Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

 "Virumaa Teataja" 25.07.2011 (http://www.virumaateataja.ee/509068/kapten-puurand-saab-oma-laeva

Eskiis ajalehest "Virumaa Teataja" 22.07.2011 (http://www.virumaateataja.ee/509068/kapten-puurand-saab-oma-laeva). Samas artiklis on õigusteadlase ja ajaloolase,  Tallinna ülikooli professori Peeter Järvelaidi arvamus Verner Puurannast ja talle pühendatud monumendist: “Kapten Puurand oli kõige otsesemas tähenduses Eesti allveelaevastiku rajaja. Eesti mereväe esindajana saadeti ta 1930. aastate algul Inglismaale Eestile allveelaevade Lembit ja Kalev ehitamist organiseerima. Kapten tundis neid laevu pisemate detailideni. Ja allveelaeva meenutav mälestusmärk legendaarsele kaptenile on parim ja täpsem kujund tema mälestuse ja elutöö jäädvustamiseks.”

Monument avati 25. juunil 2014. 

 Verner Puurand (end. Puurman), MM F 4664, Eesti Meremuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/131171.
Verner Puurand (end. Puurman), MM F 4664, Eesti Meremuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/131171.

 

Ka Rahvusarhiivi fotode andmebaasis Fotis on mitmed fotod Verner Puurannast. Siin on ka fotod tema poja Hans Verner Puurannast, kes annab Tallinna Linnaarhiivile üle allveelaeva Kalev külalisteraamatu.

Eesti allveelaevastiku rajaja, allveelaeva Kalev kapten (1939-1940), Eesti eksiilvalitsuse minister (aastatel 1973-1983) Verner Puurand sündis 27. septembril 1904 Narvas. Märtsis 1938 omandas ta Tamsalu lähedal asuvas Võidumetsa külas 7,55 hektarilise väiketalu oma perele suvekoduks. Verner Puurand suri Austraalias Brisbanes 12. juunil 1983.

Erakogu
Kodutalus. Erakogu. Kes ja millal on pildil?

Erakogu
Kapteni poeg Hans Verner Puurand kodutalus. Erakogu.

Erakogu 
Kapteni poeg Hans Verner Puurand allveelaeva Kalev saabumise päeval Tallinnas.  Erakogu.

Erakogu
Verner Puurand koos laste ja abikaasaga Austraalias. Erakogu.

Foto: Hans Puurand. Siia on maetud Verner Puurand, tema abikaasa ja ta ämm. 
Foto: Hans Puurand. Siia on maetud Verner Puurand, tema abikaasa ja ta ämm.

Tema elulugu on uurinud õigusteadlane Peeter Järvelaid. Professor Järvelaidi esivanemad on samuti pärit Naistevälja külast. Tema uuringu tulemusi on avaldatud mitmes allpool viidatud ajalehes. Mitmed "Virumaa Teataja" artiklid korduvad allpool seoses talle monumendi püstitamisega. 

Põhjalik Verner Puuranna elulugu Wikipedias, http://et.wikipedia.org/wiki/Verner_Puurand.

Naistevälja külast on hea ülevaade Valde Roosmaa raamatus "Naistevälja küla läbi aegade" (2000).

Allveelaevast Kalev on juttu veebilehel http://et.wikipedia.org/wiki/Kalev_%28allveelaev%29

Allveelaev "Kalev" dokis, ees seisab Verner Puurand, MM F 2991, Eesti Meremuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/132069.
Allveelaev "Kalev" dokis, ees seisab Verner Puurand, MM F 2991, Eesti Meremuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/132069.

Allveelaev "Kalev" dokis, MM F 2986, Eesti Meremuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/121522.
Allveelaev "Kalev" dokis, MM F 2986, Eesti Meremuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/121522.

Allveelaev "Kalev" dokis, MM F 2987, Eesti Meremuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/132067.
Allveelaev "Kalev" dokis, MM F 2987, Eesti Meremuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/132067.

Allveelaev Kalev, PTM F 139:1/Pk234, Põlva Talurahvamuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1736078. 
Allveelaev Kalev, PTM F 139:1/Pk234, Põlva Talurahvamuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1736078.

Eesti Vabariigi allveelaev Kalev sadamas, SM F 3761:1681 F, Saaremaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1720022.
Eesti Vabariigi allveelaev Kalev sadamas, SM F 3761:1681 F, Saaremaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1720022.


