Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Foto: 1934. Tapa muuseum.   
Foto: 1934, Tapa muuseum.

Foto: Heiki Koov, september 2010.  

Mälestustahvel avati 9. jaanuaril 1934.

Eemaldati 1940-ndal, nõukogude okupatsiooni alguses.

Taasavati 20. veebruaril 1993.

 

8. jaanuaril 1919 asusid soomusrongid Lehtse lähistel. Samal õhtul kutsus soomusrongide üldjuht kapten Karl Parts soomusrongide 1, 2 ja 3 ülemad enda juurde, teatades, et hommikul kell 5 jätkavad rongid pealetungi, et vallutada Tapa. Soomusrongi nr. 1 juhtis Vabadussõja kangelane kapten Anton Irv. Vaenlane osutas tõsist vastupanu, eriti alevi ees, kuid peatselt oldi sunnitud taganema Valgejõe suunas. Soomusrongide dessandi kätte langes Tapa kell 9. Sõjasaagiks saadi kolm kuulipildujat, ligi 200 püssi, hulk lõhkeainet ning sõjavangi võeti 78 meest ("Virumaa Teataja" 20.02.1999, 23.02.2007).

Foto: Tapa vallutamisel vaenlaselt võetud sõjasaak Tapa raudteejaamas,jaanuar 1919, Parikas, Johannes ja Peeter. TLM F 9870:59, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1415951.
Foto: Tapa vallutamisel vaenlaselt võetud sõjasaak Tapa raudteejaamas, jaanuar 1919, Parikas, Johannes ja Peeter. TLM F 9870:59, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1415951.

 Foto: Tapa vallutamisel vaenlaselt võetud sõjasaak Tapa raudteejaamas,jaanuar 1919, Parikas, Johannes ja Peeter. TLM F 9870:58, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1415940.
Foto: Tapa vallutamisel vaenlaselt võetud sõjasaak Tapa raudteejaamas, jaanuar 1919, Parikas, Johannes ja Peeter. TLM F 9870:58, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1415940.

Foto: Tapa vabastamisel vangilangenud punaväelased, jaanuar 1919, Parikas, Johannes ja Peeter. TLM F 9870:63, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1416396.
Foto: Tapa vabastamisel vangilangenud punaväelased, jaanuar 1919, Parikas, Johannes ja Peeter. TLM F 9870:63, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1416396.

Foto: Tapa vabastamisel vangilangenud punaväelased, jaanuar 1919, Parikas, Johannes ja Peeter. TLM F 9870:62, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1416389.
Foto: Tapa vabastamisel vangilangenud punaväelased, jaanuar 1919, Parikas, Johannes ja Peeter. TLM F 9870:62, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1416389.

Foto: Tapa raudteejaam, valminud 1928. PM F 829, Järvamaa Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/238776.
Foto: Tapa raudteejaam, valminud 1928. PM F 829, Järvamaa Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/238776

Kelle idee?

  • Tapa vabastamise tähistamiseks mälestusmärgi loomise mõtte algatajateks olid 1. Soomusrongi rügemendi ülem kolonel Karl Tallo ja 1. diviisi ülem kindral Alekander Tõnisson.
  • Artiklis "Osvald Sauvere - 100" (Virumaa Teataja 10.01.1995) kirjutab Peep Kärp: "Tema algatusel paigaldati Tapa raudteejaama seinale mälestustahvel tähistamaks linna vabastamist 9. jaanuaril 1919.a. punajõukude terrorist".

13. novembril 1933 oli Kaitseliidu Tapa malevkonna staabis mälestustahvli paigaldamise küsimuses arutelu. Sellel osalesid:

  • sõjaväelased: Kaitseliidu Tapa malevapealik O. Stokeby, 1. Soomusrongi-rügemendi ja ohvitseride kogu poolt major E. Bartelt, 1. Soomusrongi-rügemendi üleajateenijate kogust Jakustand, Kaitseliidu Tapa üksik patareist A. Kuusik,
  • muude asutuste esindajad: Tapa linnapea T. Rähn, Tapa jaamaülem Blauhut, Tapa politseikomissar O. Wichmann, Tapa Eesti Noorsoo kasvatuse Seltsist A. Kütt, Tapa linna majaperemeeste seltsist J. Ruuse, Naiskodukaitse Tapa jaoskonnast S. Stockeby, Tapa Naisseltsist  pr. Puusepp, "Tapa Sõnumid" toimetusest E. Tiits.

Kõik olid Tapa jaamahoonele teemakohase mälestustahvli paigaldamise poolt. Töö teostamiseks valiti kolmeliikmeline toimkond: E. Bartelt, Blauhut, O. Stokeby.

Tahvli valmistas Tallinnas asuv Johannes Mittuse valutöökoda. Tahvli mõõdud olid 66,5 x 133 cm ja see kaalus üle 200 kg .

Tapa muuseumi andmetel koguti annetusi järgmiselt: Tapa Majaomanike Selts – 50 kr, Tapa jaamaülem ühe ametkonnaga – 41 kr, Naiskodukaitse Tapa jaoskond – 21 kr, Tapa Noorsookasvatuse Selts – 10 kr jne. Loteriidest saadi 101 kr, kõik kokku 366 kr. Pronkstahvli valamine maksis 240 kr, ülejäänud raha kulutati tahvli paigaldamisele ja avamispäeva pidustustele.

