Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Pooleli!

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

 

Porkuni lahing

 

21.09.1944 toimus Porkuni-Sauevälja-Loksa piirkonnas lahing Tallinna poole tungivate Nõukogude armee (Punaarmee 8. laskurkorpuse 249. Eesti laskurdiviis) ja Sinimägedest taaanduvate Saksa armee (eesti vabatahtlikud 20. SS-diviisist ehk Eesti Leegionist ja piirikaitserügemendid) vahel. Mõlema väeüksuse koosseisus olid põhiliselt eestlased. Vaid 2-3 tunni jooksul toimunud vennatapulahingus hukkus mitusada sõjameest. Suurel hulgal Saksa poolel sõdinuid langes vangi, paljud haavatasaanud hukati kohapeal.

 

Algselt on artiklites, näiteks 4.10.2006, juttu viiesajast hakkunust.  

Toimunud lahingust saab lugeda mitmetest ajaleheartiklitest, näiteks "Põhjarannik" 22.09.1993, "Virumaa Teataja" 21.09.1999, 22.09.1999 ja ka allpool viidatud ajaleheartiklites on sageli üheks osaks lahingust ülevaate andmine. Lahingust saab lugeda ka mitmetelt veebilehtedelt, näiteks http://et.wikipedia.org/wiki/Porkuni_lahinghttp://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2213&layer=133#2213, http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=480, http://www.hot.ee/lvpfoorum/Ajalugu/ajalugu-44.html#kadrina, http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?f=3&t=2464http://www.virumaateataja.ee/166474/kodu-uurijad-punavoimud-voltsisid-porkuni-lahingut/ (22.09.2009).

 

Nõukogude armee hukkunud võitlejate vennaskalmistu (maetud 69 sõjameest) asub Loksa külas (http://www.monument.ee/tamsalu-linn-ja-vald/loksa-porkuni-vennashaud). 1965 avati Loksal ka lahingu mälestuskivi (http://www.monument.ee/tamsalu-linn-ja-vald/loksa-porkuni-lahinguvali). Nende punamonumentide juures peeti regulaarselt üritusi, siia toodi lilli/pärgi.

 

Nõukogude ajal räägiti sageli Porkuni lahingust, aga alati vaikiti maha, et ka Saksa poolel sõdisid põhiliselt eestlased. Põhjuseks oli kartus, et võidakse küsida, miks nad Nõukogude Liidu vastu sõdisid ja kuhu nad on maetud. Muidugi nendele küsimustele vastuste teadjaid oli palju. Oli ju elavate hulgas nii neid, kes ise olid selles lahingus osalenud ja ka neid või kes olid matmistega seotud. Alles nõukogude perioodi lõpus, aastatel 1988-89 oli võimalik hakata taastama ka saklaste poolel sõdinute haudasid.

 

Saklaste poolel sõdinud maeti kolme ühishauda:

  • Aadurahva talu heinaküüni lähedal - 73 hukkunut. Siin oli veel kaheksakümnedate aastate lõpuks Põdrangu sovhoosi karjaala.
  • Porkuni-Sauevälja teel Rebase talu juures - 125 hukkunut.
  • Rebase talu juurest mõnisada meetrit Sauevälja poole - 73 hukkunut.

Lisaks oli ka mitmeid üksikmatmisi. Osad neist on tänaseks Vistlasse ümber maetud. Väljakaevamiste käigus on leitud vaid ca 100 hukkunut? Kas neid ei olnudki rohkem või on osad hauad veel avamata?

Millised on viimased uurimistulemused lahingus hukkunute ja kes-kuhu maetute kohta?

 

Algus

 

Kohalik rahvas hoidis veel kuuekümnendate aastate algusel Sauevälja hauda korras (http://www.monument.ee/tamsalu-linn-ja-vald/sauevalja-porkuni-lahingus-hukkunute-uhishaud). Siis aga tuli miilits, kes kalmukünka maatasa tegi. Peale seada hakkas ümbrus kiiresti metsistuma ja ajapikku ka unustusse vajuma.

Mõte sõjahauad korda teha tekkis siit kandist pärit Hando Tammel 21. septembril 1984, kui ta nägi haual kahte punast roosi. Keegi oli need sinna toonud lahingu 40. aastapäeva ja siia maetute mälestuseks.

Idee haudade tähistamisest muutus konkreetsemaks aastal 1986, kui  Eesti diviisi allohvitseril sõjaveteranil Ülo Tähistel ja Hanno Tammel tärkas mõte tähistada sakslaste poolel langenute ühishauad suurte kividega, millele on rist sisse lõigatud. Salaja nii tehtigi - ............ aastal vedas Ülo Tähiste poeg hauakohtadele suure leivapätsi kujuga kivid, milledesse olid sisse raiutud ristid. Ristide mõte oli selles, et ka nõukogude mõttelaadiga inimene saaks aru haua pühadusest ja vajadusest seda kaitsta. - mis neist kividest sai, kus nad nüüd asuvad?

"Virumaa Teataja" 31.05.2007, http://wwx.virumaateataja.ee/310507/esileht/15038739.php.

 

Kevad 1989 - haudade korrastamine, idee paigaldada kõrged vaskristid

 

Vennashaudade korrastamine Hanno Tamme eestvedamisel kevadel 1989 oli suur ühine ettevõtmine. Kaasa lõi palju rahvuslikult meelestatud inimesi Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsist, Tamsalu sõjaveteranide hulgast ja Põdrangu sovhoosi töötajaid. Hauakohad puhastati võsast, rajati muru.

