Roela mõisa ees pargis avati mälestustahvel koos ankruga Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangelli 100. surma-aastapäeval .................. 1970. Monumendi valmistas Roela sovhoos.

Tuntud maadeuurija sündis vana kalendri järgi Pihkvas 29. detsembril 1796 (uue kalendri järgi 10. jaanuaril 1797) ja suri Tartus 25. mail 1870. Ta on maetud Viru-Jaagupi kalmistule (Kannastiku külas).

Maal Vene kulutuurikeskuses. 

Matmiskoht Viru-Jaagupi kalmistul (Kannastiku külas).

Ajalehes "Virumaa Teataja" 30.06.2017 on juttu Wrangellide hauaplats ümbritseva piirdemüüri parandamisest. 

Roela on seotud Wrangellitega alates aastast 1840, kui maadeuurija ostis siia mõisa. Müüjateks olid tema abikaasa emapoolsed sugulased von Tollid.

Tema eluloost saab lugeda http://et.wikipedia.org/wiki/Ferdinand_von_Wrangell ja täpsemalt ka sidemetest Roelaga ajalehest "Punane Täht" 27.12.1966 ja "Punane Täht" 8.01.1972.

Roela mõis u. 1867-1868. Ferdinand von Wrangelli nimelise Roela Lasteaed-Põhikooli arhiiv.

 
Mälestusmärk admiral Ferdinand Wrangelile endises Roela mõisas. Foto: Rein-Aksel Orav, 28.08.1974. MM F 771/1, Eesti Meremuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/1347594. 

Rakvere rajooni kultuurimälestiste inspektor Helmut Joonuks kõnelemas muuseumitöötajatele admiral Ferdinand Wrangeli mälestusmärgi juures endises Roela mõisas. Foto: Rein-Aksel Orav, 28.08.1974. MM F 771/2, Eesti Meremuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/1347599. 

Mälestusmärgist on fotod ajalehes "Punane Täht": 

• 29.09.1979

 Kaks fotot 21.07.1983

 

Ka ajalehes "Virumaa Teataja" on ilmunud mitmed artiklid:

• 28.12.1996 kuni 10.01.1997 tähistati suurejooneliselt Wrangelli 200. sünnipäeva. Lisaks näitustele ja konverentsile Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis oli vaatamiseks näitus ka Eesti Meremuuseumis. Üritused toimusid ka siin: Viru-Jaagupi kirikus oli mälestusjumalateenistus koos kalmistu külastusega ja Roelas oli teemakohane ettekanne ja mälestushetk monumendi juures. Tegelikult algasid juubeliüritused Roelas juba suvel, kui peeti koduloopäeva (1.08.1996 ja 28.12.1996).
• 20.11.1999 (koolile Wrangelli nime saamisest, Wrangelli uurimisest, muusemi eksponaatidest), 20.11.1999 (kooli fuajees asuvast meremaalist), 30.12.1999 (kool sai Wrangelli nimeliseks), 30.05.2000 (koolimaja uue nimetahvli pidulik avamine).

• 9.01.1997  - lühike elulugu seoses Wrangelli 200. sünniaastapäevaga. 
• 1.06.2002 - taastuvenergia müügist saadud raha eest osteti Luua puukoolist 40 vahtraistikut ja need istutati Wrangelli parki. 
• 27.05.2006 - Roela kool tähistas kooli nimikangelase 210. sünniaastapäeva väikese teaduskonverentsiga. 
• 13.05.2009 - mis saab Roela mõisast? Laguneb edasi?
• 10.06.2010 - Roela põhikoolis toimus Wrangelli 140. surmaaastapäevale pühendatud kodu-uurimiskonverents teemal "Pärandkultuuri objektid Roela piirkonnas". Ürituse käigus tutvustati ka siinse ümbruse mälestuskive ja -tahvleid. 
• 10.01.2012 -  põhjalik ülevaade admiral parin Ferdnand von Wrangelli elust seoses tema 215. sünniaastapäevaga. 

Roela koolist vaata http://www.monument.ee/vinni-vald/roela-kool.

Foto Rahvusarhiivi fotode andmebaasis: Karl Oras, mai 1972, http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=23845

Aastast 1999 kannab Roela kool Ferdinand von Wrangelli nime. Koolis on fuajees näitus, Wrangelli puust rinnakuju (autor Kuldar Moor) ja suur seinamaal "Jää vallatud mängud". Meremaali autoriteks on eskiisi tegija (maali tegemise ajal Tudu kooli direktorina töötav) Riho Mäe ja Roela kooli õpetajad Maret Tralla, Enn Roos ning Roela elanik Rein Tralla (või on autoriks hoopis Eha Mäe?)

 

Võrreldes tänasega oli ankur varasemalt (aastal 2002) veidi teises asendis (toetuskoht tahvlist kaugemal, arvatavasti on poisikesed ankrut sikutanud). EVM N 414:380, Eesti Vabaõhumuuseum EVM, http://www.muis.ee/museaalview/2228834.

 Fotod 2010: 

 

 

 

Mõisahoone on Wrangelli ajast suuresti muutunud. http://mois.ee/viru/roela.shtml andmetel on suuremad ümberehitustööd toimunud peale tema surma. Näiteks vanasti ei olnud vasakpoolset (kõrgemat) majaosa. Nõukogude ajal oli siin sovhoosi kontor. Praegu on maja suuresti kasutuseta, aknad laudadega kinni löödud.