Eesti monumentide e-kataloog

Assamalla külakivi avati 7. juulil 2012.

Assamalla külast on juttu näiteks veebilehel http://www.eestigiid.ee/?CatID=281&ItemID=1399 või brošüüris "Assamalla" (Eduard Leppik, 1996) ja "Assamalla läbi aegade" (Assamalla raamatukogu koostatud kodulooalane kogumik, 2000).

Järgnevalt on kasutatud Assamalla endise raamatukogu juhataja Meeli Kunturi koostatud infomaterjale.

Raamatukogus on albumis juttu mälestuskivi saamisloomist, lisaks on veel hulgaliselt fotosid sealses arvutis.

Mälestuskivi saamislugu

Miks mitte 2011?

Algselt oli juba aastal 2011 kavas korraldada ümbruskonna külade praeguste ja endiste elanike kokkutulek. Kokkutulek jäi siiski toimumata, sest mõned kohalikud aktiivsed külaelanikud läksid omavahel tülli. Tüli põhjustajaks oli 1941. aastal toimunud sündmustest erinevad arusaamad ühe endise politseikonstaabli tegevuses.

Külarahva hulgas oli siiski kokkutuleku mõte juba laialt levinud ja palju poolehoidjaid leidnud, pakuti uusi ideid ja lubati kaasa aidata.

Lisaks kõige suuremale organiseerijale Meeli Kunturile olid suureks abiks ka Viivi Griffel ja Mai Maasing ja teised n-ö raamatukogu aktiivi liikmed. Rahvas soovis lisaks külakokkutulekule ka tähtsa aastaarvu tähistamiseks püstitada külakivi.

Mõtet toeatasid ka kunstnik Riina Runnel ja ajakirjanik Andres Pulver, kelle suvemaja asub Kullengal. Riina pidi kujundama ürituse logo, mis kujutab Kalevipoja hobust. Andres Pulver pidi kirjutama sketši, mida ta Kalevipojana ette kannab.

Assamalla ja hobune? Rahvuseeposes "Kalevipoeg" hukkus Kalevipoja hobune Assamallas ja tema kehaosadest tekkisid ümberkaudsed mäed (künkad).

Eduard Leppiku koostatud brošüüri "Assamalla" (algselt 1996, avamisüritusele jagati brošüüri koopiaid) kaanel oleva hobuse joonistas Meeli Kuntur, kes kasutas selleks kunstnik Kristjan Raua illustratsioone.
Kivi avamist ettevalmistav töörühm arvas, et raamatu hobusega sarnane hobune võiks ka kivile tulla. Lõpliku kuju plaadil kujutatud Kalevipoja ratsule andis kiviraidur Elvart Silvere.
Leili Pall põletas 120 mälestusmedalit, milledel kujutatud Kalevipoja hobuse pea ja vastav teksti ta ise kujundas.

Kivi leidmine

Nõukaajal oli siit ühe kilomeetri kaugusele Klaasingu künkasse kuhjatud erineva suurusega põllukive. 3. mail 2012 käisid Meeli Kuntur, Valve Kaljula ja Saime Kimmel neid kive vaatamas ja pildistamas. Siin oli ka üle kahe meetri kõrguseid kive. Ühe traktoriga ei saanud neid kive siia tuua ja kahe traktori töö tellimiseks ei jätkunud raha.

Saime Kimmel, Valve Kaljula

Kui veel jaanipäeval vohas tulevase külakivi asukohas hein ja nõgesed, siis niitja Anton Väli, riisujate Tamara Olonen koos lastega ja autojuht Villu Kunturi abil saadi heinast lahti, Magda Mätlik kitkus nõgeseid. Nii saadigi plats korda.

Anton Väli, Tamara Olonen

Sobiva kivi juhatas kätte Reet Talur. Kivi asus endisele "Hansujüri" ühistule kuulunud maal. Sirje Uutma valis välja kivi uue asukoha. Kivi sõidutas kohale ja pani püsti Toomas Tähiste. Kivi aitasid õigesse asendisse saada ja aitasid ümbrust korrastada Anu Aas, Kalev Ränk ja Mai Maasing.

Sirje Uutma (keskel, prillidega) kivi ootamas.

Pudelisse suletud kirjale andsid allkirja kõik kohalolijad ja pudeli pani kivi alla Kelly Tähiste koos ema ja isaga.

Suurema töö tegijad.

Kalev Ränk ja Anu Aas.

Mai Maasing

Kiviraidur Elvart Silvere valmistas plaadi ja kinnitas selle kivile.

Leili Pall tõi linnast 10 õitsvat pegooniat ja istutas need kivi ette.

Infostendid

Juba jaanuaris 2012 hakati raamatukogus läbi vaatama ja süstematiseerima seda infot, mida Assamalla kohta omati. Nii selgus ka see, mida on vaja arhiividest juurde otsida. Avamisürituseks valmis kaks 1,7 m² stendi, ühel oli erinevat infot: kohalik koolimaja, õpetajate nimekiri ja pildid, siitkandist pärit inimeste tutvustus ja nende kirjutatud raamatud, millega on varasemalt tegeletud, pildid vanadest ehitistest, info endistest valla/külanõukogu töötajatest (vald likvideeriti 1959), teisel stendil oli info Vabadussõjas langenutest. Lisaks stendidele koostati ka kümme kausta uurimistöödega, mis kajastasid Assamalla elu-olu ja inimesi.