 

Mais 1989 avadatakse ajakirjas "Kultuur ja Elu" Peep Kärbi artikkel "Tundmatud ühishauad Porkunis", kus artikli autor esitas üleskutse taastada vennatapulahingus saksa mundris langenud eestlaste hea nimi.

 

Hanno Tamm tegi ettepaneku paigutada haudadele suured vaskristid. Ta hankis ristide tarbeks vasktorud oma tolleaegsest töökohast Saku Õlletehasest, kus neid kasutati õlle tootmisel. Ristide paigalduse korraldas Väike-Maarja kolhoos ja Põdrangu sovhoos. Ristid olid kahe (või olid kolme) meetri kõrgused.

 

Vistla ja Sauevälja sõdurite hauad olid esimesed sakslaste poolel sõdinute korrastatud hauad Nõukogude Liidu territooriumil.

 

"Viru Sõna" 5.09.1989 (lühiajalugu, haudadest, ristide avamise eelteade).

 

Esimene vaskristide avamine - 21.09.1989

 

Vaskristid Vistla ja Saueaugu matmiskohas avati Porkuni lahingu 45. aastapäeval, 21. septembril 1989.

Pidulik leinatseremoonia algas kell 17. Üritusele olid kutsutud ka Porkuni lahingus punaarmee poolel võidelnud eesti sõdurid. Avamisel osales üle tuhande inimese.

Ristid õnnistas Viru-Jaagupi koguduse pastor Madis Oviir.

Kõneles ajaloolane Mart Laar.

Esinesid orkestrid ja laulukoor.

 

Järgbes leinatseremoonia ja vaskristi pidulik avamine Sauevälja ühishaual. 

Leinatseremoonia toimus ka Loksa vennaskalmistul.

 

"Viru Sõna" 16.09.1989 (ristide avamise eelteade), 16.09.1989 (Mare Rossmanni artikkel), 28.09.1989 (21.09. tähistati lahingu 45. aastapäeva, punasõdurite haual käisid eesti laskurkorpuse veteranid, avati mälestusristid saksa poolel sõdinutele, nende juurde pandi palju lilli, fotod Karl Arust ja Albert Repsonist vennashaua juures ja lilledest risti juures).

 

 

Haudade korrastamist ja kunagise Aadurahva talu heinaküüni juurest maetute ümbermatmisega tehti algust ...

 

Sauevälja risti esimene lõhkumine - 19.05.1990

 

20. mail 1990 avastati, et rist on maha saetud. See taastati kohe ja tugevdati raudarmatuuri ja betooniga.

 

Sauevälja risti esimene õhkulaskmise katse- 8.09.1990

 

8. septembril püüti risti õhku lasta. Rist jäi püsti, aga lõhkemise tagajärjel sai kahjustada ribake vaske ja betoon.

 

"Virumaa Teataja" 20.09.1994.

 

Mõlema risti õhkulaskmine - 5.12.1990

 

Hävitustöö tehti öösel ja hommikul. Arvatakse, et lõhkujad tulid kohale tumedat värvi Žiguliga (määritud numbriga eratakso), sest just sellist autot nägid kohalikud siin ümbruses eelmise päeva õhtust saadik ringi liikumas. Sündmuskohalt leiti kolm keemilist detonaatorit. Mõlemast ristist oli alles vaid jalamist veidi väljaulatuv könt ja armatuurijupid, mõlema kõrval umbes kolmveerandmeetri sügavune lahter, mille kohal oli olnud vaskplekist urnid lillede jaoks. Sauevälja mälestustahise kõrval olnud puu ja lepavõsa olid kildudest täkitud. Ümbruses olid lõhkeainepakkide ümbrispaberite räbalad ja üks jupp keemilisest detonaatorist.

Vistla risti ei õnnestunud esimese lõhkamisega purustada. Vähemalt öösel kell 2 peale pauku ões käinud kõrvalasuva talu peremees nägi risti omas kohas seismas.

Hommikul kell 7 käis teine plahvatus, mis paiskas jalamilt lahti rebitud risti mõned meetrid eemale. Ka siin oli vaskurni kohal vaid lehter. Kuna vaskurnidest ei olnud ühtegi jälge, siis need tõenäoliselt varastati ja varguse peitmiseks pandi maasse lõhkelaeng.

Plahvatuse lööklaine oli purustanud 10-15 meetri kaugusel seisnud soojaku kolm akent ja killuga ühe elektrijuhtme.

Siin toimunud askeldustest andsid märku ka kõrvalmaja koerad, kes öösel haukusid ja peale esimesi pauke tuppa kippusid. Üks kivitükk oli lennanud garaaži ette.

Siit öösel kell 2 möödasõitnud Tamsalu TERKO direktor A. Jaansoo nägi kahte autot: üks oli tume, teine hele. Kui ta kuulis plahvatusi, siis käis ta riste vaatamas ja need oli alles. Nii võib järeldada, et ristid purustati kella seitmese lõhkamisega.

Lõhkajad täitis Nõukogude Liidu kaitseministri Jazovi käsku hävitada "fašistide" mälestusmärgid, kes ka meedias sellist tegu õigustas.

Samal ööl lasti õhku ka Kautlas asuv vaskrist.

 

"Viru Sõna" 6.12.1990

"Viru Sõna" 8.12.1990 (ka fotod lõhutud ristidest).

