11, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1330756.

Mälestustahvli avamine Porkuni vallas langenutele, kõneleb ..., RM F 1429:11, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1330756.

 

Esineb Kiltsi - Väike-Maarja segakoor. Foto: Ülo Tähiste, Väike-Maarja muuseumi kogu.

Esineb Kiltsi - Väike-Maarja segakoor. Foto: Ülo Tähiste, Väike-Maarja muuseumi kogu.

 

Mälestustahvli auvalve. Foto: Ülo Tähiste, Väike-Maarja muuseumi kogu.

Mälestustahvli auvalve. Foto: Ülo Tähiste, Väike-Maarja muuseumi kogu.

 

Mälestustahvli juurde asetati palju lilli. Foto: Ülo Tähiste, Väike-Maarja muuseumi kogu.

Mälestustahvli juurde asetati palju lilli. Foto: Ülo Tähiste, Väike-Maarja muuseumi kogu.

 

Esines ka orkester "Rägavere brass", lauldi isamaalisi laule, lehvisid rahvuslipud. Rohked lilled jäid kaunistama mälestustahvli jalamit.

Üritused jätkusid Väike-Maarjas Tallinna Jaani kiriku koori kontserdiga. Kutsekeskkoolis näidati Eesti Vabariigi filmikroonikat.

 

Artiklid avamisüritusest ilmusid ajalehes "Viru Sõna" 30.05.1989 ja 17.06.1989.

 

Allikad: Tiit Noormets "Virumaa monumendid" (1990), Mati Strauss "Vabadussõja mälestusmärgid II" (Keila 2005), Tamsalu muuseum, Tamsalu ajaleht 4/2008 (http://www.tamsalu.ee/download/551/2008_04.pdf), Väike-Maarja muuseum, Assamalla raamatukogu juhataja Meeli Kunturi, Peep Kärbi ja Olav Mäe artiklid.

 

Tänased fotod:

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010 Foto: Heiki Koov, oktoober 2010

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010