Avamisüritus

Avamisüritust reklaamiti:

1. Vikerraadios loeti reklaamklippi ette kahel korral nädalas kahe nädala jooksul.
2. Virumaa Teataja kaks kuulutust:

6.07.2012 (ka 7.07.2012 ajalehe veebiväljaandes http://www.virumaateataja.ee/900132/assamalla-saab-kulakivi/) - kivi avamise eelteade. Üritus algab laupäeva keskpäeval. Esinevad kohalikud taidlejad, külalised Porkunist ja Kadilast, Assamalla ja lähiümbruse külade endised ja praegused elanikud.
10.07.2012 - kokkuvõte ja foto avamisest. Assamalla ja ümberkaudsete külade rahva kokkutulekuga tähistati Assamalla esmamainimise 770. aastapäeva. Assamalla ja Kullenga küla on nimetatud esmakordselt 1231. aastal "Taani hindamisraamatus", kuigi küla tegelikuks vanuseks on hinnatud paar tuhat aastat. Avamisel osales sadakond inimest. Mälestati lahkunuid, meenutati olnud aegu, jälgiti meelelahutusprogrammi. Kohal käis Kalevipoeg.

3. Tamsalu Ajaleht avaldati kaks teemakohast artiklit:

mai 2012 artikkel Assamalla küla ajaloost
juuni 2012 teade mälestuskivi avamisest, ülevaade ürituse ajast ja kavast.

Külalisi oli tulnud üle Eesti. Registreerimislehel oli 175 nime.

Vihmase ilma korral oleks üritus toimunud endises vallavalituse hoones, mis nüüdseks juba mitmeid aastaid seisab tühjana. Ilm oli õnneks ilus ja üritus toimus õues.

Avamisürituse fotode autor: Toomas Uudeberg.

Mai Maasing (paremal) aitas osalejaid registreerida.

Külakivi avamist juhtis Tarmo Tähiste (jun), kes õpib praegu Tallinnas ja võtab seal osa Salme Kultuurikeskuse isetegevusest.

Tarmo Tähiste ja siinne aktiivne koduloouurija Viivi Griffel alustasid "Lipumarsi" muusika saatel raamatukogu eest liikumist ja siirdusid Assamalla Vabadissõja mälestustahvli juurde. Viivi käes oli põlev küünal, Eesti lippe kandsid Kalev Ränk ja Andreas Part. Auvalves marssisid Getriin Tarkusep ja Birgit Aas.

Tarmo Tähiste tervitas mälestustahvli ette kogunenud inimesi, rääkis Assamalla küla pikast ajaloost ja meenutas mälestusmärgi osa meie lähiminevikus.

Viive Griffel tutvustas neid Vabadussõjas langenuid, kelle nimed on kantud mälestustahvlile.

Magda Mätlik luges mälestustahvli juures Karl Eduard Söödi luuletust "Laul langenud kangelastele":
"Võitluses ägedas tuli
Eestile lunastustund.
Haudade põhja teil tänu,
kangelasvennad! head und."
Foto: Toomas Uudeberg.

Mairi Luige torupillimuusika saatel liiguti külakivi juurde. Ansambel "Porkuni viisiratas" esitas: "Eesti lipp", "Tuhanded külad", "Et õitsema jääks rukkilill".

Ka külakivi juures toimunud üritust juhtis Tarmo Tähiste. Ta rääkis sellest, kui oluline on tunda oma kodukoha ajalugu ja jõuda oma juurte juurde.

"Laena mulle kannelt, Vanemuine!" - sellised on meie rahvuseepose esimesed read. Ka külakivi juures algas üritus kandlemänguga.

Külakivilt katte eemaldamise au kuulus küla vanematele elanikele Ella Esinurmele (vasakul kepiga) ja Magda Mätlikule.

"Jää õitsema aegade meres,
riik Põhjala riikide peres,
sa Eesti, mu kodumaa"

Need read on Magda Univeri luuletusest "Su Põhjamaa päikese kullast", mida avamisüritusel luges ette Magda Mätlik. Assamalla küla 770. juubelisünnipäeval kõlas see nagu vanne ja tõotus, et vaba Eestimaa jääb püsima ja küla elab edasi.

Viivi Griffelile kuulub idee istutada külakivi avamise päeval kivi juurde tamm ja teha seda loitsimise saatel. Tammeistik oli Viivi koduaias tõrust üles kasvatatud.

"Kasva tamme, sirgu tamme,
tuult ja tormi trotsima,
meie kivi valvama,
oma küla valitsema!"

Pealtvaatajad kordasid seda loitsu ja Kalev Ränk (vasakul) ja Andreas Part alustasid tamme istutamist.

Siis astus mikrofoni ette väike Annaliisa Part ja hakkas laulma sellest, kuidas laps kasvab. Esinemissoov oli lapse enda poolt tulnud ja ka lauluvalik oli tema tehtud. Tema isa istutas laulu aeg puud.