Allveelaeva Kalev vraki otsimisest ja laeva viimaseks jäänud sõidust on artikkel "Virumaa Teataja" 21.07.2010.  

 

Monumendi saamislugu ajalehe "Virumaa Teataja" artiklite põhjal: 

12.09.2006 (http://www.virumaateataja.ee/2291179/vanavara-paasteti-varaste-kaest), kus Tamsalu Muuseumisõprade Seltsi juhatuse esimees Aadu Uudmäe ütleb sellised mõtted: "Naistevälja külas on elanud sõjaajaloolastele hästi tuntud mees - allveelaeva Kalev komandör kaptenmajor Verner Puurand. Kogenud mereväeohvitser oli pärast sõda ka USA armee teenistuses, tegeldes USA sõjaväevalitsuse juures eestlastest sõjavangide vabastamisega. Ta organiseeris endistest eesti sõjavangidest USA armee juurde vahi- ja pioneeripataljonid. Tamsalu vald plaanib Verner Puurannale püstitada Naisteväljale mälestustahvli."

18.10.2006 - vallavanem Toomas Uudebergi sõnul on vallal plaanis püstitatda mälestuskivi. Tamsalu linna nime andmise kümnenda ja valla moodustamise viieteistkümnenda aastapäeva tähistamise peol annetasid 19 ettevõtet ja eraisikut Puuranna mälestuse jäädvustamiseks 15.000 krooni. 

21.09.2009 (http://www.virumaateataja.ee/164998/tamsalus-meenutatakse-porkuni-lahingut) on artikkel 21.09.2009 Loksal, Vistlas ja Tamsalus toimunud Porkuni lahingus hukkunute mälestusüritusest. Siin üritusel räägiti ka Verner puurannast: " ... Õhtul kell 16 näidatakse Tamsalu kultuurimajas Indrek Treufeldti ajaloolist dokumentaalfilmi "Mehed unustatud armeest". Film räägib Eesti vahikompaniist 4221, saksa armees sõdinud eesti meestest, kes sõja lõppedes sattusid valvama natsi-Saksamaa liidreid Nürnbergi protsessi ajal, olles ise USA okupatsiooniarmee koosseisus. Sellistes väeosades teenis üle tuhande eestlase ja see oli eestlaste esimene välismissioon. Selle ajaloosündmusega on seotud Tamsalu valla Naistevälja külast pärit mees, allveelaeva Kalev kapten Verner Hans Puurand. Filmiõhtuga tähistatakse ühtlasi kapten Puuranna 105. sünniaastapäeva. Kapteni eluloost annab ülevaate professor Peeter Järvelaid. Vallavanem Toomas Uudebergi sõnul on vallal kavas tähistada Verner Puuranna sünnikoht Naistevälja külas edaspidi mälestustahvliga." (Heiki Koov: viimases lauses lugeda õigeks sõna "sünnikoht" asemel sõna "talukoht"). 

3.10.2009 - monumendi algust meenutab Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg (4.10.2009 - http://www.virumaateataja.ee/170872/kapten-puurand-rajas-eesti-allveelaevastiku): "Mõte hakkas liikuma Tamsalule linna nime andmise kümnenda ja valla moodustamise viieteistkümnenda aastapäeva ühisel peol 2006. aastal," rääkis Uudeberg. Siis annetasid 19 ettevõtet ja eraisikut Verner Puuranna mälestuse jäädvustamiseks 15 000 krooni, mis oli esimene rahaline toetus mälestusmärgi rajamise tarvis.
"Mis kujul mälestusmärk tuleb, on esialgu detailselt otsustamata, kuid kindlasti tahame sellega teadvustada väärika eesti ohvitseri kaalukat ja mitmekülgset tegevust oma sünnimaa Eesti heaks," kinnitas vallavanem.

2.12.2009 - vald taotleb mälestusmärgi rajamiseks vajaliku 0,2 hektari suurust maatükki munitsipaalomandisse. Arhitekt Aleksander Skolimowski tegeleb juba mälestusmärgi kavandiga. (kelle käes oli varem maa? Eraisiku, riigi?)

20.10.2010 - Tamsalu vallavanema ja tulevase monumendi ehitaja (firma Speedline Baltic) külaskäigust Verner Puuranna talukohta. Tutvuti olukorraga kohapeal ja arutati mälestusmärgi püstitamise võimalusi. 

