Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Foto: Heiki Koov, juuli 2010.

Monument avati 1950 või 1951.

Võsu vennashauda maetutega ja siia püstitatud monumendiga on palju segadust. 

 

Kes on siia maetud?

Muinsuskaitseameti arhiivi andmed pärinevad kahest allikast:

1. Võsu kooli/raamatukogu töötaja poolt 31. mail 1985 koostatud aktist on sellised andmed:

  • Ümbermatmine toimus 1946 ümbruskonna metsadest ja mere äärest leitud üksikutest haudadest.
  • Siia on maetud kuus inimest, kellest kolm on tundmatud (2 madrust ja 1 punaarmeelane) ja kolm eraisikut (Prits Naumann, Liisi Naumann ja Eeri Valter).

2. Monumendi passis, mis on koostatud Mart Laari poolt detsembris 1987 on sellised andmed:

  • Siia on maetud 1 Võsu lähedal hukkunud punaarmeelane (hukkus 1941) ja 2 mere poolt välja uhutud Punalipulise Balti laevastiku mereväelast (leitud 1941 ja 1943). Samuti on siia maetud 3 fašistide käsilaste poolt hukatud kohalikku elanikku (Palmse valla esimene kommunist Prits Naumann, tema abikaasa Liisi Naumann ja aktivist Eevi Valter. Nende hukkajaks oli Omakaitse ülem Piip).
  • Palmse vallas tegutses Alfons Rebase (http://www.monument.ee/kadrina-vald/viitna-pauna-alfons-rebane) juhitud metsavendade salk. 
  • Veel on tehtud viide Eesti NSV Sõjakomissariaadi andmetele: vennashauda on maetud 17 võitlejat, kelledest on teada 3 ja jäädvustatud ka 3 nime.

 

Ajalehe "Viru Sõna" 28.10.1947 andmetel toimus ümbermatmine 19. oktoobril 1947. Siin on öeldut järgmist:

  • Leinarongkäigus osalesid asutiste teenistujad ja kooliõpilased.
  • Esines Palmse valla täitevkomitee esimees Neeme, millele järgnesid järelhüüded asutiste esindajatelt.
  • Vennaskalmistule paigutati seitse fašistliku terrori ohvrit.
  • Kalmuküngastele pandi palju pärgi.

 

Viiest osast koosnev artikkel "Pöördelised aastad 1940-1945" avaldati ajalehes "Punane Täht" 7.09-19.09.1985 (1mb). Siin on põhjalikult kirjeldatud tolleaegseid sündmusi punategelaste vaatenurgast. Siin on juttu, et Prits ja Liis Naumann tapeti Kõokõrva metsaheinamaal ja nad maeti Võsu-Haljala maantee äärde. Hiljem matsid omaksed nad Esku kalmistule. Aastal 1947, Oktoobrirevolutsiooni 30. aastapäeva puhul, maeti sõja ajal hukkunud, randa uhutud ja kohalike elanike poolt maetud Punaarmee sõdurite ja madruste põrmud ümber ühishauda Võsul. Sinna toodi ka Liis ja Prits Naumanni surnukehad Esku kalmistult. Artiklis on veel hulgaliselt inimeste nimesid, kes sõja ajal hukkusid (põhiliselt metsavendade hukatud, aga ka Punaarmee ridades hukkunud võitlejad).

 

Millal püstitati monument?

Arvatavasti pandi juba ümbermatmise käigus siia algne mälestustähis. Millal aga avati praegune graniidist mälestussammas?

Muinsuskaitseameti arhiivi andmed pärinevad kahest allikast:

  1. Võsu kooli/raamatukogu töötaja poolt 31. mail 1985 koostatud aktis on märgitud mälestussamba püstitamise ajaks aasta 1951.
  2. Monumendi passis, mis on koostatud Mart Laari poolt detsembris 1987 on märgitud monumendi püstitamise ajaks 7. mai 1950.

Kui täpne avamise aeg on teadmata, siis kindel on, et tegemist on arhitekt Alar Kotli koostatud vennashaua tüüpprojektiga.

Eelnevalt oli kirjas, et kolm nime on tähistatud. Kas kunagi olid siin nimetahvlid? 

Vähemalt aastal 1985 oli Võsu alevi peatänava ääres teeviit: "Vennashaud".

 

Vennashaua juures toimusid miitingud Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni aastapäevadel (7.11), Nõukogude Armee ja Sõjalaevastiku päevadel (23.02), võidupühadel (9.05) ja Eesti NSV aastapäevadel. Esinesid Võsu kooli õpilased, toimusid malevakoondused, asetati lilli. Kool hooldas teid, muru ja lilleklumpi ausamba jalamil. Ajalehes "Viru Sõna" 29.04.1948 on eelteade siin 1. mail toimuvast leinamiitingust ja  "Punane Täht" 13.05.1969 on kokkuvõte vennashaual Võidupüha tähistamise ürituse raames toimunud leinakoosolekust.

Kunagi on vennashaua ala olnud ümbritsetud aiaga. Hauaplatsi suurus on 900m2. Nõukaajal hoidis ümbrust korras Võsu 8-kl. Kool (hoiti korras teed, muru ja lilleklump ausamba jalamil). 

Suures Isamaasõjas langenute vennashaud Võsul, RM F 961:11, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1661163.

Suures Isamaasõjas langenute vennashaud Võsul, RM F 961:11, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1661163.

 

Kust saadud foto?

Kust saadud foto?

 

Kust saadud foto?

Kust saadud foto?

 

Suures Isamaasõjas langenute vennashaud Võsul, RM F 961:10, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1661162.

Suures Isamaasõjas langenute vennashaud Võsul, RM F 961:10, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1661162.

 

Foto: H. Kõlar, 1974. Muinsuskaitseameti arhiiv.

Foto: H. Kõlar, 1974. Muinsuskaitseameti arhiiv.

 

Võsu. Suures Isamaasõjas langenute vennashaud monumendiga, RM F 1175:15. Foto. Helmut Joonuks, 1974. SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/2307913.

Võsu. Suures Isamaasõjas langenute vennashaud monumendiga, RM F 1175:15. Foto. Helmut Joonuks, 1974. SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/2307913.

 

Monument Võsul, RM F 842:161, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1703166.

Monument Võsul, RM F 842:161, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1703166.

 

Võsu, mälestussammas nõukogude võimu eest langenutele, 1980. aastad. RM F 1329:20, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1421215.

Võsu, mälestussammas nõukogude võimu eest langenutele, 1980. aastad. RM F 1329:20, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1421215.

 

Tänased fotod:

Foto: Heiki Koov, august 2007. Foto: Heiki Koov, august 2007.

Kes, millal ja miks on eemaldatud monumendi tipust viisnurk?

 

Foto: Heiki Koov, juuli 2010. Foto: Heiki Koov, juuli 2010.

Foto: Heiki Koov, juuli 2010. Foto: Heiki Koov, august 2007.