Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Lääne-Virumaa kohad

 Foto: Heiki Koov, august 2017.

Tapa sümboli - auruveduri - avamine toimus 3. augustil 1996. Algselt asus auruvedur jaamahoonsest paarsada meetrit Tallinna poole. Alates oktoobrist 2011 asub vedur jaamahoone kõrval, Tallinna poolses küljes. 

Tapa on väga tihedalt seotud raudteega. Võibki öelda, et linn sai elu tänu raudteele. Tapat läbis 1869-ndal aastal ehitust alustatud Paldiski-Peterburi liin ja 1875 sai siit alguse Tapa-Tartu harutee.

Tapa ajaloost on juttu näiteks http://et.wikipedia.org/wiki/Tapa, www.tapamuuseum.ee, ajalehes "Virumaa Teataja" 27.07.1996.

Aauruvedur on toodetud 1950.aastal Brjanski tehases konstruktor Lebedjanski projekti järgi, veduri katel aga Peterburi ligidal Kolpino Ižora masinatehases. Veduri number on L- 1361. Algul oli vedur kasutusel Jaroslavlis, siis Murmanski liini Kandalaksa, Petroskoi, Medvežnaja Gora ning Oktoobriraudtee Leningradi sorteerimisjaamas ja Bologoje depoos. 1963. aasta mais saabus vedur Tartu depoosse ja hakkas vedama kaubaronge Tapa-Tartu-Petseri-Valga liinil. Läbisõit: 2 167 132 km, neist Eestis 1 202 049 km. Reservis alates aastast 1975. 1995 kanti maha. 

3.08.1996 tähistati Tapa linna 70. aastapäeva. Selle ürituse raames avati ka pidulikult auruvedur-mälestusmärk. Lindi lõikas läbi Tunne Kelam. Juubelipidustustest ilmus ajalehes "Virumaa Teataja" mitu artiklit:

 Foto: ??? 30.07.1996. Tapa muuseum. Foto: ???? Tapa muuseum.

Foto: ???? Tapa muuseum.
Tunne Kelam avamisel, 03.08.1996.a. Tapa muuseum.

Vedur muutus ilmastiku ja vandaalide koostöös kiiresti inetuks. "Virumaa Teataja" 17.08.1996 artiklis "Lõhkumine ja lammutamine kui elunorm" on juttu sellest, kuidas vedur on vaid mõne nädala jooksul varaste ja muidu lõhkujate poolt päris korralikult kannatada saanud. Algselt oli plaan teha veduri söepunkrisse Tapa muuseumi filiaal, aga juba praegu olukorda hinnates, tundub selline idee teostamatu.

  Foto: Heiki Koov, september 2010.  Foto: Tiina Paas, talv 2010. Tapa muuseum.

Foto: Heiki Koov, september 2010.  Foto: Heiki Koov, september 2010.

Foto: Heiki Koov, september 2010.  Foto: Heiki Koov, september 2010.

 Talvised fotod, autor Tiina Paas, Tapa muuseum:

Foto: Tiina Paas, talv 2010. Tapa muuseum. Foto: Tiina Paas, talv 2010. Tapa muuseum.

Foto: tiina Paas, talv 2010. Tapa muuseum.

Hilisemad artiklid ajalehes "Virumaa Teataja": 

  • 7.08.1998 - vedur sattus pildile, kui tutvustati 14. augustil toimuva Tapa linna päeva tegemisi.
  • 19.07.2008 - Tapa depoos tehti korda järgmine auruvedur, mis nüüdsest asub Tallinnas, Balti jaama kõrval. Artiklis on juttu ka nukras seisus Tapa auruvedusrist. 
  • 19.01.2010 (ka http://www.virumaateataja.ee/213399/tapa-veduril-taitus-kuuskummend-aastat/) - auruveduril täitus 60 aastat, ülevaade veduri ajaloost. 
  • 2.07.2011 - lühike ülevaade eesseisvast veduri remondist ja uude kohta paigutamisest. 
  • 31.08.2011 - veelkord teade eesseisvast remondist ja uude kohta paigutamisest. 
  • 30.06.2016 - Tapa linna 90. sünnipäeva üritused toimuvad ka raudteejaama ümbruses. Foto vedurist. 

Vedurist on jutt ka venekeelses ajalehes (mis ajaleht, kuupäev, uuesti skaneerida).  

Suvel-sügisel 2011 auruvedur renoveeriti (puhastati, taastati, värviti) ja tõsteti uude kohta, spetsiaalsele alusele. Tegijad firmad olid: AS EVR Infra, Tapa päästerongi meeskond ja AS Tapa veduridepoo. Projekti elluviija on Tapa Linna Arengu Selts. Tegemisi rahastati EL Leader programmist 38 000 euroga ja Eesti Raudteekultuuri Fondist 14 500 euroga. Fotod augustis 2017. Veduri välimus on endiselt üsna korralik. 

Foto: Heiki Koov, august 2017.  Foto: Heiki Koov, august 2017.

Foto: Heiki Koov, august 2017.  Foto: Heiki Koov, august 2017.