17.02.2011 - mälestusmärgi loomiseks telliti kavandi hinnapakkumine OÜ-lt ASE Projekteerimise Büroo. Kohaliku Omaalgatusprogrammi raames saadakse 25.000 krooni monumendi rajamiseks.  

22.07.2011 (http://www.virumaateataja.ee/509068/kapten-puurand-saab-oma-laeva) - siin artiklis on tulevase monumendi eskiis ja täpsemalt kirjeldatud monumendi saamist. Mälestusmärk rajatakse kapten Puuranna kunagise kodumaja allesjäänud vundamendile Naistevälja külas Võidumetsa kinnistul. Raudbetoonist monument tuleb korstnajala kunagisse asupaika. Kavandi autori arhitekt Aleksander Skolimowski nägemuse järgi on monument kui stiliseeritud allveelaeva komandosild. Siin on külastajatel koht mõtisklemiseks aegade ja asjade jäävuse või kaduvuse üle. Siin on ka allveelaeva kujutise motiiv: monumendi ümber on meetri laiuselt laotud eesotsast pikenev-teravnev põllukividest kaldsillutis kui allveelaeva kere. Artiklis on ka juttu Verner Puuranna poja ja pojatütre külaskäigust Eestisse. Ka nemad jäid monumendi eskiisiga väga rahule. Poja arvates on siinne monument mälestuseks kõikidele Eesti meremeestele, kes teenisid allveelaevadel Kalev ja Lembit. Artiklis on ka viited monumendi püstitamise rahastamisele: 

  • Esimene suurem summa (15000 krooni) koguti heategevuslikul üritusel aastal 2006 korjanduse abil.
  • Kuigi majanduskriisi ajal ei arenenud kõik loodetud tempos, püüti siiski tööd jätkata: korraldati talgud ja puhastati võsast vundamendi asukoht. 
  • Kohaliku omaalgatuse programmist saadi 25 000 krooni. Sellest rahast telliti mälestusmärgi kavand.
  • Monument loodeti valmis saada juba aastal 2012, kuid kuna osa ehituseks vajalikust rahast jäi õigel ajal saamata, siis lükkus valmimine edasi. Kaitseministeeriumist loodeti saada 16 215 eurot, aga ei saadud.
  • 5000 Austraalia dollariga lubas mälestusmärgi rajamist toetada legendaarse kapteni poeg Hans Verner Puurand.???

2.05.2013 - kunagisest majast on säilinud ainult vundament. Reedel korraldatakse talgud talukoha korrastamiseks (eestvedaja vallavalitus, osaleb ka külaelanikke, toimub võsa lõikamine ja põletamine, langenud puude koristamine ning maja vundamendi puhastamine). Esimesed talgud tehti juba 2010. Juttu mälestusmärgi motiivist. Sügiseks paigaldatakse mälestusmärk, avamine allveelaevniku sünnipäeval. Artiklis on juttu ka monumendi rahastamisest. 

22.08.2013 - äsja algas talukoha korrastamine: juuritakse välja kännud, korjatakse kokku kivid, tehakse pinnasetöid, kindlustatakse vundament, rajatakse korralikud käigurajad ja parkla. Juttu on ka mälestusmärgi kujundusest ja rahastamisest. 

31.10.2013 - ülevaade seni tehtud töödest (ümbrus paljuski korrastatud, mälestusmärgi põhiosa on paigas ja betooni valatud) ja järgnevatest töödest (reeling kujundatakse kevadel, lisatakse maakividest mõtteline osa allveelaevast, haljastamine ja siltide paigaldamine). Maa kuulub vallale. Lüidalt on juttu ka rahastamisest. Tänavuseks on tööd lõppenud ja raha on ka otsas. Töödega loodetakse valmis jõuda järgmiseks suveks, kui Eestise tuleb Verner Puuranna poeg. Foto. 

Avamine

29.05.2014 - avamise eelteade (ka ajalehes "Tamsalu Ajaleht", juuni 2014)

26.06.2014 - avamisürituse ülevaade (http://www.virumaateataja.ee/2838249/komandosild-meenutab-allveelaeva-kaptenit - ainult registreeritud kasutajad). 