 

 

Esimene puust ristide avamine - 21.09.1991

 

Vistla ja Saueaugu haudadele pandi ajutised puust ristid. Nende avamisüritusel/lahingu toimumise 47. aastapäeva meenutusel said esimest korda kokku mõlemal poolel sõdinud mehed ja lahingus hukkunute omaksed. Ürituse korraldas Väike-Maarja Muinsuskaitse Selts ja EÕRL "Memento" Tööpataljonlaste Ühendus.

Küünlad süüdati ka Loksa külas Aadurahva talu küüni kunagises asukohas ja vennashaua mälestuskivi juures.

 

Üritus algas Vistla kalmul, kus kohale tulnutele jagati laululehti ja mälestuslinte, Rakvere Lastemuusikakooli orkester mängis leinaviisi, süüdati küünlad.

Avasõnad ütles Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsi esimees Arvo Vallaots.

Leinatalituse pidas Viru-Jaagupi koguduse pastor Madis Oviir.

Sõna võttis Eesti Laskurkorpuse poolel lahingust osavõtnu 925. laskurpolgu endine staabitöötaja Bernhard Hommik, kes kirjeldas toimunud lahingut. Koos polgukaaslastega pani ta kalmule lillekorvi.

Pärgi ja lillekorve panid ka Väike-Maarja Muinsuskaitse selts, Tööpataljonlaste Ühendus jt.

Laulis Vinni ühismajandi meesansambel.

 

Edasi mindi Sauevälja kalmule. Ka siia asetati pärgi, lillekorve, küünlaid. Laulis meesansambel, leinatalituse pidas Madis Oviir, orkester mängis leinaviise. Ene Ruubel Väike-Maarja muuseumist luges katkendi Porkuni lahingust osavõtnu päevikust.

 

Järgmine peatuspaik oli Loksa vennaskalmistu lähedal asuva vana küüni kõrval. Ka küünis ja siin lähiümbruses hukkus mitmeid sõjamehi.

Orkester esitas leinaviise, Madis Oviir pidas leinatalituse, asetati lillekorve, lillekimpe. Juta Maripuu esitas luuletuse.

 

Neljandaks kohaks, kus mälestusüritus toimus, oli Loksa vennaskalmistu. Siia on maetud lahingus hukkunud punasõdurid. Kokku on mälestusplaatidel 73 nime.

Esines meesansambel, asetati lillekorvid, lahingust osavõtnud Fridenthal Sepp rääkis lahingust, vaimuliku talitluse pidas Madis Oviir. Koos lauldi lauli "Jää vabaks, Eesti meri"

 

Põhjalik ülevaade toimunud üritusest avaldati "Viru Sõna" 26.09.1991.

 

 

Kolmas ristide avamine - 9.05.1992.

"Viru Sõna" 5.12.1991 on juttu, et Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsil, Virumaa Sõjameeste ühendus ja Hanno Tamm on organiseerinud uued vaskristid. Need on kavas 1992. aasta suvel ametliku tseremooniaga avada. "Viru Sõna" 9.05.1992 (lahingus osalenu mälestused, ristide avamise eelteade).

 

Milla toimus Aadurahva ühishaua säilmtee sümboolne ümbermatmine Saueväljale? ("Virumaa Teataja" 20.09.1994)

 

Vistla kalmu juurde oli kogunenud palju rahvast, nende hulgas nii langenute sugulasi kui ka lahingust osavõtnuid.

Avakõne pidas Virumaa Sõjameeste Ühenduse juhatuse esimees Ülo Tähiste.

Risti pühitses Väike-Maarja koguduse õpetaja Teet Korsten.

Mängis orkester, kõlasid laulud, asetati lilli.

Samuti õnnistati uus rist Saueväljal. Mälestuskogunemised peeti Loksa külas lahingu mälestuskivi juures ja punasõdurite vennaskalmistul.

"Viru Sõna" 16.05.1992 (ülevaade taasvamisest ja fotod).

 

Sauevälja vaskristi vargus, Vistla vaskristi varastamise katse - juuli 1992

 

Juuli 1992 keskpaigaks oli Sauevälja rist kadunud. Püüti ka Vistla risti maha saagida, kuid see ebaõnnestus - arvatavsti tegutsesid vasevargad.

 

Sauevälja risti taasavamine - 21.09.1994

 

kasutusel oli kavaleht!!!

21.09.1994 (lahingu 50. aastapäeva tähistamist) alustati kell 14 Vistla haual.

Avasõnadega esines Tamsalu vallavanem Aare Pärna.

Päevakohase kõne esitas koduloouurija ja sõjaveterna Ülo Tähiste.

Langenuid mälestas pastor-emeriitus Madis Oviir.

 

Vistlast siirduti Saueväljale. Siin pühitses Madis Oviir sisse uue mälestusristi (juba kolmanda).

 

Edasi liiguti Loksa vennaskalmistule. 

 

Kõikjal asetati lilli ja pärgi, lauldi ühiselt, kuulati päevakohaseid muusikapalu. kõlasid kogupaugud langenute auks. "Virumaa Teataja" 24.09.1994.

 

Sauevälja risti uued vargused - juuli/august 1995

 

Juulis 1995 saeti Sauevälja ristilt maha parempoolne haru ja viidi ära.

Augustis 1995 varastati ülejäänud vaskrist.

"Virumaa Teataja" 21.09.1995 (viies lõhkumine).

