Miila kooli kivi avamine toimus 26. mail 2012.
Tegelikult asus koolimaja siit umbes üks kilomeeter eemal. Kuna praegune maaomanik (kus vanasti koolimaja asus) ei lubanud oma maale mälestuskivi paigutada, siis pandi see praeguse Miila küla seltsimaja juurde.
Veebruaris 2012 kirjutab Ülo Sinisalu Miila koolist ja võimalikust mälestuskivist mitmeid mõtteid:
„Aja karm hoovus peale II maailmasõda hävitas olulisema osa nendest küladest, mis olid suuremate ja tähtsamatena ära mainitud Taani hindamiseraamatus juba 13. sajandil (tolleaegses Mahu kihelkonnas Maum ja Lemmun piiril mainitud Milola ja Korpywomais külad).
Esimesed teated talurahvakooli olemasolust Miilas pärinevad Viru-Nigula kihelkonna pastori Gustav Hasselblatti aruandest Eestimaa Konsistooriumile, milles märgitakse, et Põlula (Poll) mõisale kuuluvas Miila külas õpetas Kangro Hansu Kustav 1833.a. lastele katekismust, piiblilugu, kirikulaulu ja lugemist. Sellele toetudes võib 1833. aastat lugeda Viru-Nigula kihelkonnas vanima pidevalt tegutsenud talurahvakooli – Miila külakooli – sünniaastaks.
Piirkonnas kooliharidust saavate laste arv (8 eluaastast kuni leerini) ülemöödunud sajandi II poolel ja möödunud sajandi I poolel kõikus 50-60 vahel, olles suurim aastatel 1865 – 1870, kui ulatus isegi üle 80 õpilase kooliaastal. Lapsi õpetas Miila koolis selle olemasolu jooksul kokku 18 õpetajat, kellest pikima tööstaažiga koolmeistriteks olid Jüri Nael (1858-1883) ja Jaan Toom (1932-1952).
Miila kool tegutses aastatel 1833 kuni 1962, mil see suleti õpilaste vähesuse tõttu. Tänavu möödub kooli sulgemisest 50 aastat.
Miila külakool esimese talurahvakoolina Viru-Nigula kihelkonnas väärib märgistamist mälestuskiviga ja meenutamaks seda, et haridust hinnati Miila ja Kõrma külades kõrgelt ja oma kooli peeti vajalikuks juba ülemöödunud sajandi algusest alates.
Lihtsa mälestustahvli võiks paigutada püramiidja kujuga kohalikku päritolu raudkivile. Väärika kivi leiab lähiümbrusest. Kivi võiks paigutada endise koolimaja lähedale külatee äärde. Soovitav oleks kivi ümber istutada kolm okaspuud (serbia kuusk, nulg ja torkav kuusk) meenutamaks kolme riigikorda (Tsaari-Vene, Eesti Vabariik ja Nõukogude Eesti), mille tingimustes kool tegutses. Mälestustahvlile võiks jäädvustada kahe pikema teenistusajaga koolmeistri nimed, kelle panus kohaliku hariduse edendamiseks oli toekam. Mälestustahvli avamise võiks paigutada 2012. aasta maikuu keskele tavapärasele õpilaste koolilõpu päevale. „
Ülo Sinisalu mõtted põhjalikumas versioonis.
Mälestuskivi avamise eelteade avaldati ajalehes "Virumaa Teataja" 23.05.2012:
Kooli ajaloost ja mälestuskivi avamisürituse kokkuvõte on ajalehes "Virumaa Teataja" 5.06.2012:
Nimetatud ajaleheartiklis on ka põhjalikumalt käsitletud Ülo Sinisalu uurimistööd kooli ajaloost:
Avamisürituse fotode autor on Katrin Kärner-Rebane.
Mälestuskivi Miila koolile avasid: (paremalt) kooli viimane õpetaja Veera Peenema, tema tütar Karin Koplimets (kes sündis Miilas) ja Miila kooli endine õpilane Meeli Müller (Tõevere) 26. mail 2012. aastal.
Kooli viimane õpetaja Veera Peenemaa koos tütre ja lapselapsega.
Kooli viimane õpetaja Veera Peenemaa koos kooli endiste õpilastega.
Miila kool arvatavasti aastatel 190-1903. Erakogu.
Miila koolimaja, RM F 593:8, Virumaa Muuseumid SA, http://muis.ee/museaalview/1759850.
Miila algkool Rägavere vald, RM F 105:342, Virumaa Muuseumid SA, http://muis.ee/museaalview/1328580.
Miila kooli õpilased, 24.5.1925, RM F 804, Virumaa Muuseumid SA, http://muis.ee/museaalview/1660830.
Põlula-Miila algkooli õpilased, 10.5.1922, RM F 1321:24, Virumaa Muuseumid SA, http://muis.ee/museaalview/1420404.
Miila Algkooli IV klassi lõpetajad, RM F 593:9, Virumaa Muuseumid SA, http://muis.ee/museaalview/1759897.
Miila algkooli II klassi õpilased, õpetaja Jaan Toom keskel, RM F 1709:1, Virumaa Muuseumid SA, http://muis.ee/museaalview/1399706.
Põlula kooli muuseumis on kunstnik Jüri Jürna maal kunagisest koolimajast.
Miila külast on juttu:
Fotod 2012: