Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat
ERM Fk 2813:65, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/541518

ERM Fk 2813:65, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/541518.

 

Foto: Heiki Koov, juuli 2010.

 

Monument avati 6.07.1924.

Lõhuti 22.09.1940.

Taasavati 23.10.1988.

Mälestussambale ja sellest vasakule ja paremale jäävate lisatahvlite avamine 9.07.1989.

Viimase nimedega tahvli avamine 16.06.1991.

 

Kellele?

Algselt oli monument pühendatud kaheksale Vabadussõjas langenud mehele, Palmse valla punase terrori ohvritele ja Aleksei Rünki mälestuseks.

Ilumäe kalmistule on ühishauda maetud neli Palmse valla kodanikku, kes 1918 Jõhvis enamlaste poolt maha lasti. Nende hauale on püstitatud ausammas.

ERM Fk 2813:68, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/541521.

ERM Fk 2813:68, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/541521.

 

Foto: Heiki Koov, juuni 2013.

 

Käsmu meremees Aleksei Rünk oli teejuhiks Jüri Vilmsile je tema saatjatele teekonnal Soome, mis algas 27. märtsil 1918 ja lõppes kogu seltskonna mahalaskmisega Soomes 13. aprillil 1918. 1920 aasta detsembris maeti hukatud ümber oma kodukohtadesse. Sellest missioonist on mitmeid artikleid, näiteks veebilehel Histrodamus, ajalehes "Eesti Ekspress".

Kas Aleksei Rünk on maetud Ilumäe kalmistule? Kas siin on talle marmorist rist?


 

Saamislugu

18. detsembril 1921 asutati Ühiskondlike Seltside Palmse Komitee, mille eestvedajateks olid siinsed talumehed ja kohaliku seltsielu aktiivsed tegelased Villem Jäägermann (eestindatult Kusta Jahilo) ja Joosep Muidik. Hiljem lisandusid Võhma algkooli õpetaja Ants Kalda ja Klaukse talu perepoeg Johannes Talpsepp. Monumendi tarbeks koguti raha näitusmüükide, loteriide ja annetuste abil

Mustast graniidist obelisk (kõrgus 3,6 m) valmistati Tallinnas asuvas Blawuschi tehases. Obeliski tipp oli kelluka kujuline. Vundamendi valas sepp Reinhold Seemann (eestindatult Rein Suigu). 



Avamine

Monument avati 6. juulil 1924.

Tänupalve Eesti iseseisvuse eest pidas Kadrina koguduse õpetaja Beermann.

Samba avas Sõjaministeeriumi esindaja kolonel Aleksander Simon sõnadega: "Rändaja - ka sina peata ja paljasta oma pead, vaiksel palvel üheks minutiks selle ausamba ees, mis tänulik Ilumäe kogudus oma paremate poegade kalmukünkale püstitanud ja mis tunnistajaks on vaba Eesti poegade tegudest."

Jumalateenistust saatis Ilumäe segakoor.

 

Aia valmistamine

Lisaks betoonist alusele valmistas ka monumenti ümbritseva aia sepp Rein Suigu. Aia projekti autoriks oli Hermiine Komp. Aed valmis 1930. Aastaarv on nähtav ka betoonposti sees.

Foto: Heiki Koov, juuni 2013.

 

 ERM Fk 2813:66, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/541519.

ERM Fk 2813:66, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/541519.

 

ERM Fk 2813:67, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/541520.

ERM Fk 2813:67, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/541520.

 

Üks viimaseid fotosid monumendist. Leerilapsed, mai 1940. Erakogu.

Üks viimaseid fotosid monumendist. Leerilapsed, mai 1940. Erakogu.

 

Lõhkumine

 

Monumendi lõhkumiseks ettevalmistuste tegemine algas Võhma rahvamajas peetud koosolekuga umbes nädal enne õhkulaskmist. Punategelased tegid siin samba lõhkumise asjus selgitustööd. Raskustega eesti keelt rääkiv politruk pani asja hääletusele: kaks oli lõhkumise poolt ja kolm vastu, ülejäänud saalisviibijad vaatasid vaikides pealt.

 

Laupäeval, 21. septembri õhtul 1940 puurisid kohalikud punategelased samba jalamisse sügava augu, kuhu tahtsid lõhkeaine peita. Töö teostajad olid: 

  • EK(b)P liikmekandidaadid vennad Eeri Leemets ja Võsu algkooli pioneerijuht Endel Leemets.
  • Sagadi hobulaenutuspunkti juhataja Jüri Kaljas (või oli ta siis täitevkomitee esimees). Ta oli varasemalt töötanud lihunikuna. Ka oli tema üheks eelnevaks tegevuseks töö kivimurrus. Seepärast oskas ta käsitseda.
  • Võsu piirkonna miilitsaülem Aren Lilleberg.  
  • Kas ka kingsepp T. Eenmann ja A. Jankovits?