 

Risti saagija Danilov, 16-17 aastane. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Risti saagija Danilov, 16-17 aastane, 4.08.1995. Väike-Maarja muuseumi kogu.

 

Saagija tööriistad, 4.08.1995.Väike-Maarja muuseumi kogu.

Saagija tööriistad, 4.08.1995.Väike-Maarja muuseumi kogu.

 

Sauevälja vaskristi parempoolne haru, 4.08.1995.Väike-Maarja muuseumi kogu.

Sauevälja vaskristi parempoolne haru, 4.08.1995.Väike-Maarja muuseumi kogu.

 

Mis kuupäev on 4.08.1995? Kas siis toodi Danilov siia koos tööriistakoti ja saetud toruga?

 

21.septembril 1995 tähistati 51. aasta möödumist lahingust.

Seekord Saueväljal ilma ristita.

 

Ajutised puust ristid - 1996

Ristid valmistas ja paigaldas Ülo Tähiste.

Kas Vistla rist oli ka juba ära varastatud või see asendati puust ristiga?

Kas need olid väikesed ristid?

 

Riiklikud ajaloomälestised - märts 1999

 

24.03.1999 kuulutas kultuuriminister oma käskkirjaga Vistla ja Sauevälja matmispaigad ajaloomälestisteks.

 

 

Mälestuskivid ja uued puust ristid - 21. septembril 1999. 

 

Väike-Maarja muuseumi, Hanno Tamme ja Ülo Tähiste algatusel paigaldatakse Vistlasse ja Saueväljale  uued

  • mälestuskivid: Vistla kivisse raiutakse: "Püha on elutee mullast ase porkuni lahingus langenuile" ja Sauevälja kalmukivisse raiutakse võitlusembleemi pühendus: "Aeg sangareid ei unusta".
  • paigaldatakse ka ümarpuidust kahe ja poole meetri kõrgused ristid.

Avamisüritus algas kell 15. Ristid pühitses pastor Tauno Teder.

"Virumaa Teataja" 17.09.1999

 

Ka neid puuriste on aja jooksul rüvetatud - kirvega täksitud, arvatavsti põhjusel, et näha, kas seespool vaske leidub.

 

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

 

 

Uue haua ja memoriaali kavandamine - sügis 2004

 

11.09.2004 või http://wwx.virumaateataja.ee/130904/esileht/15019685.php - lahingu ja hukkunute matmise pealtnägijate mälestused. Hanno Tamm meenutab mälestusmärkide saamislugu.  

 

 

 

22.09.2004 või http://wwx.virumaateataja.ee/220904/esileht/uudised/15019850.php - 21.09.2004 peeti sõjahaudadel mälestusüritus. Lahingust oli möödunud 60 aastat. Üritusel pidasid kõne Hanno Tamm, Tõnis Lukas, Vabadussõja muuseumi juhataja Johannes Tõrs ja teised. Kunagisele lahingupaigale oli välja pandud relvanäitus. Enne mälestusmiitingut käisid Mart Laar ja Tõnis Lukas Tamsalu koolis ajalootundi andmas. Foto. 

Mart Laar ja Tõnis Lukas mälestusüritusel. Foto: Hanno Tamm, 21.09.2004. Väike-Maarja muuseum.
Mart Laar ja Tõnis Lukas mälestusüritusel. Foto: Hanno Tamm, 21.09.2004. Väike-Maarja muuseum.

Mälestusüritusel esinevad Väike-Maarja orkester ja segakoor "Helin". Foto: Ellu Moisa, 21.09.2004. Väike-Maarja muuseum.  
Mälestusüritusel esinevad Väike-Maarja orkester ja segakoor "Helin". Foto: Ellu Moisa, 21.09.2004. Väike-Maarja muuseum.

 

11-31.10.2004 viis Saksa Sõjahaudade Liit läbi langenute väljakaevamised Vistlas (leiti 77 maetut) ja Saueväljal (37 maetut).

21.10.2004 või http://wwx.virumaateataja.ee/211004/esileht/15020445.php - hukkunute väljakaevamisega tegelev Ville Dreving kirjeldab väljakaevamisi. Hauad kaevatakse lahti ja püütakse tuvastada siia maetud, hiljem maetakse siia tagasi. Hukkunud olid maetud kahe-kolme kihilisena, nende vahele olid pandud sinelid, haud oli kümne meetri pikkune ja kolme meetri laiune. Haud oli ristist veidi vasakul. Sauevälja hauda on varasemalt korduvalt lahti kaevatud. Seal võisid tegutseda krooniaja alguses hauarüüstajad. Kahes hauast (kas Vistla ja Saueaugu?) on leitud 125 inimese jäänused. 

 

Tamsalu vald ja Eesti kultuuriministeerium ostustasid rajada Vistlasse endise ühishaua koha juurde Eesti sõjameeste kalmistu.

 

Sõdurite säilmed. Foto: Hanno Tamm 13.10.2004, Väike-Maarja muuseumi kogu. Sõdurite säilmed. Foto: Hanno Tamm 13.10.2004, Väike-Maarja muuseumi kogu.

Sõdurite säilmed. Foto: Hanno Tamm 13.10.2004, Väike-Maarja muuseumi kogu.

 

Valmib kalmistu eelprojekt - sügis 2005

 

Arhitekt Tiit Kaljundil valmib kalmistu eelprojekt. Domineerivaks materjaliks on meie rahvuskivi - paas.

