Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Lääne-Virumaa kohad

 

Pooleli!

Foto: J. Warimõisa. ERM Fk 2813:614, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/540486.

Foto: J. Warimõisa. ERM Fk 2813:614, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/540486.

 

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

 

Avamine 24. juunil 1923

Ajutine eemaldamine 28. oktoober 1940

Tagasi paigaldamine 27. oktoober 1941

Lõhkumine 7. septembril 1945

Taasavamine 24. juunil 1990

 

Viru-Jaagupi sõjaohvrite mälestussamba loomise algatajaks oli kirikunõukogu eesotsas selle esimehe Eduard Kello ja praost Hoffmanniga. Töö organiseeriti koos teiste kohalike seltskonnategelastega.  Mälestussammast valmistati E. Kello kavandi järgi J. Johannsoni kivitööstuses Tartus ja see püstitati surnuaiale. Mustast graniidist 3,66 meetri kõrgune monument kujutas kaheastmelisel alusel seisvat kolmeosalist obeliski.Tol ajal asus see lagedal alal (tänapäeval on toimunud ümbruses palju matmisi ja ka puud on suureks kasvanud).

Esikülje ülaossa raiutud risti all oli kuldtähtedega kiri "Jakobi kogudus oma langenud sõduritele". Selle all oli kivisse raiutud Vabadusristi kujutis, pärg ja kaks ristatud mõõka.

Monumendi esikülje alaosas oli kiri "Eesti Vabadussõja Ohvrid" ja 24 nime ning selle alla kiri "Punastest tapetud" ja 10 nime.

Obeliski tagaküljel olid kirjad "Ma olen võidu saanud ja jõudnud rahule" ja "Maailma sõja ohvrid". Viimaste 86 nime olid nii tagaküljel kui ka kahel kõrvalküljel. Tagakülje alumises osas oli veel kiri "Sõja tagajärjel surnud kaitseliitl. August Tinamaa". Samba tegemine kestis kuus kuud. 

 

Monumendi avamise puhuks välja antud laululehe lõpus on juttu korjanduse käigust ja kogutud summadest:

  • Korjandus samba (tol hetkel mälestustahvli) heaks algas tegelikult juba aastal 1917, kui jaanipäeva laululehtede müügist teeniti 58 rubla ja 93 kopikat. Laululehel oli siis peal 48 langenu nimed. Nende hulgas oli ka Friedrich Maurus, kelle isa laululehtede trükkimise kulud kattis. 
  • 1918 aastal andsid Udo Ong ja Mart Tehvo oma poegade mälestuseks ja laululehtede trükkimiseks 100 marka. Laululehel oli 13 nime. Müügist teeniti 202 marka ja 10 penni. Lisaks väikestele annetustele oli nüüdseks kogutud 279 marka. Kogumise ajal suur summa, osutus raha kursi muutusest varsti aga peaaegu väärtusetuks.
  • 1920 aastal rahakogumine jätkus. Surnuaiapühal koguti 2050 marka, aasta jooksul 4200 marka.
  • 1921 oli suur korjandus, mis tõi sisse 55 793 marka. Lisaks veel 121 650 marka ja kontsert-jumalateenistuse abil 5 200 marka.
  • 1922 saadi annetuste ja kingituste abil 8 916 marka, intressidena 2 780 marka.
  • 1923 teeniti intresse 2 582 marka ja annetusi 5 535 marka, Tulekinnitus Seltsi kingitus 5 000 marka, Sõdurite Liidu korjandus ca 25 000 marka.
  • Kõik eelnevad summad kokku ca 128 000 marka.

 

Mälestussamba valmistamine maksis 195 000 marka:

  • Obeliski (musta osa) hind 105 000 marka
  • Tähtede kuldamine umbes 45 000 marka.
  • Transport, vundamendi tegemine, ülesseadmine umbes 45 000 marka.

 

Monumendi avamise päevaks oldi veel 60 000 marka võlgu. Kui iga avamisüritusel osalenu oleks andnud 30 marka, siis oleks puuduv summa kokku saadud.