 

Pühapäeva, 22. septembri 1940 hommikuks oli auk liiva täis topitud. Vahetult enne kui ilumäelased hakkasid väljuma kabelis toimunud pühapäevaselt jumalateenistuselt, siis käis kõva pauk. Seejärel laulsid punategelased kivihunniku otsas "Internatsionaali". Kohalike elanikega tekkis kohalike elanikega sõnasõda. Üks vanamemm tõotas barbaritele Jumala kättemaksu ja noormees Arnold Tamm (tema oli ka liiva auku toppija) viskas punategelasi kiviga. Seepeale tahtsid kommunistid Tamme kaasa viia, aga noormees keeldus teatega, et peab koju karja minema. Peale vaidlust punategelased lahkusid. 

 

Lõhkamise tagajärjel purunes ainult alus ja inimesed panid samba pärast lõhkujate lahkumist jälle püsti. Samal õhtul tulid lõhkujad tagasi ja lükkasid monumendi ümber. See kukkus pooleks.


Maakonna üks suuremaid Vabadussõja monumentide lõhkumise initsiaator oli Villem Soo. Ta käis ka Ilumäel lõhkumistööd juhendamas. Tema oligi ka see mees, kes juba lõhutud monumendi õhtul uuesti pikali lükkas. Samal õhtul oli Võhma rahvamajas pidu, kuhu läksid ka punategelased eesotsas Villem Sooga. Ainult väledad jalad päästsid neid kohaliku rahva käest  peksa saamast.

 

Järgmisel ööl vedasid  Ilumäe talude peremehed kivitükid hobuste ja kiviveokelkudega viljakuivatisse. Vedajateks olid Joosep Muidik, Kusta Jahilo Jüri Urb, ja Eduard Endek. Siin seisid monumendi osad järgnevatel aastatel seina ääres.

Foto: Heiki Koov, juuni 2013. Foto: Heiki Koov, juuni 2013.


Lõhkumise ohvriteks olid ka kaks kohalikku meest, kes lõhkumise vastu olid. 1941. aastal viidi nad Siberisse ja sinna nad jäidki. Voldemar Soosalu oli Võhmas asuva tuletõrje seltsimaja juhataja. Teravate ütlemiste poolest tuntud mehena oli ta punategelastele väga vastumeelne. Joosep Laisaarel oli aga hilisemalt intsidente punavõimudega.

 

1957.a. hakkas kolhoos viljakuivatisse sepikoda ehitama. Villu Jahilo koos naabrimees Arend Kaljuveega matsid kivitükid viljakuivati välisseina äärde maasse.

 

Taastamine

 

Juba aastal 1942 tehti projekteerimistöid uue ausamba püstitamiseks. Ajalehes "Virumaa Teataja" 13.08.1942 on artikkel, kus teatatakse toimunud aktusest jumalateenistusega. Toimus see seoses Palmse valla vabastamisega punavõimudest. Osales umbes 800 inimest. Pärjad pandi punase terrori ohvrite haudadele ja lõhutud monumendi jalamile. Aktuse avasõnad ütles P. Prass. Päevakohase kõnega esines advokaat A. Leps.

 

Kavas oli teha algsest monumendist palju suurem ehitis, kahelt poolt treppidega. Siin pidi koha leidma ka Teises maailmasõjas langenud. Vohnja kandis elav kiviraidur sai 1943 juba ühe kivitahuka valmis.

Raha koguti korjanduste abil. Kokku saadi mitukümmend tuhat (Reich- või Ost-?) marka. Peale 1949. aasta küüditamist leiti Jahilode talu aida seinast patakas monumendi ehituseks kogutud raha.

Tammelehtedest vanikute tegemine kiriku 100. juubeli tähistamiseks, 11.10.1943. Erakogu.

Tammelehtedest vanikute tegemine kiriku 100. juubeli tähistamiseks, 11.10.1943. Erakogu.

 

1988.a. augustis otsustasid ilumäelased, et on aeg taastada Vabadussammas. Villu Jahilo eestvedamisel loodi 7. augustil 1988 Ausamba Taastamise Komitee. Annetustena kogutud raha eest (toetas ka Lahemaa Rahvuspark) lasi Ilumäe kogudus maa sees hästi säilinud tükkidest samba restaureerida. Monument taaspüstitati oma endisele kohale. Obeliskiosa parandasid R. Tauts ja R. Laidre. Uue aluse valmistas kiviraidur T. Kuuskla. Ka raudaed oli säilinud, kuid vajas põhjalikku remonti - auto oli kunagi aeda sisse sõitnud. Nii oli mitmest kohast aed kõveraks väänatud või päris katki.

Aktiivselt osales töödes kohalik rahvas ühiskondlikus korras. Taastamistööde maksumuseks kujunes 1500 rubla.

 

Foto: Heiki Koov, juuli 2010.

Murdumise kohad restaureeritud ausambal.


Samba alusele paigaldati plaat 8 Vabadussõjas langenu nimega. Tööde eestvedajaks oli Villu Jahilo. Tahvli (ja ka allpool nimetatud tahvlid) valmistas Rakvere kiviraiumistöökoda.