 

16.09.2005 või http://wwx.virumaateataja.ee/170905/esileht/uudised/15026381.php - uue haua ja memoriaali kavandamisest (kõige ette tuleb valgustatud kolme ristiga monument), säilmed pannakse väikestesse kirstudesse, 95 isiku säilmetest tuvastati kaelažetooni abil ainult viis. Väljakaevamisi tehti Vistlas, Sauevälja, Loksal ja Kullengal. Käesoleval aastal mälestusüritust ei toimu, sest kedagi ei ole veel ümber maetud. Lühidal Vistla monumendi ajaloost ja Porkuni lahingust. Foto inimjäänuste väikestesse kirstudesse panemisest.  

 

 

4.10.2006 - Tamsalu vallavalitsus avab järgmisel aastal Porkuni lahingupaigas memoriaali. Monumendi arhitektiks on Tiit Kaljundi. 

20.09.2006 - 21.09 toimub mälestusüritus. 

 

 

 

Vistlas kalmistu avamine - suvi 2007

 

6.01.2007 või http://wwx.virumaateataja.ee/090107/esileht/15035447.php tutvustatakse uut rajatavat memoriaali ja antakse lühiülevaade toimunud lahingust (ka siin on pakutud hukkunute arvuks 500): 

  • Kaitseministeerium rahastab ettevõtmist 350.000 krooniga. 2004 oktoobris kaevati Vistla hauast välja 96 saksa poolel võidelnud sõduri maised jäänused. Saksa Sõjahaudade Hooldeliidu eestvõttel toimunud kaevamiste eesmärk oli identifitseerida surmasaanud. Säilmed paigutati puukastidesse. Sakslased soovisid need ümber matta Narva, aga Tamsalu vallavanem seda mõtet ei toetanud. Puukastid on endiselt Porkuni vallamajas, sest puudub raha nende matmise korraldamiseks. 
  • Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg tutvustas rajatavat memoriaali järgmiselt: “Vennaskalmistu plaanilise kompositsiooni moodustab hauaplatside väli koos ristimotiivis jalgteega. Monumendikivid paiknevad risttee tipus.”
  • Kõrvuti rajatava kalmistuga säilitatakse ja korrastatakse ka ühishaua algne asukoht ja selle märgistused (mälestuskivi ja metallrist).
  • Vennaskalmistu monument koosneb kolmest paeplokist, millest keskmise ees paikneb mälestustekstiga kaldplokk (kas idee hiljem muutus - keskmist kiviplokki ei olegi, kaldplokki ka ei ole?)
  • Monumendi ees paiknevad teepinna sees valgustid.
  • Tihedat koostööd tehakse Kultuuriministeeriumiga, et langenud sõjameeste mälestus saaks väärikalt jäädvustatud. 

 24.05.2007 või http://wwx.virumaateataja.ee/230507/esileht/15038536.php ja http://wwx.virumaateataja.ee/240507/esileht/15038538.php

  • Memoriaali ehitus võtab juba ilmet. Esimese järgu avamine toimub lahingu 63. aastapäeval 21.09.2007. 
  • Lisaks Kaitseministeeriumile toetavad rahaliselt ka Tamsalu vald ja Kultuuriministeerium. Sellest saab esimene Eesti riigi rahaga rajatud memoriaal saksa mundris hukkunud sõjameestele. 
  • Memoriaali ehitab Speedline Baltic OÜ
  • Monumendi kavandi autor on Ekke Väli, kes on järginud sõjahaudade tähistamisel traditsiooniks saanud kolme risti motiivi. Vistla memoriaal tehakse samuti kolmest paekivi liitplokist. Keskmine kiviplokk on tagasiastega. Selle ees paikneb madal kiviplokk, millesse raiutakse vennaskalmistu tähendusega tekstid (kas neid tekste ei tehtud?).
  • Aritekt Tiit Kaljundi taotleb vennaskalmistu lahenduses väärikat ja selget üldkujundust. Plaani kompositsiooniks kasutatatakse sümboolset risti kujutist. Selle tipus on monumendigrupp.
  • Vaatelisuse tagavad tee ristikujund, hauakivide korrapärane paigutus, monumendigrupp ja valgustus. Haljastuseks kasutatakse valgeid kibuvitsapõõsaid. 
  • Koht on 105 hauaplatsile. Hauakivid tehakse suuruses 40x40x20 cm. 
  • Väljakaevatud 94 sõjamehest viie nimi on tuvastatud. Nimelised hauakivid paigutatakse monumendi juurde.
  • Artiklis on ka lühike ülevaade siinsetest varasematest hauatähistest ja nende lõhkumistest.
  • Lahingus hukkus 500 meest ja hävisid ka paljud hooned. 
  • Kultuuriministri määrusega nr 12/1999 tunnistati Sauevälja ja Vistla hukkunute matmispaigad ajaloomälestiteks. 

 

minu fotod!!!sept 2007

 

 

31.05.2007 või http://wwx.virumaateataja.ee/310507/esileht/15038739.php - Hanno Tamm kirjeldab Porkuni lahingut ja mälestusmärgi saatust.  

http://wwx.virumaateataja.ee/170707/esileht/15039724.php (17.07.2007) - Kullengal kaevati välja viis Porkuni lahingus hukkunud sõdurit. Kavas on nad ümber matta Vistlasse rajatavasse memoriaali. Foto kunagisest matmiskohast. 

28.07.2007 või http://wwx.virumaateataja.ee/310707/esileht/uudised/15039980.php - Kullengalt väljakaevatud hukkunud viis sõdurit maeti 27.07.2007 Vistlasse. Kullenga haua hooldaja meenutused. Foto ümbermatmiselt.  Sügisel avatakse Vistlas memoriaali esimene etapp - lõpetatakse mulletööd ja ümbermatmised. 

 

Memoriaali esimese järgu avamine 21.09.2007 (valmis kiviplaatidest selge üldkujundus ja autode parkla)

12.09.2007 või http://wwx.virumaateataja.ee/120907/esileht/uudised/15040884.php - eelteade 21.09.2007 memoriaali esimese järgu avamisest. Ürituse üheks osaks on ülemleitnant Otto Uini ümbermatmine. Uin oli Saksa 4. piirikaitse 2. pataljoni ülem, kes juhtis 21. septembril 1944. a Porkuni lahingus vasturünnakut Punaarmee 249. eesti laskurdiviisi vastu. Artiklis on antud põhjalik ülevaade ohvitser Uini saatusest. Foto Uini endisest matmiskohast. 

http://wwx.virumaateataja.ee/200907/esileht/15041086.php (20.09.2007) -eelteade 21.09.2007 memoriaali esimese järgu avamisest. Algus kell 14. Kokku on Vistlasse ümbermaetud sada hukkunut. Kell 16 toimub mälestusüritus siit 3-4 kilomeetrit eemal asuval Loksa vennashaual, kuhu on maetud Vene poolel hukkunud. 

22.09.2007 või http://wwx.virumaateataja.ee/250907/esileht/15041123.php:

  • Üritus algas õpetaja Kadri Kase lauluklassi Tamsalu neidudeansambli esituses lauluga "Mu isamaa on minu arm".
  • Vaimuliku talitluse pidas Väike-Maarja koguduse õpetaja Ahto Mäe.
  • Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg kõneles memoriaali vajadusest (ümber matta 101 sõjamehe säilmed), ehitamise rahastamisest.
  • Otto Uini ümbermatmistseremoonia viis läbi Tapa väljaõppekeskuse kaplan nooremleitnant Silvester Jürjo. Foto. 
  • Otto Uin sängitati hauda aupaukude saatel.
  • Sõna võtsid ka Ülle Kraft Laidoneri muuseumist, Hanno Tamm Väike-Maarja muuseumist, Aadu Uudmäe Tamsalu Muuseumisõprade Seltsist ja Tamsalu Gümnaasiumi õpilane Siret Villmann, kes on põhjalikult uurinud Porkuni lahingut.
  • Üritus jätkus kell 16 Loksa vennashaual. Siinsel üritusel esines Eesti politseiorkester, laulis meesansambel, kõnega esines 925. eesti laskurpolgu veteran August Kondoja.
  • Artiklis on ka juttu memoriaali edaspidistest arengutest. 

 

 

Memoriaali valmimine - 21.09.2008

 

6.08.2008 või http://wwx.virumaateataja.ee/070808/esileht/uudised/15048161.php.

  • Ühishauda on ametud 101 Saksa poolel sõdinute säilmed. 96 isiku säilmed kaevati välja siit lähedalt ja viis isikut maeti ümber Kullengalt. Kui varasemalt olid tähistatud vaid hauakohad, siis augusti alguses paigaltati ka mälestuskivid. Neist ainult kümme on nimelised (neist nelja sõduri žetoonid on veel Saksamaal tuvastamisel). 
  • Tamsalu vallavanem Toomas Uudebergi sõnul on otsamonumendi tegemine veel pooleli. Skulptor Ekke Väli raiub seda praegu ja saab sügiseks valmis. Mälestusmärk tehakse paeplokkidest, mis tulevikus valgustatakse. Ära märgitakse ka endine ühishaua asukoht.
  • Raha on laekunud kaitseministeeriumilt 2007. aastal 350 000 krooni, 2008. aastal 190 000 krooni, liskas veel kultuuriministeeriumilt 50 000 krooni ja muinsuskaitseametilt 50 000 krooni. Raha on veel puudu. 

30.08.2008 - Ekke Välil valmib Porkuni memoriaali monument. Osa töörahast on veel puudu. 

19.09.2008 - eelteade Porkuni lahingu 64. aastapäeva üritusest Vistlas: 

  • üritus algab 13.30 mälestusmiitinguga Loksa kalmistul, palvuse peab kaplan Raivo Nikiforov, esinevad kaitseväe orkester ja punaveteranide meesansambel. 
  • kell 14 avatakse Vistla mälestusmärk, mille autoriks on skulptor Ekke Väli. 

http://virumaateataja.postimees.ee/2323051/vistlas-tahistatakse-porkuni-lahingu-64-aastapaeva-monumendi-avamisega - siin on sama jutt, mis 19.09.2008 ajalehes, lisaks veel: 

  • Pärast mälestusmärgi avamist allkirjastatakse kell 16 Tamsalu kultuurimajas leping Tamsalu valla ja Kirde kaitseringkonna vahel. Leping sätestab poolte tegevused Porkuni lahingu mälestuspaikade hooldamisel ja selle sündmuse jäädvustamisel. Alla kirjutavad Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg ja Kirde kaitseringkonna ülem major Martin Herem.
  • Seejärel saab kultuurimajas vaadata Mart Kivastiku etendust “Sõdur”.

