Eesti monumentide e-kataloog

Foto: Vinni NST arhiiv.

 

Esimesed neli vaskplaati fašismiohvrite nimedega kinnitati Tööpunalipu ordeniga NLKP XXV kongressi nimelise Vinni Näidissovhoostehnikumi ametiühingu klubis asunud mälestusstendile 27. oktoobril 1984. Täiendavalt avati nimeplaate 4. mail 1985, novembris 1985 (?) ja 22. mail 1987. Stend hävines 90-ndate alguses.

 

Uus klubi Vinnis. RM F 893:2, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1660740.

 

Nimekiri koostati Vinni NST territooriumilt pärit isikutest, kes hukkusid aastatel 1941-1945. Muidugi siin olid ainult need tegelased, keda tol ajal peeti n-ö nõukogude võimu eest hukkunuteks. Mälestusstendil olnud mitmed nimed peaksid olema ka Viru-Jaagupis asuval leinamüüril, http://www.monument.ee/vinni-vald/viru-jaagupi-leinamuur.

Esimesed neli nimeplaati avati 27. oktoobril 1984. Sellel kuupäeval tähistati Vinni sovhoosi tegevuse taasalustamise ja Eesti NSV fašismist vabastamise 40. aastapäeva. 

• Johannes Täks, Vinni sovhoosi valitseja, hukkus 1941 (vaata http://www.monument.ee/vinni-vald/puka-hans-kuriks-ja-johannes-taks).
• Johannes Kallaste, Rägavere valla miilitsavolinik hukkus/sai raskelt haavata metsavendadega peetud võitluses Rägavere vallamaja juures Kantkülas 23.07.1941  ("Virumaa Teataja" 20.08.1942).
• Artur Tasane, Rägavere vallatalupoeg, Punaarmee Eesti laskurkorpuse võitleja.
• Arnold Kuusemets, Küti valla talupoeg, Punaarmee Eesti laskurkorpuse võitleja.

Pioneerid ja Tartu hävituspataljoni võitlejad Johannes Kallaste haual (Rakveres Lilleoru tee ääres asuval kalmistul). Vinni NST arhiiv.

 

Kas see on Johannes Kallaste ümberlükatud hauaplaat (Rakveres Lilleoru tee ääres asuval kalmistul)?

 

Ürituse toimumise kava:

• Päevakohase kõnega esines Vinni NST parteikomitee sekretär August Kondoja.
• Punase katte eemaldavad mälestustahvlilt Suure Isamaasõja veteranid August Kondoja ja Evald Tõnisson. Orkester mängis reekviemi.
• Esinevad pioneerid. Nad asetavad ka lillekorvi memoriaaltahvli alusele, annavad lilled langenute omastele.
• Ürituse lõpetuseks mängib orkester reekviemi.

Osalejad: kutsutud külalised, langenute omaksed, Viru-Jaagupi 8-klassilise Kooli pioneerid.

 

Foto: Vinni NST arhiiv.

4. mail 1985 toimus teine mälestustahvlite avamine. See oli pühendatud Suures Isamaasõja saavutatud suure võidu 40. aastapäevale. Seekord avati palju uusi nimetahvleid, sest hukkunute väljaselgitamisega tegelesid nüüd ka Viru-Jaagupi 8-klassilise Kooli jäljekütid õpetaja Aliise Vaasma juhendamisel. Otsingutes osalesid ka Vinni NST töötajad jt huvilised ("Punane Täht" 18.05.1985).

• Hans Kuriks, Kulina algkooli juhataja, metsavennad hukkasid ta 31. juulil 1941 (vaata http://www.monument.ee/vinni-vald/puka-hans-kuriks-ja-johannes-taks ja http://www.monument.ee/vinni-vald/kulina-kool).
• Osvald Põiklik, 1940-41 töötas miilitsas. Läks sõja puhkedes hävituspataljoni. Hiljem oli Eesti Laskurkorpuses ja läks sealt Eesti partisanibrigaadi. 1944 tuli partisanina üle Peipsi järve Eestisse. Langes Iisaku lahingus. Matmispaik on teadmata. 
• Konstantin Põiklik, Võhu küla talupoeg, mobiliseeriti kutsealusena Punaarmeesse, algul oli Siberis tööpataljonis, hiljem Eesti Laskurkorpuses, langes 1942 Velikije Luki lahingutes . Ta on maetud Velikije Luki vennaskalmistule. Tema nimi on kalmistu väravas memoriaaltahvlil.

