Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Foto: Heiki Koov, august 2010.

Mälestuskivi avati ...... 

 

Mõisa taga pargis asuvale kivile on kinnitatud tahvel, mille on tekst: "See oli SIMO NÕMME OONURMEST kelle ettevõtmisel päästeti Sagadi mõis 1977-1996".

 

Fotod Simo Nõmmest, mälestuskivi ja mälestustahvli avamisest? Avamisürituste ülevaated (kas olid kutsed, eelteated, kes esinesid sõnavõtuga, kes laulsid jms)?

 

Simo Nõmme (20.02.1925-10.01.1996) oli Rakvere kandis tuntud metsamees. Tema esimene töökoht oli Tudu metsapunktis (ametid lihttöölisest juhatajani), kokku 14 aastat. Järgmisena kutsuti ta Rakvere Metsamajandi direktoriks. Selles ametis oli ta 30 aastat. Metsmajand muutus tema ajal väga kiiresti arenevaks ettevõtteks. Rõhku pandi metsade paremale majandamisele, töötajate heaolu tõusule, asutati mitmed lisatootmisharud (saun-suvilate tootmine, kasvatati roose, kala, mesilasi, töötas konservitsehh, olid ka jahikoerte-, metssigade-, kodujäneste- ja tõuhobusekasvandused).

Teine oluline valdkond, millega Simo Nõmmet teatakse - see on Sagadi mõisa taastamine. Sagadit pidas ta ka ise oma elutööks. Alguse sai kõik 1977. Aastast 1992 oli ta siin koolituskeskuse ja metsamuuseumi direktor.

Tal on oluline roll ka Oonurme külaga, oma sünnikohaga. Siin taastati tema initsiatiivil kunagine koolimaja ja avati sõja- ja repressiooniohvrite mälestusmärk.

Simo Nõmme tegemistest avaldati mitu artiklit ajalehes "Punane Täht"

  • 27.02.1975 - Simo Nõmmele anti Eesti NSV teenilise metsakasvataja aunimetus. Eelmisel nädala oli tema 50. sünnipäev. Rakvere Metsamajandit on ta juhtinud alates 15. oktoobrist 1962.
  • 12.07.1975 - Simo Nõmme kirjutab probleemides metsas (tulekahjud, risustamine). Sageli on patustajateks linlased. Vaja on neile loodust lähemale tuua (õpperajad, jõukohane töö loodusrikkuste taastamisel ja hooldamisel). Eelmine aasta tehti algust asutuste teenistujate metsapäevadega. 1975 on käinud metsapäevadel 21 asutust kokku 413 inimest. Metsa rajati 38 hektarit ja hooldati kultuure 28 hektarit.
  • 16.09.1978 - Simo Nõmme kirjutatud artikkel Rakvere Metsamajandi saavutustest käesoleval aastal.
  • 13.12.1980 - Rakvere Metsamajandi direktor Simo Nõmme vastab ajakirjaniku küsimustele. Juttu on muu hulgas Rakvere Vallmäe veskis asuvast dolomiittahvlist, kuhu raiutakse teenekate inimeste nimed ja Sagadi mõisa rekonstrueerimisest.
  • 10.08.1982 - artikkel Eesti Metsandusmuuseumi rajamisest:
    • 1969 otsustas Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium asuda ette valmistama metsandusmuuseumi loomist.
    • Kolme-nelja võimaliku variandi hulgast valiti Sagadi mõisa peahoone. Käesoleval aastal jõutakse restaureerimisega põhiliselt lõpule. Sisetööde projekti tegi Eesti Metsainstituudi Spetsiaalse Konstrueerimise Büroo M. Liimand). Tihe koostöö on olnud Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooniga. Muu hulgas on taastatud unikaalsed laemaalingud. Eesti Metsainstituudi asedirektor I. Etverk tegi kasulikke ettepanekuid sisetöödeks.
    • Artikli autor Malev Margus (Eesti Metsainstituudi asedirektor) on avaldanud arvamust metsanduse muuseumist juba aastal 1972.
    • A. Toom on juba üle tosna aasta kogunud dokumente, esemeid, fotosid ja teinud helilindistusi. Osad tulevase muuseumi esemed on  toodud Metsainstituuti, osad Lahemaa rahvusparki. 1982 aprillis hakati neid kokku tooma Sagadi fondide ruumi.
    • Metsandusmuuseum otsustati asutada ministeeriumi süsteemi erimuuseumina, mis kuulub metsandusliku õppebaasiga ühte süsteemi. Viimases valmistatakse ette metsavahte, vajadusel tõstetakse metsnike kvalifikatsiooni, antakse teadmisi jahimajandustöötajaile ja korraldatakse muid erialaseid seminare.
    • Moodustati metsandusmuuseumi organiseerimiskomitee Märtsis määrati kindlaks metsandusmuuseumi paigutus. Muuseumi kasutusse jääb peahoone parempoolne tiib (artiklis põhjalik ülevaade ruumide kasutusest).
    • Endine tallihoone restaureeritakse metsanduslike mehhanismide ja suuremate töövahendite eksponeerimiseks.
    • Ka ca 80 hektarilist parki on juba märgatavalt korrastatud.
    • Palutakse anda tead muuseumile vajalikest eksponaatidest.
  • 5.07.1983 - juba aastast 1979 käivad Sagadi mõisas ettevalmistused metsandusmuuseumi loomiseks. Lühidalt on juttu mõisa ajaloost ja, et Rakvere Metsamajandi juhtimisel tehakse restaureerimistöid. Kogutakse eksponaate muuseumi tarbeks.
  • 19.02.1985 - artikkel seoses Simo Nõmme 60. sünnipäevaga. Juttu on metsamehe lapsepõlvest, töömehetee algusest, metsatööstuse arengust, Metsamajandi tegemistest, puhkamisest jms.
  • 15.10.1987 - 25 aastat Rakvere Metsamajandi direktorina. Kokkuvõte möödunud aastatest:
    • Tema eelmine töökoht oli Rakvere Metsakombinaadi Tudu metsapunkt, kuhu ta asus tööle 39 aastat tagasi. Ta on pärit Tudu lähedalt Oonurme külast Adra talust.
    • Rakveres asus Nõmme rajama metsamajandi metsapunkti.
    • 1963 rajati esimene mesila - esimene metsa kõrvalkasutustegevus. Edaspidi laiendati tegevusi veelgi, olles sellega neeriks mitte ainult Eestis , vaid kogu Nõukogude Liidus.
    • 1964 ehitati esimene alumine ladu ja lahendati põllumajanduslike traktorite kasutamine metsaveol.
    • 1960-ndate keskpaiku algas innukas ehitustegevus metskondades. Samuti alustati soome saunade tootmist.
    • 1977 alustas tegevust Porkuni konservitsehh, valmis Kullenga roosikasvatus . Valmis Roela-Liiva hobufarmi I järk.
    • 1987 avati Sagadi mõisakompleksi I järk. Selleks kulus 10 aastat restaureerimistegevust. Sagadis paiknevad vabariiklik metsa- ja jahindusmuuseum ning kursuste baas. Restaureerimistööd jätkuvad (valmib ringtall, kasvuhoone on lõppjärgus). Uued ruumid saab Sagadi kauplus.
    • Töö tuntakse teda rahutu, ideederikka, lihtsa, rahvalähedase, abivalmi ja osavõtlikku mehena.
    • Ettevõttes on kujunenud püsiv kaader. Majand on saavutanud edu sotsialistlikkus võistluses.
    • Lisaks 1975 saadud teenelise metsakasvataja nimetusele anti talle 1986 Lenini orden.
    • Ta on (rajooni?) keskkonnakaitsekomisjoni liige ja Rakvere Jahindusklubi esimees.
    • Tema tegemistest on telefilm "Laanekuningad" (praegu tehakse järge?).

