Prindi

 Foto: Heiki Koov, detsember 2006.

 Mõdriku mõisast paarsada meetrit lõunapoole asuv monument avati .... aastal (19. sajandi esimesel poolel).

Üldiselt ollakse arvamusel, et see on pühendatud Napoleoni üle saavutatud võidule (1812 Isamaasõda ja ka 1814 Pariisi vallutamine). Ka tolleaegne mõisa omanik, kindral Kaulbars, oli selles sõjakäigus osalenud. 

Räägitakse ka legendi valgest hobusest, kes Põhjasõja ajal haavatud kindrali sõjaväljalt ära viis. Hobune olevat siia maetud. Monumenti nimetatud "Valge hobuse sambaks" ja küngas, kus monument asub Valge hobuse künkaks ("Punane Täht" 21.11.1970).

Raamatus "Kivid kõnelevad" (Ly Lehtmets, Toronto, 1994) annab autor teistsuguse versiooni monumendist. See olevat hoopis  aastal 1877 Pleveni (Plevna) lahingus Vene-Türgi sõjas langenud mõisahärra F.K. von Kaulbarsi (1836-1877) mälestusmärk. Nii ei saa see kuidagi olla seotud Napoleoni üle saavutatud võidule, sest eelnimetatud Kaulbars ei olnud siis veel sündinudki!

Viide Plevna lahingule on ka kahel Eesti Vabaõhumuuseumi kogus oleval fotol. 

Kaugvaade Mõdriku mõisaansamblisse kuuluvale nn Täkusambale - Plevna lahingus 1877. aastal langenud F. K. von Kaulbarsi ausambale, 1996. EVM N 380:213, SA Eesti Vabaõhumuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2139493.
Kaugvaade Mõdriku mõisaansamblisse kuuluvale nn Täkusambale - Plevna lahingus 1877. aastal langenud F. K. von Kaulbarsi ausambale, 1996. EVM N 380:213, SA Eesti Vabaõhumuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2139493.

Mõdriku mõisa nn Täkusammas - Plevna lahingus 1877. aastal langenud F. K. von Kaulbarsi ausammas, 1996. EVM N 380:216, SA Eesti Vabaõhumuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2139539.
Mõdriku mõisa nn Täkusammas - Plevna lahingus 1877. aastal langenud F. K. von Kaulbarsi ausammas, 1996. EVM N 380:216, SA Eesti Vabaõhumuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2139539.

 

Vähemalt 1920-ndate keskpaigas oli monumendi ümber kett ja 8 kahuritoru. Aja jooksul olid kahurid maasse vajunud. Ajalehes "Vaba Maa" ilmus kolm artiklit:

SA Virumaa muuseumid kogus on kaks Carl Sarapi fotot. Ka ühel neist on näha, et kahurid olid osaliselt maa sees.

Foto: C. Sarap, SA Virumaa muuseumid kogu.  Foto: C. Sarap, SA Virumaa muuseumid kogu.

Raamatus "Vinni" (1978) on foto monumendist. Sellel on näha, et monument on laotud kividest, tipus ümmargune kera.

Foto: raamatust "Vinni", 1978.

 

Tänaseks on säilinud kolm kahuritoru, aga need on metallivaraste kartuses eemaldatud.

Foto: Heiki Koov, november 2010.

 

Viimane monumendi kapitaalremont toimus 1991. aastal. Siis krohviti monumenti ja tippu pandi uus kera (mitte päris ümmargune, natuke piklik). Ajalehes "Viru Sõna" 27.06.1991 on juttu monumendi restaureerimisest:

Mõdrikut teataksegi vähemalt osaliselt tänu täkusambale.  Monumendist on avaldatud miteid fotosid (näiteks "Punane Täht" 14.12.1978) ja peetud on ka "Täkusammas" nimelist mälumänguvõistlust (näiteks "Punane Täht" 3.04.1984 ja 15.03.1986).

Artiklid ajalehes "Virumaa Teataja": 

 Virumaa Teataja, 16.04.2008

Monument on riikliku kaitse all, http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&mtab=main&id=5801. Siin lehel on ka vanu fotosid, http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&mtab=photolibrary&id=5801.

Foto: Heiki Koov, detsember 2006.   Foto: Heiki Koov, oktoober 2008.

Foto: Heiki Koov, detsember 2006. Foto: Heiki Koov, juuli 2009.

Foto: Heiki Koov, juuli 2009. Foto: Heiki Koov, november 2011.

Foto: Heiki Koov, november 2011. Foto: Heiki Koov, november 2011.