 

Mälestusmärgi ehitamise põhitegelased: Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg, MTÜ Tamsalu Muuseumi Sõprade Seltsi juhataja Aadu Uudmäe, ehitusfirma Speedline Balti OÜ, juhiks Tarmo Rabovõitra. 

Foto: Toomas Uudeberg 27.09.2009.
Talukoht on raskesti märgatav. Foto: Toomas Uudeberg, 27.09.2009.

Foto: Toomas Uudeberg 1.05.2010.
Ümbruse puhastamine. Foto: Toomas Uudeberg, 1.05.2010.

Fotod: Toomas Uudeberg, 20.08.2013.

Foto: ??? 20.08.2013  Foto: ??? 20.08.2013 

Foto: ??? 20.08.2013  Foto: ??? 20.08.2013
Ehitustööd on alanud.

Fotod: Toomas Uudeberg,  25.09.2013.

Foto: Toomas Uudeberg, 25.09.2013  Foto: Toomas Uudeberg, 25.09.2013

Foto: Toomas Uudeberg, 25.09.2013

  Fotod: Toomas Uudeberg, 24.10.2013.

 Foto: Toomas Uudeberg, 24.10.2013.  Foto: Toomas Uudeberg, 24.10.2013.

Foto: Toomas Uudeberg, 24.10.2013.   Foto: Toomas Uudeberg, 24.10.2013.

Foto: Toomas Uudeberg, 24.10.2013.   Foto: Toomas Uudeberg, 24.10.2013.

Foto: Toomas Uudeberg, 24.10.2013.   Foto: Toomas Uudeberg, 24.10.2013.

Fotod: Peeter Järvelaid, 11.11.2013.

Foto: Peeter Järvelaid, 11.11.2013.   Foto: Peeter Järvelaid, 11.11.2013.

Fotod: Peeter Järvelaid, 19.04.2014.

Foto: Peeter Järvelaid, 19.04.2014.    Foto: Peeter Järvelaid, 19.04.2014.

 

 

Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.  Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.
Teeviit Lasila poolt tulles.

Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.
Teeviidad Tamsalu poolt tulles.

Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.  Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.
Monumendi juures on infotahve.

Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.
Avamisüritusele oli saabunud umbes 50? pealtvaatajat. Tehti palju pilte ja ka filmiti.

 

Foto: Heiki Koov, 25.06.2014. Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.
Lisaks monumendile ootab avamist ka ...                     ... mälestuspink ja ...

Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.
... istutamist mälestustamm.

Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.
Avamisüritust juhtis Tamsalu kultuurimaja juhataja Tiia Uudeberg.

 

Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.
Naiskoor ..... esitas laulud ....

Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg rääkis monumendi valmimisest.

Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.
Professor Peeter Järvelaid rääkis Verner Puuranna tähtusest, .....

Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.
Sümboolselt komandosillalt eemaldasid katte allveelaevakapteni Austraalias elav poeg Hans Verner Puurand ja .....

Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.
Mereväeohvitserid ..... ja .... asetasid monumendi juurde lillekimbu.

Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.
Lauludega .... ja .... esines naiskoor .......

Foto: Heiki Koov, 25.06.2014. Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.
Verner Puuranna poeg koos abikaasaga avasid mälestuspingi ja kinnitasid pingile mälestustahvli.

 Foto: Heiki Koov, 25.06.2014. Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.

Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.

 

Foto: Heiki Koov, 25.06.2014. Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.
Verner Puuranna poeg koos abikaasaga istutasid mälestuspuu.

 

Foto: Heiki Koov, 25.06.2014. Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.
Vallavanem Toomas Uudeberg andis mitmekümnele monumendi saamisloos olulistele isikutele üle mälestusfotod.

Foto: Heiki Koov, 25.06.2014. Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.

 

 

Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.
Hans Verner Puurand tänas monumendi loojaid ja avamisüritusel osalenuid isa mälestuse jäädvustamisel.

 

Foto: Heiki Koov, 25.06.2014. Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.
Lahutamatuks osaks monumendist on maja vundament.

 

Foto: Heiki Koov, 25.06.2014. Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.
Foto: Heiki Koov, 25.06.2014. Foto: Heiki Koov, 25.06.2014.
Monumendi avamise päeval möödus suurel maanteel laulu- ja tantsupeo tuli. Teelt kõrvalepõige tehti ka monumendi juurde. Vallavanem võttis peotulest osa ka .... tarbeks.