Eesti monumentide e-kataloog

Lääne-Virumaa teemad

Lääne-Virumaa kohad

Mälestuskivi Aravuse kalakasvatuse territooriumil avati 5. novembril 1974.

Rudolf Sirge (30.12.1904 - 24.08.1970) oli kirjanik, kes võitis 1965. aastal teosega "Maa ja rahvas" esimesena Ed. Vilde nimelise kolhoosi kirjanduspreemia. Romaan "Maa ja rahvas" ilmus aastal 1956. Sellest raamatust on tehtud mitmeid kordustrükke, kokku umbes 100 000 eksemplari. Raamatus käsitletakse inimese seotust ja suhet maaga, peremehetunnet maa suhtes. Ta annetas auhinnaraha (500 rubla) Aravusele kalakasvatuse rajamiseks. Sirge oli ise kirglik kalamees ja palju aastaid kalasportlaste föderatsiooni juht.

Kirjanik Rudolf Sirge. Foto: Viktor Salmre, 1969. ERM Fk 2644:6060, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1512210.

Kalamees Rudolf Sirge ja jahimees Osvald Tooming suitsu tegemas Eesti NSV Kirjanike Liidu IV kongressil, 1958. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

Fotod Rudolf Sirgest Rahvusarhiivi fotode andmebaasis ja Eesti Kirjandusmuuseumi kogust. Tema elust ja looningust on juttu näiteks veebilehel http://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Sirge.

Kirjaniku haud Tallinnas Metsakalmistul.

Ed. Vilde kolhoosi ajaloo uurimisega tegelenud Endel Molotok meenutab ajalehes "Punane Täht" 20.03.1984 Rudolf Sirgele preemia üleandmist:

"Preemia anti pidulikult kätte 6. märtsil, samal päeval, kui majandis tähistati Eduard Vilde 100. sünniaastapäeva. Päeval avati Pajustis põliste tammede all Vilde monument (autor A. Vomm), õhtul toimus klubis kirjanikule pühendatud mälestuskoosolek, mille avas tolleaegne EKP Rakvere Rajoonikomitee I sekretär Richard Keer ja kus ettekandega esines Aadu Hint. Majandi juhatuse esimees August Lepasaar andis osavõtjate tugeva aplausi saatel kolhoosi kirjanduspreemia üle Rudolf Sirgele.

Kirgliku kalamehena loovutas Rudolf Sirge temale antud preemia kalakasvanduse rajamiseks looduslikult kaunisse paika Aravusel."

Kirjanduspreemia üleandmine, 6.03.1965. Vasakul on Ed. Vilde nimelise kolhoosi juhatuse esimees August Lepasaar. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

Kroonikafilm kirjanduspreemia üleandmisest: https://www.meediateek.ee/film/view?id=4709 (algus 5.22).

Kirjanduspreemia teemadel avaldati mitmeid artikleid, näiteks kümnendast preemiast on juttu ajalehes "Punane Täht" 15.03.1977 ja 30-ndast ajalehes "Virumaa Teataja" 10.01.1995. 25.02.2016 lehes on aga teade, et seekord kandideerivad kirjandusauhinnale kuus teost.

Kirjanduspreemiast on põhjalik artikkel https://www.ajalooline.ee/e-vilde-nim-kolhoos/vilde-kirjanduspreemia.

Pajustis asuva endise Ed. Vilde nimelise kolhoosi klubi ees pargis on aastast 2014 (kirjandusauhinna 50. aastapäev) tähistatud paljud puud nimetahvlitega (vaata ka www.vinnitammik.ee).

Ajalehes "Punane Täht" avaldati kalamajandist mitu artiklit, näiteks:

7.12.1967 - kalakasvatuse algusaastatest.
27.08.1970 - kalamajandi saavutustest.
16.11.1971 - artiklis meenutatakse Sirge forellikasvatuse ideed ja tema rahalist panust kirjanduspreemia näol. 1966 valmisid tiigid ja detsembris toodi Põlula kalamajandist vikerforellid siia kasvama. Tänaseks on müüdud umbes 20 tonni turukala, lisaks veel maimud ja sugukalad. Aravusel toimub marjade inkubeerimine, nende kasvatamine ja turustamine. Põhjalikumalt on kirjeldatud siinses kalakasvatuses toimuvat.
8.03.1973 - kui Sirge aastal 1965 kirjanduspreemia sai, siis oli Aravusel raskesti läbitavad sood, metsa alla mõned lagunenud hooned ja praktiliselt puudusid teed. Tänaseks on siin Vilde kolhoosi osakond. Siia on rajatud üks vabariigi suuremaid forellimajandeid, haritud üles 385 hektarit uudismaad, ehitatud keskusehoone, elamu, heinajahuveski ja muud toomishooned, samuti teed.
7.09.1985 - kalamajandis toimuvast.
19.12.1985 - kalmajand on 20. aastane. Ülevaade ajaloost ja tänasest päevast.

Artiklid ajalehes "Virumaa Teataja":

27.06.2002 - Aravuse forellikasvanduse juht kirjeldab probleeme kala turustamisel. Norra ja Soome kala on palju odavama, aga see ei ole värske kala. Järelikult on põhiliseks müügivõimaluseks pakkuda Rakvere ümbruse elanikele värsket kala. Muudatused kala kasvatamisel - siinne kala viiakse talveks Narva Eesti Elektrijaama jahutusvetele rajatud sumbabaasi. Nii kasvab kala ka talvel.
13.07.2002 - praegune kalakasvatuse juht Rein Tenson meenutab nõukaaega, kui siin käis palju külalisi. Foto.
13.08.2003 - tuurakala kasvatamisest täna ja tulevikus.
16.08.2003 - karikatuur

29.11.2003 - reklaam

5.11.2004 - Aravusel toimus poistele kalalaager.
4.09.2013 - muudatused Aravuse kalakasvatuses - uued omanikud, automaatne kalade söötmine. Rahvas peab rohkem teadvustama värske kala väärtust.
14.09.2013 - Vinni valda tutvustavas artiklis on ka ülevaade Aravuse kalakasvatuse ajaloost.
28.06.2018 - kalakasvatust tabas kalataud.
26.07.2018 - kalataud ei ole jõkke levinud.
28.11.2020 - Aravusel kasvatab nüüd kalu Härjanurmes Jõgevamaalt OÜ Kalatalu. Tänaseks on kalataud likvideeritud ja uued kalad kasvamas.

Kalakasvatusest on põhjalik ülevaade https://www.ajalooline.ee/e-vilde-nim-kolhoos/kalamajand.

Ajalehes "Punane Täht" 20.03.1984 lehes meenutab kalakasvatuse juhataja aastal 1974 Ilme Post mälestusmärgi saamist ja olemust järgmiselt:

"Pikki aastaid seisis Rudolf Sirge Eesti NSV Kalaspordi Föderatsiooni Presiidiumi eesotsas, juhtides ligi 30 tuhandelist kalasportlaste armeed. Oma sellealases tegevuses asetas ta pearõhu meie veekogude kalarikkuse tõstmisele. 1965. aasta kuulutati kalaspordiaastaks loosungi all: "Ilma kalata pole kalasporti. Kes kala ei kasvata - see ka kala ei püüa." Seepärast jättiski Sirge kolhoosi kirjanduspreemia 1965. aastal Aravusele rajatava forellikasvanduse "hambarahaks".

1974. aastal, kirjaniku 70. sünniaastapäevaks, otsustasime Aravuse kalamajandi territooriumile asetada tagasihoidliku mälestusmärgi - põllukivile paigaldatud bareljeefi. Asukoha mälestusmärgile valisime nii, et ühele käele jääks looduslik forellijõgi, kus elavad jõeforell ja harjus, ja teisele käele NSV Liidu üks intensiivseima kalakasvatussüsteemiga forellikasvandus. On saanud traditsiooniks, et ilusate ilmade aegu meelitab Aravuse kaunis loodus siia pikki pulmaronge. Noorpaar toob oma esimese ühise lillekimbu kirjaniku mälestuskivi juurde. Argipäevadel õitsevad siin lihtsad lilled - pargiroos, murtudsüda, meelespealill. Aravuse ümbrust hooldavad tööka inimese käed, inimese omad, kes mõistab maa ja rahva tähtsust ja suurust nii, nagu seda mõistis meie esimene laureaat Rudolf Sirge."

Mälestusmärgi avamise päeval kirjutas Jaan Eilart kalakasvanduse külalisteraamatusse:

"Oleme Aravusel ajaloolisel hetkel, kui siia muru keskele jääb avatuks siinse kalakasvatuse mõtte algataja Rudolf Sirge pronksi valatud nägu. Oleme siin päeval, kui kukerpuu viimased tarnad punavad, kui sügisvete langemine tammil elustab novembri vaikust, kui kujunduskaunidused on pehmenenud pastellis. Aga kala mängib. Seal tiikides".

Mälestuskivi autor on August Vomm. Siin on kujutatud ka kirjaniku enda käekirjalist nimekujundust. Kivi avamisest võtsid osa kirjaniku lesk, tütar ja tütrepoeg, kõne pidas Eesti Looduskaitse Seltsi juht Jaan Eilart.

Kalamajandi pere – Ilme, Piia ja Eduard Post. Katte all on avamist ootav mälestuskivi.

Rudolf Sirge mälestuskivi. Kivi taga skulptor A. Vomm. RM F 1581:30, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/968158.

Avakõne pidas Jaan Eilart.

Vasakult: esimene ?, teine on monumendi autor August Vomm, kolmas Ed. Vilde nimelise kolhoosi esimees Erich Erilt, neljas Jaan Eilart, viies ?. ERM Fk 2865:304, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/698851.

Avamisel osales ka Rudolf Sirge sõber ja raamatu “Rudolf Sirgega kalavetel” koostaja Friedrich Issak.

Mälestuskivi autor August Vomm.

Algselt asus mälestuskivi natuke teises kohas - aiast kaugemal.

Rudolf Sirge mälestusmärk Aravusel, RM F 842:118, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1684566. Arvatavasti sama foto avaldati ka ajalehes "Punane Täht" 16.04.1977.