Raha läheb veel edaspidigi vaja: ümbruse korrashoiuks (istutati kased), et koerad ligi ei pääseks selleks on vaja ümbritsevat aeda,

 

Pidulik avamine toimus 24. juunil 1923.a. Pärast jumalateenistust kirikus suundus vaatamata vihmasele ilmale suur rahvahulk rongkäigus surnuaiale, kus E. Kello eemaldas sambalt katte.

  • Lauldi orkestri saatel hümni. 
  • Lasti aupauku
  • Selle õnnistas praost Hoffmann.
  • Kes luges monumendi avamiseks kirjutatud Jakob Liivi luuletuse?
  • Pärjad pandi Sõjaministeeriumi, Siseministeeriumi, Viru Maavalitsuse, Rakvere Linnavalitsuse, naaberkihelkondade ja siinsete seltside poolt (kokku ligi 30).

Peale avamisüritust oli Viru-Jaagupi hariduse seltsi koolimaja saalis kaetud 80-100 isikule pidulaud. Peeti päevakohaseid kõnesid. 

Õhtul oli kirikus kontsert.

 

Samba saamisloost ja avamisüritusest on juttu ajalehes "Vaba Maa" 27.06.1923.

Avamisürituse laulud ja päevakava, samuti kogutud ja kulutatud summades on esitatud õhukeses brošüüris "Laulud langenud sõdurite mälestuse samba püstitamisel 24. juunil 1923 a. Wiru-Jakobi kirikus ja surnuaial".

ERM Fk 2813:615, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/540487.

ERM Fk 2813:615, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/540487.

 

1926.a. ehitati mälestussamba ümber ringikujuline raudaed (maksumus 32 000 marka). Samba ja selle ümbruse heakorra eest hoolitses kirikunõukogu.

 

ERM Fk 2813:616, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/540488.

ERM Fk 2813:616, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/540488.

 

ERM Fk 2813:617, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/540489.

ERM Fk 2813:617, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/540489.

 

Eemaldamine

 

Oktoobris 1940 puurisid Viru-Jaagupi ümbruskonna kommunistid monumendi sisse augud. Eesmärk oli see lähiajal õhku lasta. Küti valla juba suletud Maanoorte ringi kuus liiget eesotsas Pajustist pärit Lembit Hiiemäega  otsustasid mälestussamba päästa.

(Või olid päästjad hoopis: Lembit Hiiemäe, August Pauk, Arvi Möldri, Arnold Soone, Erich Posti, Johannes Veidenbaum, Erich Rannamägi, Valdo Hiiemäe, Alfred Vall, Martin Vall ja kalmistuvaht Elmar Kreek (aga Ülo Hiiemäe?)

Ööl vastu 28. oktoobrit (või oli vastu 29. oktoobrit) demonteerisid nad samba kolmeks osaks ja matsid umbes 15 meetri kaugusele hauaplatsile (Jüri Veskimäe hauaplatsile). Matmiskohta kujundati hauaküngas, nagu oleks sinna äsja surnu maetud. Peale pandi veel puurist.

Monumendi asukoha teadjad käisid seda hauda külastamas. Nii võib öelda, et monumenti ei unustatud.  

 

Esimene taastamine

 

Aasta möödus samba peitmisest. 27. oktoobril 1941.a. kaevati monument maa seest välja. Töö tegid ära samad mehed, kes selle maasse peitsid. Sellest sündmusest ei saanud osa võtta ainult Ülo Hiiemäe, kes oli tapetud punaste 1941.a. suvel Saueaugu küla juures. 

Sammas oli maa sees hästi säilinud, ainult mõned kirjad olid veidi tuhmunud. Ausammas seati jälle oma endisele kohale. Paljud inimesed käisid seda vaatamas.

Kas ja milla toimus uuesti pühitsemine/taasavamise pidulik üritus?

 

Esimesest eemaldamisest ja esimesest taastamisest on juttu "Virumaa Teataja" 20.11.1941.

 

Augusti alguses 1942 toimus Viru-Jaagupi punavõimudest vabastamisele pühendatud jumalateenistus, aktus ja ka rongkäik Vabadussõja monumendi juurde. Siin toimus leina-ja jumalateenistus, samuti pärgade panek ("Virumaa Teataja" 11.08.1942).

