Prindi

Pooleli!

Foto: Heiki Koov, juuli 2010.

Tapa linnakalmistu kõrval asub monument, millega on mitmed segased lood:

  1. Monumendi avamine. Muinsuskaitseameti arhiivis on juttu, et suuliste andmete põhjal püstitati monument aastal 1956. Kas ennem oli ka midagi?
  2. Tekst momumendil.

Vangilaagri olemasolu mäletavad paljud Tapa põliselanikud. See asus põhjapool raudteed kohal, kuhu ehitati 1950. aastal Tapa vagunidepoo. Saksa okupatsiooni ajal kandis see laager mingil põhjusel kokku 4 erinevat nimetust:

Laagri jäänuseid pole muidugi juba ammugi enam alles. Siin on küll matmised toimunud, kuid võidi ju matta ka lahingutegevuses hukkunud punaväelasi, ka ümbermatmiste käigus (näiteks depoo alale varasemalt maetud). 

Kusagilt olen kirja pannud, et matmisala on mitmeid kordi suurem, kui monumendi haljasala?

Võrreldes nõukogude ajaga on muutunud ausamba ümbruse haljastus (vaata skeemi Muinsuskaitseameti arhiivist, aastast 1985). Tänasel päeval on siin suur muruväli.

Monument oli Tapa I. Keskkooli šefluse all. Siin toimusid pioneerikoondused, tähtpäevadel tõid delegatsioonid siia lilli ja pärgi. Kas koolis on veel teemakohasid materjale. fotod, pioneer/komsomolipäevikud, vanemate töötajate mälestused?

Monument on valmistatud Saaremaa dolomiidist. Nõukogude ajal oli ka teeviit umbes 50 m kaugusel monumendist tekstiga "Vennashaud".

Kauaaegne Tapa I. Keskkooli direktor Harri Salmisto koostas  21.05.1985 monumendi ülevaatuse akti, mis asub Muinsuskaitseameti arhiivis.

Foto: Helmut Joonuks, 1974. Muinsuskaitseameti arhiiv.  Foto: Helmut Joonuks, 1974. Muinsuskaitseameti arhiiv.
Fotod Muinsuskaitseameti arhiivist(?)

 

Ajalehes "Virumaa Teataja" 12.05.2015 on juttu siin monumendi juures Teise maailmasõja lõpu 70. aastapäeva tähistamisest ja ümbruse korrastamisest. 

 

Foto: Heiki Koov, juuli 2007.  Foto: Heiki Koov, juuli 2007.

Foto: Heiki Koov, juuli 2007.  Foto: Heiki Koov, juuli 2010.

Foto: Heiki Koov, juuli 2010.  Foto: Heiki Koov, juuli 2010.

Foto: Heiki Koov, juuli 2010.  Foto: Heiki Koov, juuli 2010.

Foto: Heiki Koov, juuli 2010.