Kokku olid tahvliga seonduvad kulud 360,78 krooni. Ülejäänud 5 krooni annetati Tapa invaliidide külastamise toimkonnale.

Mälestustahvli avamine toimus 9. jaanuaril 1934 (Tapa punavägedest vabastamise 15. aastapäeval). Ajalehes "Vaba Maa" 10.01.1934 avaldatud artikli põhjal olid väikese linna jaoks tegemist suure sündmusega - linn oli lipuehtes, linnavalitsuse korraldusel olid poed ja ettevõtted kell 10-14 suletud, et kõik ikka saaksid avamisüritust vaatama tulla. 

  • Juba enne kella 10 hakkasid kogunema suured rahvamassid. 
  • Kell 10.30 rivistusid kaitseväelased, kaitseliitlased ja seltskondlike organistasioonide esindajad. 
  • Rongiga saabusid Vabariigi Valistuse esindaja teedeminister Sternbeck saatjaskonnaga.
  • Avasõnad ütles kell 11.18 Tapa vabastamise päeva mälestamise toimkonna esimees.(kes?)
  • Mälestustahvli avas Vabariigi Valitsuse nimel teedeminister Sternbeck. Ta tõi ka tervitusi riigivanemalt ja Vabariigi Valitsuselt. Ühtlasi tuletas ta meelde Tapa vabastamise tähtsust.
  • Mälestustahvel õnnistati risti- ja õigeusu kombe kohaselt.
  • Kõneles kindral Laidoner. Ta andis lühiülevaate väeosade tegevusest Tapa vabastamisel ja riigi raskest seisust tol ajal.
  • Tervitusi ütlesid veel kindral Tõnisson, kolonel Parts, soomusrongide rügemendi ülem kolonel Tallo.
  • Peale üritust oli jaama einelauas kutsutud külalistele teelaud.

Kella 13 paiku hakkas rahvahulk liikuma ühises rongkäigus kiriku poole, kus algas tänujumalateenistus ja juubeliaktus.

  • Jumalateenistuse pidas kohalik õpetaja Gnadenteich.
  • Major Villem andis põhjaliku ülevaate Tapa vabastamise operatsioonist.

Fotod Tapa muuseumist:

Foto: 9.1.1934. Tapa muuseum.   Foto: 9.1.1934. Tapa muuseum.

 

Foto: 23.6.1937. Tapa muuseum.     Foto: 23.6.1938. Tapa muuseum.

Üsna varsti peale nõukogude okupatsiooni kehtestamist 1940-nda aasta suvel võeti mälestustahvel maha. Viimati oli seda nähtud jaama pagasiaida nurgas (või tööriistakuuris). Seega on teoreetiline võimalus, et originaaltahvel võib veel kusagil alles olla. Kuna algset tahvlit ei leitud, siis alustasid Tapa muinsuskaitsjad ja kohalik linnavalitsus tegema ettevalmistusi uue tahvli tegemiseks. Ettevõtmise eestvedajaks oli Jaan Viktor. Linnakodanike annetustest ja linnavalitsuse toetusest kogunes umbes 37 000 rubla.

Skulptor Tiiu Kirsipuu Tallinnast valmistas uue pronkstahvli. Abiks oli soomusrongi fotograafi Karl Pormeistri klaasnegatiivist tehtud foto. Tegelikult valmis tahvel juba 1991. aastal, kuid vastuolud linna ja siinse nõukogude vaimus raudtee juhtkonna vahel  ei võimaldanud mälestustahvlit varem avada. Võrreldes algse tahvliga on uuel tahvlil väike erinevus - teksti lõpus ei ole enam punkti.

Tahvli avamise eelteade ajalehes "Viru Sõna" 18.02.1993

20. veebruaril 1993.aastal toimus uue tahvli avamine. Avamisüritus algas Tapa kirikus vabariigi aastapäevale pühendatud jumalateenistusega, osalesid mitmed kirikukoorid.

Põhitseremoonia peeti jaamahoone perroonil:

  • osalesid teede- ja sideminister Andi Meister,
  • EELK piiskop EInar Soone ja Tapa Jakobi koguduse õpetaja Algur Kaerma,
  • kaitseministeeriumi nõunik Hannes Walter
  • Tapa linnavõimude ja ülduse esindajad
  • huvilisi pealtvataajaid oli palju.

Foto: 20.02.1993. Tapa muuseum.
Foto: Tapa muuseum.

Mälestustahvlist, Tapa vabastamisest ja jaamahoonest avaldatakse ajalehes sageli artikleid ajalehes "Virumaa Teataja": 

  • 19.12.2008 - linna vabastamist mälestatakse näidislahinguga. 
  • 30.09.2008 - artiklis tuntakse muret jaamahoone seisukorra üle (hoone on kasutuseta ja laguneb).  
  • 6.01.2011 - tähistatakse linna vabastamise 92. aastapäeva. 

 Foto: Heiki Koov, september 2010.
Vabadussõda ja soomusronge kajastav stend Tapa muuseumis.

Allikad: Mati Strauss "Vabadussõja mälestusmärgid II" (Keila 2005), Rene Viljat "Eesti Vabadussõja mälestusmärgid" (kirjastus Tänapäev, 2008).

 Foto: Heiki Koov, september 2010.  Foto: Heiki Koov, september 2010.

 Suveks 2017 oli jaamahoone veelgi rohkem lagunenud. 

Foto: Heiki Koov, august 2017.  Foto: Heiki Koov, august 2017.