Prindi

Foto: 1934. Tapa muuseum.   
Foto: 1934, Tapa muuseum.

Foto: Heiki Koov, september 2010.  

Mälestustahvel avati 9. jaanuaril 1934.

Eemaldati 1940-ndal, nõukogude okupatsiooni alguses.

Taasavati 20. veebruaril 1993.

 

8. jaanuaril 1919 asusid soomusrongid Lehtse lähistel. Samal õhtul kutsus soomusrongide üldjuht kapten Karl Parts soomusrongide 1, 2 ja 3 ülemad enda juurde, teatades, et hommikul kell 5 jätkavad rongid pealetungi, et vallutada Tapa. Soomusrongi nr. 1 juhtis Vabadussõja kangelane kapten Anton Irv. Vaenlane osutas tõsist vastupanu, eriti alevi ees, kuid peatselt oldi sunnitud taganema Valgejõe suunas. Soomusrongide dessandi kätte langes Tapa kell 9. Sõjasaagiks saadi kolm kuulipildujat, ligi 200 püssi, hulk lõhkeainet ning sõjavangi võeti 78 meest ("Virumaa Teataja" 20.02.1999, 23.02.2007).

Foto: Tapa vallutamisel vaenlaselt võetud sõjasaak Tapa raudteejaamas,jaanuar 1919, Parikas, Johannes ja Peeter. TLM F 9870:59, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1415951.
Foto: Tapa vallutamisel vaenlaselt võetud sõjasaak Tapa raudteejaamas, jaanuar 1919, Parikas, Johannes ja Peeter. TLM F 9870:59, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1415951.

 Foto: Tapa vallutamisel vaenlaselt võetud sõjasaak Tapa raudteejaamas,jaanuar 1919, Parikas, Johannes ja Peeter. TLM F 9870:58, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1415940.
Foto: Tapa vallutamisel vaenlaselt võetud sõjasaak Tapa raudteejaamas, jaanuar 1919, Parikas, Johannes ja Peeter. TLM F 9870:58, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1415940.

Foto: Tapa vabastamisel vangilangenud punaväelased, jaanuar 1919, Parikas, Johannes ja Peeter. TLM F 9870:63, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1416396.
Foto: Tapa vabastamisel vangilangenud punaväelased, jaanuar 1919, Parikas, Johannes ja Peeter. TLM F 9870:63, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1416396.

Foto: Tapa vabastamisel vangilangenud punaväelased, jaanuar 1919, Parikas, Johannes ja Peeter. TLM F 9870:62, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1416389.
Foto: Tapa vabastamisel vangilangenud punaväelased, jaanuar 1919, Parikas, Johannes ja Peeter. TLM F 9870:62, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1416389.

Foto: Tapa raudteejaam, valminud 1928. PM F 829, Järvamaa Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/238776.
Foto: Tapa raudteejaam, valminud 1928. PM F 829, Järvamaa Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/238776

Kelle idee?

13. novembril 1933 oli Kaitseliidu Tapa malevkonna staabis mälestustahvli paigaldamise küsimuses arutelu. Sellel osalesid:

Kõik olid Tapa jaamahoonele teemakohase mälestustahvli paigaldamise poolt. Töö teostamiseks valiti kolmeliikmeline toimkond: E. Bartelt, Blauhut, O. Stokeby.

Tahvli valmistas Tallinnas asuv Johannes Mittuse valutöökoda. Tahvli mõõdud olid 66,5 x 133 cm ja see kaalus üle 200 kg .

Tapa muuseumi andmetel koguti annetusi järgmiselt: Tapa Majaomanike Selts – 50 kr, Tapa jaamaülem ühe ametkonnaga – 41 kr, Naiskodukaitse Tapa jaoskond – 21 kr, Tapa Noorsookasvatuse Selts – 10 kr jne. Loteriidest saadi 101 kr, kõik kokku 366 kr. Pronkstahvli valamine maksis 240 kr, ülejäänud raha kulutati tahvli paigaldamisele ja avamispäeva pidustustele.

Kokku olid tahvliga seonduvad kulud 360,78 krooni. Ülejäänud 5 krooni annetati Tapa invaliidide külastamise toimkonnale.

Mälestustahvli avamine toimus 9. jaanuaril 1934 (Tapa punavägedest vabastamise 15. aastapäeval). Ajalehes "Vaba Maa" 10.01.1934 avaldatud artikli põhjal olid väikese linna jaoks tegemist suure sündmusega - linn oli lipuehtes, linnavalitsuse korraldusel olid poed ja ettevõtted kell 10-14 suletud, et kõik ikka saaksid avamisüritust vaatama tulla. 

Kella 13 paiku hakkas rahvahulk liikuma ühises rongkäigus kiriku poole, kus algas tänujumalateenistus ja juubeliaktus.

Fotod Tapa muuseumist:

Foto: 9.1.1934. Tapa muuseum.   Foto: 9.1.1934. Tapa muuseum.

 

Foto: 23.6.1937. Tapa muuseum.     Foto: 23.6.1938. Tapa muuseum.

Üsna varsti peale nõukogude okupatsiooni kehtestamist 1940-nda aasta suvel võeti mälestustahvel maha. Viimati oli seda nähtud jaama pagasiaida nurgas (või tööriistakuuris). Seega on teoreetiline võimalus, et originaaltahvel võib veel kusagil alles olla. Kuna algset tahvlit ei leitud, siis alustasid Tapa muinsuskaitsjad ja kohalik linnavalitsus tegema ettevalmistusi uue tahvli tegemiseks. Ettevõtmise eestvedajaks oli Jaan Viktor. Linnakodanike annetustest ja linnavalitsuse toetusest kogunes umbes 37 000 rubla.

Skulptor Tiiu Kirsipuu Tallinnast valmistas uue pronkstahvli. Abiks oli soomusrongi fotograafi Karl Pormeistri klaasnegatiivist tehtud foto. Tegelikult valmis tahvel juba 1991. aastal, kuid vastuolud linna ja siinse nõukogude vaimus raudtee juhtkonna vahel  ei võimaldanud mälestustahvlit varem avada. Võrreldes algse tahvliga on uuel tahvlil väike erinevus - teksti lõpus ei ole enam punkti.

Tahvli avamise eelteade ajalehes "Viru Sõna" 18.02.1993

20. veebruaril 1993.aastal toimus uue tahvli avamine. Avamisüritus algas Tapa kirikus vabariigi aastapäevale pühendatud jumalateenistusega, osalesid mitmed kirikukoorid.

Põhitseremoonia peeti jaamahoone perroonil:

Foto: 20.02.1993. Tapa muuseum.
Foto: Tapa muuseum.

Mälestustahvlist, Tapa vabastamisest ja jaamahoonest avaldatakse ajalehes sageli artikleid ajalehes "Virumaa Teataja": 

 Foto: Heiki Koov, september 2010.
Vabadussõda ja soomusronge kajastav stend Tapa muuseumis.

Allikad: Mati Strauss "Vabadussõja mälestusmärgid II" (Keila 2005), Rene Viljat "Eesti Vabadussõja mälestusmärgid" (kirjastus Tänapäev, 2008).

 Foto: Heiki Koov, september 2010.  Foto: Heiki Koov, september 2010.

 Suveks 2017 oli jaamahoone veelgi rohkem lagunenud. 

Foto: Heiki Koov, august 2017.  Foto: Heiki Koov, august 2017.