Foto: Heiki Koov, juuli 2010.


Kas see 8 nimega plaat pandi kohe 1988 või see avati aasta hiljem koos teiste plaatidega?


Taasavamine

 

23. oktoobril 1988 toimus monumendi pidulik taasavamine. See oli esimene taasavatud Vabadussõja mälestusmärk Virumaal. Avamisüritusel osales 1300 huvilist.

  • Avakõne pidas Villu Jahilo.
  • Vaimuliku talituse pidas Kadrina koguduse õpetaja Illar Hallaste.
  • Esines Võhma laulukoor.
  • Kas vallavanem esines ka kõnega?

Monumendi taastamise käigus tekkis mõte jäädvustada siin ka Teises maailmasõjas langenute ja represseeritute nimed. Villu Jahilo kavandas platsi. Ilumäe kolhoos aitas materjalide ja tehnikaga. E. Soover tegi aiale pikenduse, sest mälestusmärgi maa-ala suurenes. Ka tahvlite saamise korraldas Villu Jahilo. Raha koguti annetustest, toetas Ilumäe kolhoos. Kiviraiumistöö tegi Feliks Blumbergs. Tahvlite paigaldajad/ehitustööde tegijad: Arvi Margat, Erich ja Evald Talpsepp, Ants Talpsepp, Heino Meikar, Oskar Raudla ja paljud kohalikud naised.

 

9. juulil 1989 avati monumendist vasakule ja paremale jäävad mälestustahvlid. Ka need tahvlid olid esimesed omalaadsed Virumaal.

  • Avakõnega esines Villu Jahilo.
  • Naiskoori liikmed eemaldasid nimetahvlitelt katted.
  • Tahvlid õnnistas Kadrina koguduse õpetaja Illar Hallaste.
  • Laulis Tapa meeskoor.
  • Külade esindajad tõid mälestusmärgile pärja.

 

15 graniittahvlit sisaldavad:

Foto: Heiki Koov, juuli 2010. Foto: Heiki Koov, juuli 2010. Foto: Heiki Koov, juuli 2010. Foto: Heiki Koov, juuli 2010.

  • I maailmasõjas langenud (40 nime),
  • 1918 Palmses kinnivõetud ja Jõhvis mõrvatud (9 nime),
  • 1941-1945 langenud (21 nime),
  • 1941-1951 Eestis hukkunu (10 nime)

Foto: Heiki Koov, juuli 2010.  Foto: Heiki Koov, juuli 2010.

  • 1941-1956 Siberis hukkunud (20 nime)
  • 1941-1949 küüditatud (49 nime)

Viimane tahvli koht jäeti tühjaks, sest võis veel selguda uusi hukkunute nimesid.

 

Palmse valla päevade raames, 16. juunil 1991, avatigi viimane tahvel. Ka selle tahvli õnnistas Kadrina kirikuõpetaja Illar Hallaste. Kõne pidas Villu Jahilo ja laulis Vihasoo koor.

Foto: Heiki Koov, juuli 2010.

  • 1941-1946 hukkunud (10 nime). 

 

18. juulil 2004 tähistati ausamba 80. aastast juubelit. Ette loeti Kaitsejõudude peastaabi ülema Alar Lanemani pöördumine Ilumäe rahvale, sõna võtsid ka mõned Riigikogu liikmed. Ajalehes "Virumaa Teataja" ilmus sellel puhul kaks artiklit: http://wwx.virumaateataja.ee/150704/esileht/uudised/15018552.php, http://wwx.virumaateataja.ee/200704/esileht/15018643.php.


Avamise puhul tehti ka vimpel?


Allikad: Tiit Noormets "Virumaa monumendid" (1990), Mati Strauss "Vabadussõja mälestusmärgid I" (Keila 2002), Rene Viljat "Eesti Vabadussõja mälestusmärgid" (kirjastus Tänapäev, 2008), artiklid ajalehes "Vaba Maa" 9.07.1924, "Viru Sõna" 22.10.1988, 1.11.1988, 6.07.1989, 20.07.1989, 22.06.1991.

 

Foto: Vabadussõjas langenute mälestusmärk Ilumäel, 1997, EVM N 380:647, Eesti Vabaõhumuuseum EVM, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/2165282.

Foto: Vabadussõjas langenute mälestusmärk Ilumäel, 1997, EVM N 380:647, Eesti Vabaõhumuuseum EVM, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/2165282.

 

Tänased fotod:

Foto: Heiki Koov, juuli 2010. Foto: Heiki Koov, juuli 2010. Foto: Heiki Koov, juuli 2010.

Foto: Heiki Koov, juuli 2010. Foto: Heiki Koov, juuli 2010.

Foto: Heiki Koov, juuli 2010. Foto: Heiki Koov, juuli 2010.

Foto: Heiki Koov, august 2007. Foto: Heiki Koov, juuli 2010.