 

23.09.2008 või http://virumaateataja.postimees.ee/2323297/eile-avati-vistla-memoriaal ja http://virumaateataja.postimees.ee/2323331/porkuni-lahingupaik-sai-memoriaali ülevaade memoriaali teise järgu avamisest: 

  • Üritus algas mälestusmiitinguga punaarmeelaste haual Loksal. Memento tööpataljonlaste ühingu nimel kõneles sõjaveteran August Kondoja, esines Saksa ja Punaarmee veteranidest koosnev Vinni-Pajusti meesansambel.
  • osales mitusada inimest - vabadusvõitlejad, sõjaveteranid, riigi- ja omavalitsustegelased, vanad ja noored Eesti riii kodanikud. 
  • Ürituse avas Eesti Kaitseväe orkester viisiga "Eestimaa, mu isamaa". 
  • Sõnavõtuga esinesid Eesti Vbadusvõitlejate Liidu esimees Gunnar Laevja klubi Wiking-Narva esimees Kalju Jakobsoo. 
  • Monumendilt eemaldasid katte Gunnar Laev ja eesti Leegioni Veteranide Virumaa klubi juhatuse esimees Aksel Kübar.
  • Memoriaali pühitses kaplan Raivo nikiforov. 
  • Kõneles kaitseminister Jaak Aaviksoo (sõnavõtu tekst, osaline?)
  • Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg kõneles õigluse taastamisest langenute suhtes.
  • Kalmistu arhitektuurse osa lahenduse autor on arhitekt Tiit Kaljundi (1946-2008), memoriaali hauaplaadid on Raplamaal Jalase külas asuvas firma gildemann töökojas, monumendi kujundas ja teostas skulptor ekke Väli, kalmistul tegi töid firma Speedline.  
  • Õhtul allkirjastati leping, millega tagatakse Vistla ja Loksa kalmistu korrasolek ja mälestusürituste korraldamine. 

3.10.2008 -  toimub Porkuni lahingus hukkunute väljaselgitamine. Tamsalu koduloouurijatele tuleb külla siinses lahingus võidelnud Valdek Rautsoo. 

 

 

 

Mis ülesanne oli Andres ja Art Allikmaal monumendi valmimisel?

 

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.  Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

 

 

 

17.12.2008 http://www.virumaateataja.ee/59789/konkursi-laane-virumaa-aasta-tegu-2008-asutuse-ettevotte-organisatsiooni-teo-kandidaadid/ (osales "Aasta tegu" konkursil).

3.12.2008 - Tamsalu muuseumi juht Aadu Uudmäe sai peaministrilt kodaniku aumärgi. Juttu on nii tema varasematest tegemistest ja tänastest, põhiliselt ühiskondlikust tegevusest (sh Porkuni vennaskalmistu hooldamine), Vistla memoriaali loomisest (rahastamisest, koostööpartnerid, Rapla ehitajate juhiks oli Tarmo Räbovõitra), uurimistööde tulemusel hakkab selguma ka Porkuni lahingus hukkunute arv (saksa poolel üle saja, vene poolele alla saja), vaja on lõpuni viia Vistla memoriaali kolmas osa (vaja lisaraha, uue infostendi loomine, kogutakse infot hukkunute kohta). Tamsalu Muusemisõprade Selts tegeleb valla territooriumil asuvate monumentidega (rohkem infot, parem eksponeerimine ja hooldus). Juttu on ka metsavend Lui Lätte hukkumiskohas olevast mälestuskivist. 

28.02.2009 http://www.virumaateataja.ee/87978/tamsalu-vallas-austati-langenuid-ja-represseerituid/ (Iseseisvuspäeval panid Tamsalu vallavanem, vallavolikogu esimees, Tamsalu muuseumi juhataja ja Kirde sõjaväeringkonna esindaja pärjad Vistlasse ja Saueväljale (või Loksale).

17.04.2009 - Hanno Tamm kirjeldab Vistla monumentide-memoriaali saatust.  

 

Memoriaali täiendamine infotahvliga - 21.09.2009

19.09.2009 - eelteade toimuvast mälestusüritusest. Esinevad kaitseväe orkester ja sõjaveteranide ansambel, toimuvad päevakohased sõnavõtud, palvus, pärgade ja lillede panek, näha saab relva- ja tehnikanäitust. Avatakse infotahvel, kus on kirjas Vistlasse ümbermaetute nimed ja teave Porkuni lahingu kohta. Tamsalu kultuurimajas näidatakse Indrek Treufeldti ajaloolits dokumnetaalfilmi "Mehed unustatud armeest".  

21.09.2009 http://www.virumaateataja.ee/164998/tamsalus-meenutatakse-porkuni-lahingut/, lahingu 65. aastapäeva tähistatakse suure pidulikkusega. Avatakse infotahvel maetute nimedega ja lahinguskeem - sellega lõppes Vistla memoriaali väljaehitamise kolmas etapp.

 

22.09.2009 - (Porkuni lahingu ajal) 4-aastase lapse mälestused siin toimunud sündmustest. Fotod lahingus osalenud sõjameestest ja hukkunutest. 

22.09.2009 - infotahvli avamisega Porkuni kunagisel lahinguväljal lõppes Vistla memoriaali väljaarendamise kolmas etapp. Väljakaevamiste käigus on leitud 101 saksa poolel sõdinud langenu säilmed. Järelikult nõukogude propaganda välja pakutud number (vähemalt 560) oli ülepakutud. Loksa vennaskalmistul puhkb 67 punaarmeelast. Lühike ülevaade lehingust. 

