Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Pooleli!

 

Mälestuskivi avati 20. augustil 1996.

 

Vaindloo saar asub umbes 30 kilomeetri kaugusel rannikust. Kuni aastani 1933 oli saare nimeks Stenskär. Saare pindala on 6,2 ha. Vaindloo saarest vaata http://et.wikipedia.org/wiki/Vaindloo_saar.

 

Põhjasõja lõpus, aastal 1721, saatis Briti Kuninglik Laevastik paarkümmend laeva rootslastele appi, et kaitsta Venemaa võimalike kallaletungide eest. Midagi juhtus, et kolm meremeest hukkusid. Neljas saarele maetud isik oli merehädaline, kes  suri sajand hiljem saarel nälga.

 

Esialgne mälestusmärk oli olnud laevarusudest tehtud puust rist, millel oli kiri "Siin puhkavad jumala rahus 1721. a. laevaõnnetuse läbi hukkunud inglise meremehed John Wilbey, Harry Wilbey, William Dayton ja tundmatu." Sellise monumendi leidis 1937. aastal saarel piirivalvurina töötanud Roman Karu. Nõukogude ajal mälesturist lõhuti.

 

Ka uuel mälestuskivil on sama tekst, lisaks ka inglise keeles. Mälestusmärgi autoriks on skulptor Mati Mäe. Kivi taastamisele aitas kaasa Briti saatkond.

 

Pidulikule mälestuskivi avamisele sõideti piirivalvealusel "Pikker", mida saatsid kaks kaatrit.

Kivilt eemaldasid katte president Lennart Meri ja Suurbritannia suursaadik Eestis Charles de Chassiron.

Lisaks Lennart Merile võtsid sõna ka suursaadik Charles de Chassiron, Lääne-Viru maavanem Marko Pomerants.

Osalesid ka presidendi abikaasa Helle Meri, piirivalveameti peadirektor Tarmo Kõuts, Kaitseväe juhataja Johannes Kert, aupiirivalvur Roman Karu jt.

 

Mälestuskivi avamisest on juttu ajalehes "Virumaa Teataja" 22.08.1996 (ka foto katte eemaldamisest), 31.12.1996 (ka foto), 3.01.1997, "Sõnumileht" 22.08.96.

Mälestuskivi foto on noorkotkaste ja kodutütarde Vaindloo saarel veedetud mõnepäevase matkaloo illustratsiooniks ("Virumaa Teataja" 19.07.1997).

Kas midagi on ka ajalehes "Eesti Päevaleht" 23.03.1999?