Prindi

 Foto: Heiki Koov, juuli 2009.

Monument avati .... aastal. Monument varises kokku 1944 aasta talvel. Tänaseks on säilinud ainult väike osa ühest sambast ja osaliselt ka vundament/sokkel.

Nn "kaheksasammas" (nimetatud ka "vabadustempliks) oli tõenäoliselt püstitatud talupoegade pärisorjusest vabastamise puhul aastatel 1816 kuni 1819. Pärisorjusest on juttu https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4risorjus

Mälestusmärk Mõdrikul, RM F 973, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1663778.
Mälestusmärk Mõdrikul, RM F 973, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1663778.

 

Monumenti on kirjeldatud mitmes artiklis ja uurimuses, näiteks 

  1. Mõdriku monumentide uurija Erich Erilt kirjutab põhjaliku loo ajalehes "Vinni Info" nr ....
  2. Ajalehes "Punane Täht" 21.11.1970 
  3. Ajalehes "Virumaa Teataja" 9.06.1939
  4. "Virulane" 27.03.1928

Väga lühidalt on kaheksasammast mainitud ka Mõdriku küla tutvustavates artiklites ajalehes "Virumaa Teataja" 1.05.1930 ja 12.12.1934. 

 

Kokkuvõtlikult: 

 

"Virulane" 27.03.1928 on selline lugu: "Juba paljude aastate eest ehitati Rägavere vallas asuvasse Mõdriku mõisa Eestimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise mälestuseks mingisugune ehitus, mida hiljem "vabadustempliks" ristiti. Ehitis on puust ja asub endise mõisa maa peal. Hävitavale ajahambale on ta tänapäevani suutnud vastu panna. Mõisade jagamisel sattus "vabadustempel" ühe asuniku krundi sisse. Kuna ehitis muinsusvarade hulka kuulub, pole luba teda lõhkuda. Selle vastu on vald koguni kohustatud tema korrashoiu eest hoolitsema. Kuid vallale näis see korrashoid ülejõu käivat, kuigi see mingisuguseid suuremaid ja erilisi kulusid ei nõudnud. Vald pööras muinsusnõukogu poole palvega, et "vabadustempel" muinasvarade nimekirjast maha kustutataks. Kuna aga ehitis ajaloolist väärtust omab, ei andnud muinsusnõukogu tema lammutamiseks luba.".

 Virumaa Teataja, 27.03.1928.

 

Ajalehes "Virumaa Teataja" 9.06.1939 lehes kirjeldatakse samba olukorda: üks sammastest on maha varisenud, osaliselt on alla kukkunud hoone katus, sammaste vahel olev kivipõrand on täis kuhjatud kivipuru puurämpsu ja muud sodi, ümbrus on rohtunud, sodi täis ja korrastamata. Mõisa ajal oli hoone ja siinne ümbrus korras (sh jalutusteed, istepingid), sest kaheksasammas oli vana ja nägusa pargi süda. Mõisniku poolt oli sammast mitmel korral remonditud, iseseisvuse ajast on hoone remontimata. Paar aastat tagasi varises üks sammas ja suurem osa katusest. Taluomanik tahab samba lammutada. See ei ole muinsuskaitse all. 

  

Fotod 2009: 

Foto: Heiki Koov, juuli 2009. Foto: Heiki Koov, juuli 2009.