 

8.09.2010 või http://www.virumaateataja.ee/309791/koonus-algasid-porkuni-lahingu-uhishaua-otsingud/ - Koonu külas püütakse leida kolme maetud isiku surnukehi, et need siis Vistlasse ümber matta.

 

21.09.2009 http://www.virumaateataja.ee/315549/tana-meenutatakse-porkuni-lahingus-hukkunuid/ mälestusüritus Vistlas.

26.09.2009 - foto 21.09.2009 toimunud mälestusürituselt. 

Virumaa Teataja, 26.09.2009

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

 

21.09.2010 - mälestusüritus Loksa ja Vistla haudadel. 

 

Vandaalid lükkavad 18.07.2011ümber hauakivid - Porkuni lahing kestab edasi: 

 

21.09.2011 - mälestusüritus Loksa ja Vistla haudadel. Tamsalu kultuurimajas antakse Virumaa kirjandusauhind Tiit Aleksejevile Porkuni lahingut kajastava raamatu "Leegionärid" eest. 

22.09.2012 või http://www.virumaateataja.ee/981616/loksal-ja-vistlas-malestati-porkuni-lahingus-hukkunuid/- Loksal ja Vistlas toimus järjekordne mälestusüritus.

21.09.2013 - mälestusüritus Vistla ja Loksa haudadel. 

 

Mis on lõplikult leitud hukkunute arv?

Kas Aadurahva ühishaual oli/on mälestuskivi?

 

Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg on saanud mitu autasu seoses Vistla memoriaaliga:

  • 10.08.2009 -  Muinsuskaitseameti tunnustus,
  • 22.04.2015 - Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal (see ka Naistäljale Verner Puuranna monumendi eest). 

 

19.01.2008 - Tamsalu muuseum ja Tamsalu gümnaasium tegelevad Porkuni lahingus hukkunud sõjameeste elulugude kirjapanemisega. 

8.01.2014 - ilmus voldik, kus antakse ülevaade Porkuni lahingust ja Vistla memoriaali saamisloost. 

 

18.07.2006 - Vistla ühishaud on tudengite hääletusvõistluse "Kas tunned maad" üheks kontrollpunktiks. 

 

Kalmistute hooldamisega tegeleb Tamsalu vallaasutus Tamsalu Kommunaal.

 

Pastor Madis Oviir õnnistamas ühishauda Vistlas Porkuni lahingpaigas, ERM Fk 2852:238, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/611788.

35 Pastor Madis Oviir õnnistamas ühishauda Vistlas Porkuni lahingpaigas, ERM Fk 2852:238, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/611788.

 

http://www.muis.ee/museaalview/965825 Saueväljal avamine 9.1999. fotota

 

a

36 Porkuni mälestusristi taasavamine, ERM Fk 2909:682, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/894487.

 

 

a

55 Porkuni hävitatud mälestusrist, ERM Fk 2909:684, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/894489.

 

a

37 Porkuni mälestusristi taasavamine, ERM Fk 2909:685, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/894490.

a

38 Porkuni all langenud eesti sõjameeste ühishaudade tähistamine, RM F 1431:1, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1333292.

a

39 Porkuni all langenud eesti sõjameeste ühishaudade tähistamine, RM F 1431:2, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1333293.

a

40 Porkuni all langenud eesti sõjameeste ühishaudade tähistamine, RM F 1431:3, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1333294.

a

41 Porkuni all langenud eesti sõjameeste ühishaudade tähistamine, RM F 1431:4, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1333295 sauevälja!

a

42 Porkuni all langenud eesti sõjameeste ühishaudade tähistamine, RM F 1431:5, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1333296.

a

43 Porkuni all langenud eesti sõjameeste ühishaudade tähistamine, RM F 1431:6, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1333297.

a

44 Porkuni all langenud eesti sõjameeste ühishaudade tähistamine, RM F 1431:7, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1333298.

a

45 Porkuni all langenud eesti sõjameeste ühishaudade tähistamine, RM F 1431:8, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1333299.

a

46 Porkuni all langenud eesti sõjameeste ühishaudade tähistamine, RM F 1431:9, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1333300.

 

"Porkuni lahingupaigas mälestusristide paigaldamine" 12 fotot

 

 

Kas esialgu pandi mingi mälestuskivi ka Aadurahva talu juurde, kus ka oli algselt suur ühishaud?

 




18.07.1991.a. oli juba Vistla haud tähistatud kasepuust ristiga, 
1994.a. suvel seisis Vistla kalmul rauast rist, mis paigutati 9.05.1992.
Saueväljal oli alles ainult risti põllukivist alus.
"Ristisõda" jätkus, seekord vasevarastega. Tähised asendati järjekordselt.
12.06.1998.a. olid Vistla ja Sauevälja haudadel puust ristid.
Ristid õnnistati 21.09.1999.a. Mõlemile hauale asetati ka MÄLESTUSKIVID või tahvlid - Püha on elutee mullast ase. Porkuni lahingus langenuile 21.IX 1944

ViruSõna 6.12.1990 eelteade 5. detsembri öösel õhku lastud Saksa sõjaväes sõdinud eesti sõdurite kahe ühishaua tähis Saueväljal.
Kahe meetri kõrgused vasktorust ristid pandi ühishaudadele paika ja pühitseti 1989 aasta 21. septembril.

 

Tänased fotod:

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

 

 

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Foto: Heiki Koov, august 2007. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

 

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.