Artiklid Lääne-Virumaa nõukogudeaegsest ajalehest "Punane Täht" ja mõned fotod veebilehelt www.muis.ee Velikije Luki monumendist (Pihkva oblastis). Siin toimusid Teise maailmasõja ajal (november 1942 kuni jaanuar 1943) suured lahingus, kus Punaarmee koosseisus hukkusid ka meie kaasmaalsed (8. Eesti Laskurkorpuse võitlejatena). Artiklites on juttu nii lahingutest ja ka sõjaveteranide külaskäigust sealsetesse paikadesse. Alati oli reisi üheks osaks ka monumendi külastamine ja sinna lillede või pärja viimine.

 

Sealsetest lahingutest on juttu veebilehel http://et.wikipedia.org/wiki/Velikije_Luki_operatsioon. Selle lehe info põhjal hukkus lahingutes vähemalt 5000 eestlast. Neile pühendatud monumendi autor on arhitekt Mart Port.

 

Velikije Luki, langenud eestlaste mälestussammas, ERM Fk 2896:755, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/747177.

 

Grupp Eesti Laskurkorpuse võitlejaid 7. diviisi klubi ees Velikije Lukis. 1943., HM F 130:2 Ff, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1374418.

 

Velikije Luki ja Eesti Laskurkorpuse ühishaud, jaanuar 1943. HM F 130:7 Ff, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1374424.

 

Sõjaveteranid Rakverest Velikije-Lukis. Foto: Aleksei Palamaa. RM F 197:2, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1982495. Sõjaveteranide grupp pärjaga. Pärga hoiavad Karin (paremal) ja R. Mölder. Karini selja taga A. Kuus. Paremalt A. Varkki, J. Apfelbaum.

 

Sõjaveteranid Rakverest Velikije-Lukis. Fotograaf: Aleksei Palamaa. RM F 197:3, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1982653. Sõjaveteranid ekskursioonil Velikije-Lukis.;

 

Ajalehtedes 24.09-4.10.1966 avaldati kuuest osast koosnev järjejutt, kus on ETKVL Tõrma Karusloomakasvanduse partei-algorganisatsiooni sõjaveteranide ekskursioonist Velikije Lukisse. Artiklis on fotod Aleksander Matrossovi ja linna vabastajate monumentidest. Kõrvalpõikena olgu öeldud, et artikli 18.05.1974 andmetel kandis Kadrina Keskkooli pioneerimalev Matrossovi nime.

21.09.1967 lehes on lühidalt ülevaade Velikije Lukis toimunud lahingutest. 

 

Monument Eesti Laskurkorpuse võitlejatele Velikije Lukis I., TaM F 1459, Tartumaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1728534.

 

Monument Eesti Laskurkorpuse võitlejatele Velikije Lukis II., TaM F 1460, Tartumaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1728584.

• 24.01.1948 - linna vabastamise 5. aastapäeva puhul sõidab sinna Eesti töötava rahva delegatsioon. 
• 7.07.1964 on lühike ülevaade Kunda õpilaste ekskursioonist, mille käigus külastati ka Velikije Lukit ja ka sealset monumenti.
• 15.01.1966 on lahingust osavõtnute mälestused ja veteranid sõidust lahingupaika.
• 13.07.1968 on juttu R. Pälsoni nimelise sovhoosi Suure Isamaasõja veteranide ekskursioonist endistesse lahingupaikadesse. Pärjad pandi langenud kangelaste mälestussambale.
• 17.08.1968 artiklis kirjutatakse Rakvere Kaubandusliku Inventari Tehase töötavate veteranide külaskäigust endistesse lahingupaikadesse. Külastati kalmistut ja pandi pärg langenute mälestussamba jalamile.
• 27.09.1973 on ühe reisijutu kolmas osa. Ka siin on kirjutatakse Velikije Luki ja sealse sõjameeste kalmistu külastamisest.
• 22.02.1979 on ühe sõjemehe meenutused, lühidalt ka Velikije Luki lahingutest.
• 15.01.1983 artiklis on juttu nii lahingutes kui ka Eesti laskurkorpuse sõjameeste monumendist.
• 16.05.1985 meenutab Rakvere I Keskkooli vilistlane Boris Tamm lahinguid Velikije Lukis.
• 16.06.1988 on eelteade veteranide ja nende perekonnaliikmete kavandatavast sõidust endistesse lahingupaikadesse. 

 

Velikije Luki vabastuslahingutest osavõtnud võrulasi. 1966, VK F 420:5 F/n, Võrumaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1095015.

 

Ajalehes "Punane Täht" 26.06.1965 on pikem artikkel veel ühest lahingukohast Pihkva oblastis - Porhovist 10 kilomeetri kaugusel asuvast Hilovost. Ka siin on monumendiga vennashaud. Artikli andmetel on siia maetud 250 punaarmeelasest eesti sõjameest, kes hukkusid kaitselahingutes juuli keskpaigas 1941.