Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Lääne-Virumaa kohad

 Foto: Heiki Koov, juuli 2009.

 Nn. "kaheksasammas" oli püstitataud talupoegade pärisorjusest vabastamise puhul aastatel 1816 kuni 1819. Monument avati .... aastal. Monument varises kokku 1944 aasta talvel.

 

Mälestusmärk Mõdrikul, RM F 973, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1663778.

Mälestusmärk Mõdrikul, RM F 973, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1663778.

 

Kui algselt oli sammas põhiplaanilt 8 x 10 meetrit ja dooria sammaste kõrgus ka 10 meetrit (esiküljel oli soklikõrgune astmestik), siis tänaseks on säilinud ainult väike osa ühest sambast ja osaliselt ka vundament/sokkel. Viimane tekst, mis suudeti sealt osaliselt lugeda viitas aastaarvule 1816.

"Kaheksasammast" peeti kohalike mõisapreilide tantsu- ja lõbustuskohaks. Kohaliku rahvapärimuse järgi ka külanoorte kooskäimise ja tantsu kohaks.

 

Ajalehes "Punane Täht" 21.11.1970 kirjeldatakse monumenti nii:

"Pärast 1812. aasta Isamaasõda hoogustus Isamaasõja mälestuseks monumentide paigutamine. Kaulbarside ajal püstitati Mõdrikusse Tornimäele kõrge sammasmonument. See oli kaheksa-sambaga templikene (rahvasuus "kaheksasammas"), mis ehitati 1814. aastal Pariisi vallutamise mälestuseks. Veel 40 aastat tagasi võis selle hoone lõunapoolselt viilult lugeda kuigi palju säilinud teksti. "Das Aufhebung ... in Estland ...MDCCCCXVI ...". Nende tekstikatkete järgi oletati, et hoone püstitati Eesti talurahva pärisorjusest vabastamise auks. 1928. aastal taotles Rägavere vallavalitsus luba selle monumendi hävitamiseks, mille kohta kirjutati 27. märtsil 1928.a. ajalehes "Virulane": "Juba paljude aastate eest ehitati Rägavere vallas asuvasse Mõdriku mõisa Eestimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise mälestuseks mingisugune ehitus, mida hiljem "vabadustempliks" ristiti. Ehitis on puust ja asub endise mõisa maa peal. Hävitavale ajahambale on ta tänapäevani suutnud vastu panna. Mõisade jagamisel sattus "vabadustempel" ühe asuniku krundi sisse. Kuna ehitis muinsusvarade hulka kuulub, pole luba teda lõhkuda. Selle vastu on vald koguni kohustatud tema korrashoiu eest hoolitsema. Kuid vallale näis see korrashoid ülejõu käivat, kuigi see mingisuguseid suuremaid ja erilisi kulusid ei nõudnud. Vald pööras muinsusnõukogu poole palvega, et "vabadustempel" muinasvarade nimekirjast maha kustutataks. Kuna aga ehitis ajaloolist väärtust omab, ei andnud muinsusnõukogu tema lammutamiseks luba.".

 

Tänased fotod:

Foto: Heiki Koov, juuli 2009. Foto: Heiki Koov, juuli 2009.