 

Teine lõhkumine

 

Mälestussammas püsis oma kohal kuni 7. september 1945.a. Siis sõitsid ööpimeduses surnuaia juurde veoauto sõduritega. Kalmistu ümbritseti valveahelikuga ja selle kaitse alla lasti sammas õhku (plahvatused kestsid kuni hommikul kella viieni). Hävitajate sõnul lasid nad õhku "töörahva üle irvitava monstrumi". Mälestussammas purustati kuni vundamendini, tekkinud purustuspraht veeti veoautoga laiali ja maeti ümbruskonna lohkudesse ja aukudesse (või kaevati ikkagi siia samasse maasse?).

Käsu monumendi lõhkumiseks andis EK(b)P Virumaa Komitee esimene sekretär A. Janson, "töös" osales aktiivselt miilits Ants Vomm.

 

Mitmest siinses jutus viidatu ajaleheartiklis või raamatust võis lugeda, et üks aktiivne samba lõhkuja oli Küti valla täitevkomitee esimees Jüri Mäekivi. Tegelikult rahva mälu eksis - see mees ei ole kunagi olnud Küti külanõukogu esimees ("Viru Sõna" 21.06.1990).

 

Teine taastamine

 

1988.a. alustati samba taastamistöid. Selleks moodustati 16. veebruaril Vinni külanõukogu juurde toimkond. Suursponsor ja tööde tegelik korraldaja oli Vilde nimeline ühismajand.

Kevadel 1989 maa seest väljakaevatud vana samba tükke ei olnud võimalik enam kasutada. Nendest laoti väike mälestusmärk kabeli kõrvale (nn. Monument monumendile), mis aitab meenutada nõukogude võimu kuritegusid.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

 

Vundament taastati ühiskondlikus korras. 16. juulil 1989 paigaldati uue samba nurgakivi. Kiviraidur Mati Listra kavandi järgi valmis suveks 1990 sammas endisel kujul ja endises asukohas. Esialgsetes tekstides on neli muudatust esiküljel:

  • "Jakobi kogudus" asemel on nüüd "Wiru-Jaagupi kihelkond"
  • Ristatud mõõkade alla lisati aastaarvud 1918-1920
  • Ühele aluskivile on lisatud tekst: "TEOSTANUD M. LISTRA". 
  • Lisatud on avamise, lõhkumise ja taasavamise kuupäevad.
  • Aga Rägavere lahingus hukkunud Juhan Tugenbergi nimi, kas see ei ole täiendus?

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Tööde maksumus oli 25 000 (sellest saadi korjandusega inimeste seas 8100 rubla). Puuduva osa annetasid ümberkaudse majandid. Sepisaeda ei ole taastatud.

 

Kolmas avamine

 

Mälestussammas taasavati 24. juunil 1990.a.

  • Avasõnad ütles Lemit Hiiemäe - ainus elus olev meestest, kes 50 aastat tagasi peitsid esimest sammast.
  • Õnnistas Viru-Jaagupi koguduse õpetaja Madis Oviir.
  • Kõneles kirjanik Kalju Saaber, külanõukogu aseesimees Leo Sarnet, Vilde kolhoosi esimees Arvi Toome, Viru-Jaagupi kooliõpetaja Aliise Vaasmaa ja Ain Juhkami mälestussamba toimkonnast.
  • Lauldi isamaalisi laule, esines Roela segakoor ja Rägavere brass.

 

Monumendi saamisloost, lõhkumisest, taastamisest ja taasavamisest ilmusid artiklid ajalehes "Viru Sõna" 3.12.1988, 5.06.1990, 21.07.1990.


Üks kivitükk algsest monumendist on müüritud Viru-Jaagupis kirikuaias asuva küüditatute monumendi alusesse, http://www.monument.ee/vinni-vald/viru-jaagupi-kuuditamine.

 

Üritused monumendi juures

 

Monumendi juures on toimunud mitmeid üritusi. Näiteks ajalehes "Viru Sõna" 2.03.1993 on juttu Viru-Jaagupis 24.02.1993 tähistatud vabariigi aastapäevast, "Virumaa Teataja" 13.05.2000 ja 20.06.2000 on juttu 23.06.2000 siin toimuvast kodukaitsepäevast.

 

Tänased fotod:

 

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.