Prindi

Foto: Heiki Koov, juuli 2016.

Mälestuskivi avati 6. oktoobril 2013. Kivi on pühendatud 25 aasta möödumisele Eesti Kristliku Liidu asutamisest. Mälestuskivi avamise teade on ajalehes "Virumaa Teataja" 17.10.2013. Avamise fotod?

Mälestuskivi asub Maarja kabeli juures. Siia korraldatakse palverännakuid (näiteks "Virumaa Teataja" 12.07.20120).  

Mälestuskivil on tekst:

Rukkimaarja päeval
25 aastat tagasi
alustas siin oma avalikku tegevust
Eesti iseseisvuse taastamiseks
Eesti Kristlik Liit

VABA EESTI EEST!

"Nad ehitavad üles muistsed varemed,
taastavad rüüstatud paigad
ja uuendavad hävitatud linnad"
Jeseja 61,4

IRL Kristlik Ühendus
AD 2013

 

Eesti Kristliku Liidu asutamisest on juttu veebilehel http://www.eelk.ee/~ltund/postimees/post109.html ja sama artikkel on ka ajalehe "Postimees" veebversioonis http://www.postimees.ee/1973207/eesti-kristliku-liidu-sunnilugu:

"Eesti Kristliku Liidu sünnilugu

18. oktoober 2002 21:03

Ajalehes Edasi ilmus 31. mail 1988 üleskutse Eesti Kristliku Liidu (EKL) loomiseks. Üleskutsel olid Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku preestri Ardalion (Ardo) Kesküla, Rooma-Katoliku Kiriku preestri Rein Õunapuu ja EELK Tallinna Kaarli koguduse õpetaja Einar Soone allkirjad.

Suve ja sügise jooksul sündisid piirkondlikud osakonnad, rukkimaarjapäeval oli kokkutulek Viru-Nigulas. Asutava kogu istung toimus 17. detsembril. Asutav kogu võttis vastu EKLi põhikirja ja manifesti. Liidu liikmeskonna moodustasid eri konfessioonide kristlased, liit oli algusest peale oikumeeniline.

Järgmisel aastal jagunes liit tegevusvaldkonniti Eesti Kristlik-demokraatlikuks Liiduks ja Eesti Kristlikuks Ühenduseks. EKLi poliitiline toimkond oli tolleks ajaks arenenud parteiks. Liidu kultuuri- ja halastustoimkondadest moodustus Eesti Kristlik Ühendus (EKÜ) - sotsiaal- ja kultuurialal tegutsev oikumeeniline ühendus. EKÜsse kuulusid kaks vaimuliku muusika koori, kaks palverühma, piiblikool, kirjastusgrupp, kriisikodu Viljandis, talu-varjupaik Harjumaal, Tartu kristlik kodu.

EKÜst kasvasid välja mitmed iseseisvad organisatsioonid, näiteks Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus, Eesti Sinise Risti Liit, Tallinna Linnamisjon ja ühing Ohvriabi.

1994. aasta suurkogul otsustati reorganiseerida EKÜ mittetulundusühingute liiduks, otsus teostus 1995. aastal järgmiste organisatsioonide esindajate osavõtul: Avatud Piibli Ühing, Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühendus, Tartu Teoloogia Akadeemia, Eesti Kristlik Ühendus, Eesti Kristlikud Õed, Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus ja Tartu Õigushälvikute Varjupaik. Nende organisatsioonide esindajatest said uueneva EKÜ asutajaliikmed. 28. novembril 1998, kümme aastat pärast EKLi loomist kinnitasid kristliku hoolekande konverentsist osavõtnud valmisolekut koostööks Eesti Kristliku Ühendusena.

Selle aasta augustis taasloodi Res Publica juurde Eesti Kristlik Liit, mille esimeheks valiti õpetaja Avo Üprus, kes oli ka üks 1988. aastal loodud EKLi asutajatest ja EKÜ esimees."

 

Siin Maarja kabeli juures toimub mitmesuguseid üritusi. Näiteks on ajalehes "Virumaa Teataja" 26.08.2017 (eelteade) ja 29.08.2017 juttu katoliiklaste palverännakust Maarja kabeli juurde. Maarja kabel ehk Sõja-Maarja kirik ehitati 13. sajandil. Nüüdseks on säilinud ainult varemed. Arvatakse, et kabel rajati tähistamaks venelaste üle saavutatud võitu 1268. aastal Liivi ordu ja venelaste vahel toimunud lahingus. 

Fotod 2016: 

Foto: Heiki Koov, juuli 2016. Foto: Heiki Koov, juuli 2016.

Foto: Heiki Koov, juuli 2016. Foto: Heiki Koov, juuli 2016.

Foto: Heiki Koov, juuli 2016. Foto: Heiki Koov, juuli 2016.

Foto: Heiki Koov, juuli 2016. Foto: Heiki Koov, juuli 2016.

Foto: Heiki Koov, juuli 2016. Foto: Heiki Koov, juuli 2016.

Foto: Heiki Koov, juuli 2016.