Osvald ja Konstantin Põiklikust ja nende isast ja õdedest on juttu artiklis "Punane Täht" 15.09.1987.

• Karl Eerik, Kulina küla elanik.
• Ferdinand Eerik, Kulina elanud tuletõrjetöötaja.
• Johannes-Rudolf Soodla, Kulinal elanud raudteetööline.
• Richard-Karl Tiigi, Küti valla maakorraldaja.
• Artur-Eduard Kalvik, Küti mõisa tööline.
• Adeele Veiand, talunaine.
• Pauliine Veiand, talunaine.

Kulina noorsooühingu (Ü.E.N.Ü.) liikmed. Esireas: vasakult esimene Osvald Põiklik. Paremalt esimene Hans Kuriks. Vinni NST arhiiv.

 

 

Osvald Põiklik, RM F 1337:65, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1372326.

 

Avamisüritus:

• Fašismiohvrite memoriaaltahvlile kandmise pidulikul miitingul olid kohal mitmed hukkunute lähedased sugulased.
• Pioneerid esinesid päevakohase eeskavaga.
• Mälestustahvli ette asetati lillekorve.
• Ettekandega esines Suure Isamaasõja veteran Evald Tõnisson.
• Autasustati sõjaveterane. Esines ansambel "Relvavelled".

Fotod: Vinni NST arhiiv.

Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 68. aastapäeva eel (nov 1985?) lisati uusi nimetahvleid ("Punane Täht" 13.01.1987):

• Arnold Graff, Võhu külas elanud kindlustusagent.
• Herbert Metsama, Võhu küla elanik.
• Jaan Lepp, Kehala küla ehitustööline.
• Rein Veike, Saueaugu küla talupoeg.
• August Aas, Raudvere küla elanik.
• Arno Vendla, Raudvere küla sulane.
• Oskar Kaisla, Raudvere küla elanik.
• Ants Krikk, Lõuta küla talupoeg.
• Karl Trumm, Sõmeru valla talupoeg.
• August Ristmaa, Mõdriku küla kehvik.
• Mart Kroon, Mõdriku küla kehvik.
• Jüri Kereme, Mõdriku küla kehvik, Mõdriku küla hobulaenutuspunkti juhataja.

 

Neljas tahvlite avamine toimus 22. mail 1987. See toimus Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 70. aastapäevale pühendatud kodu-uurimisalase päeva "Kedagi pole unustatud, midagi ei unustata" ürituse raames (päevakava). Samal päeval avati ka Puka metsas mälestuskivi Hans Kuriksile ja Johannes Täksile (http://www.monument.ee/vinni-vald/puka-hans-kuriks-ja-johannes-taks). Lisatahvlite ja mälestuskivi avamisest on juttu ajalehes "Punane Täht" 2.06.1987 (siin on ka avamise foto).

 

Avati kaks uut nimetahvlit:

• Vladimir Kreus, tööline Kaarlis, hukkus punaarmeelasena 1941.
• Martin Noorlind, maatööline Saueaugu külas, arreteeriti partisanina ja hukati 1943.

Mälestustahvlite avamisel kõneles August Kondoja. Külalistena osalesid üritusel hukkunute omaksed, sõbrad, tuttavad. Vabariiklikust Rahukaitsekomiteest osales üritusel komitee esimehe asetäitja Meta Vannas. Samuti on kohal Virumaa komsomoliveteran Tamara Stepanova.

 

Kokku oli stendil 28 nimeplaati.

 

Nõukogude võimu kokku varisedes paigutati mälestusstend klubihoone laoruumi. Kuna laoruumi katus sadas läbi, siis hävines suur osa Vinni NST arhiivist.