 

Simo Nõmme eluloost saab lugeda ajalehest "Virumaa Teataja" 16.01.1996 (nekroloog) ja 26.02.2000 (siin on ka kaks fotot). 

Fotod Simo Nõmmest Rahvusarhiivi fotode andmebaasis.

Filmid Simo Nõmmest:

  • Peeter Toominga dokumentaalfilm "Teekond konservitsehhist roosiaeda ehk osa tõde Simo Nõmmest", 1980, http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/6599. Portreefilm Rakvere Metsamajandi direktorist ja vabariigi teenelisest metsakasvatajast Simo Nõmmest.
  • Kristjan Svirgsdeni dokumentaalfilm "Sagadi", 1991, http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/6017. Dokumentaalfilm Sagadi mõisa renoveerimisest 1990ndate algusaastate keerulises sotsiaal-poliitilises olukorras. Filmis meenutavad sisearhitekt Leila Pärtelpoeg ja Rakvere Metsamajandi direktor Simo Nõmme Sagadi mõisa renoveerimisega seotud töid ja muresid. Film rõhutab, et mõisa renoveerimistööde tervikliku kontseptsiooni loomisel oli juhtiv tähtsus Simo Nõmme juhi isiksusel.
  • Kas ka Mati Põldre dokumentaalfilmis "Laanekuningad", 1981, http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/3576?

 

Sagadis toimuvast on juttu ajalehes "Virumaa Teataja":

  • 15.04.2004 - Sagadis tähistatakse metsanädalat. 
  • 23.07.2010 - looduskooli uuendamisest Keskkonnainvesteeringute keskuse toetusega. 

 

 Sagadi mõisa peauksest sisse minnes on näha mälestustahvlit, mis on samuti pühendatud Simo Nõmmele. See avati ....

 Foto: Heiki Koov, august 2010.   Foto: Heiki Koov, august 2010.

Tahvlil on tekst: "SAGADI MÕISAHOONED TAASTATI RAKVERE METSAMAJANDI KOLLEKTIIVI POOLT AASTATEL 1977-1987 DIREKTOR SIMO NÕMME EESTVÕTMISEL".

 

Millest mälestuskivil ja mälestustahvlil erinevus aastaarvudega. 1977-1996 ja 1977-1987?

 

Lääne-Virumaal on veel kaks mälestuskivi metsameestele:

 

Tänased fotod: 

Foto: Heiki Koov, august 2010. Foto: Heiki Koov, august 2010.

Foto: Heiki Koov, august 2010. Foto: Heiki Koov, august 2010.

Foto: Heiki Koov, august 2010. Foto: Heiki Koov, august 2010.