Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Foto: Heiki Koov, juuli 2010.

 

Algne monument avati 15. juulil 1990.

Monument lasti nõukogude piirivalvurite poolt õhku 13.011991.

Teistkordne monumendi (esialgse koopia) avamine toimus 9. juulil 1992.

 

Ants Laigu on järgnevalt kirjaldatud tegemiste tegija ja korraldaja. Järgnevate vanade fotode autorid on Arles Laigu, Vello Joost ja Kalju Langsepp.

 

Vihula valla territooriumil olid mitmeid metsavendade gruppe. Ühe grupi peatuspaigaks oli Metsanurga küla läheduses asuv mets.

8. juulil peeti peeti punkris ühe siin viibija sünnipäeva. Tõenäoliselt olid punaväelased reeturi abil sellest teadlikud ja nad teadsid ka punkri asukohta. 9. juulil 1945 kell viis hommikul korraldasid punaväealsed metsavendade asupaigale rünnaku. Tulevahetuses ründajatega hukkus üks naine ja kuus meest: Lonni Vaarmets, Friedrich Leemet, Teodor Kamarik, Otto Vainsalu, Ervin Turand, Arthur Kaljurand, Erik Luus, Ülo Saaring. Hukkus ka punaväelasi.

 

Kohalik mees Arend Randman teadis lapsepõlvest kunagist punkri asupaika ja hukkunute matmiskohta. Koos Ants Laiguga otsiti 1989 juulis kunagine lahingukoht üles. Leiti üles nii talu kaevukoht, kui ka arvatav hauakoht.

 

Järgmisena võeti ette haua lahtikaevamine, sest eesmärk oli hukkunud ümber matta Esku kalmistule. Väljakaevamiselt juuli keskpaigas 1989 leiti 111 luud ja luutükki. Neid luid hoiti kuni ümbermatmiseni Ants Laigu koduses keldris.

Hukkunute väljakaevamine.

 

Sügise saabudes täitus kunagine haukoht kiiresti veega.

Sügise saabudes täitus kunagine haukoht kiiresti veega.

 

Esimese monumendi ehitus alguseks võib pidada augusti 1989, kui telliti Rakvere Kivitööstusest mustast marmorist nimedega mälestuskivi.

 

Juba tööde alguse selgus vajadaus silla järele, sest ilma selleta oleks olnud kivide vedu ja hiljem ka monumendi juurde ligipääs vägagi ebamugav.

Sillal seisavad (vasakult) Arles Laigu, Arvi Rättel, Ants Laigu, Alar Laigu.

Sillal seisavad (vasakult) Arles Laigu, Arvi Rättel, Ants Laigu, Alar Laigu.

 

Monumendi vundamendi ehitusega alustati septembris.

Ants Laigu monumenti ehitamas. Ants Laigu monumenti ehitamas.

Ants Laigu monumenti ehitamas.

 

Kivid saadi Leemeti talu kiviaiast.

Kivid saadi Leemeti talu kiviaiast. Kivid saadi Leemeti talu kiviaiast.

Kivid saadi Leemeti talu kiviaiast.

 

Valmiv monument asub üle silla metsa sees.

Valmiv monument asub üle silla metsa sees.

 

Enam-vähem saadi monument sügiseks valmis, kui külmade tulekuga jäi ehitustöö lõpuni viimata.

 

Monumendi avamine toimus 15. juulil 1990.

 

Monumendi rajaja Ants Laigu peab kõnet.

Monumendi rajaja Ants Laigu peab kõnet.

 

Monumendi õnnistab Kadrina kirikuõpetaja Illar Hallaste.

Monumendi õnnistab Kadrina kirikuõpetaja Illar Hallaste.

 

Küünla süütab matmiskohast teataja Arend Randman.

Küünla süütab matmiskohast teataja Arend Randman.

 

Avamisel osales palju huvilisi. Kohale tuldi nii autode kui ka bussiga.

Avamisel osales palju huvilisi. Kohale tuldi nii autode kui ka bussiga.

 

Juba 1990 aasta detsembri keskel oli piirivalve eriosakonna töötaja Sergei Somov huvi tundnud mälestussamba vastu.

 

13. jaanuaril 1991 kella 13 ja 14 vahel lasti mälestuskivi õhku. Nõukogude sõjameeste lõhkumistöö aluseks oli Nõukogude Liidu kaitseministri Jazovi korraldus hävitada kõik "fašistidele" pühendatud mälestussambad. Ajaleheartiklite põhjal võib aru saada, et Jazov rääkis selle samba õhkulaskimisest ka televisioonis.

 

Kuna lõhkamisel kasutati suures koguses lõhkeainet, siis jäi monumendi asukohta vaid suur auk, lähedal asuvate puude koor oli maha koorunud, nimedega plaat ja vundament purunesid täielikult. Munakivid olid suuremate kahjustusteta ja neid kasutati uue monumendi ehitusel.

 

Kivitükid olid lennanud kümnete meetrite kaugusele.

Kivitükid olid lennanud kümnete meetrite kaugusele.

 

Uus monument avati 9. juulil 1992.  

 

Uus monument oli suures osas koopia õhkulastud monumendist - uus plaat oli sama suur ja sama kujundusega ja ka servadesse pandi samad kivid samadesse kohtadesse, kus need varasemalt asusisd. Ainult vundamendi jaoks läks nüüd kordades rohkem kive vaja, sest plahvatus oli tekitanud monumendi asupaika suure augu.

 

Kõnet peab siin hukkunud metsavend Eerik Luusi vend Leo Luus.

Kõnet peab siin hukkunud metsavend Eerik Luusi vend Leo Luus.

 

Kõnet peab Villu Jahilo.

Kõnet peab Villu Jahilo.

 

Praeguse monumendi ümbruses on näha esialgse monumendi tükke.

Foto: Heiki Koov, juuli 2010.

 

Rünnaku 50. aastapäeval (9.07.1995) istutati siia mälestustamm. 

 

Monumendist, metsavendadest ja siin toimunud võitlusest on juttu artiklites: "Viru Sõna" 26.01.1991 (monumendi lõhkumisest, ka fotod), "Virumaa Teataja" 9.05.1995 (Vihula valla metsavendadest), 8.07.1995 (Karl Leemeti kivi avamisest), 8.07.1995 (hukkunud metsavendadest), "Viru Kiri" 4/1997.

Metsavendade tegevusest Lääne-Virumaal suvel 1941 (mitte siin kandis) on juttu ajalehes "Viru Sõna" 9.-16.07.1991.

Ka nõukaajal avaldati ajalehes mitmeid teemakohaseid artikleid (seda muidugi metsavendade vastu võitlejate vaatenurgast), näiteks ajalehes "Punane Täht" 9.05.1965 on juttu Võle lähedal toimunud miilitsate ja metsavendade (artiklis nimetatud bandiitideks) võitlusest. 

 

Metsavennad maeti Esku kalmistule 10. juulil 1994, http://www.monument.ee/vihula-vald/tepelvalja-esku-metsavennad.

Metsavendade hukkumise kohas asuva monumendi ja nende matmiskoha monumendi valmistamist rahastas Karl Leemeti asutatud fond, http://www.monument.ee/vihula-vald/metsanurga-karl-leemet.

 

Tänased fotod:

Foto: Heiki Koov, juuli 2010. Foto: Heiki Koov, juuli 2010.

Foto: Heiki Koov, juuli 2010. Foto: Heiki Koov, juuli 2010.

Foto: Heiki Koov, juuli 2010. Foto: Heiki Koov, juuli 2010.