ERM Fk 2813:619, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/540990 (sama foto on ka Eesti Vabariigi 72. aastapäevale pühendatud artiklis ajalehes "Viru Sõna" 24.02.1990). 

Avamine 12. juuli 1936

Eemaldamine, osaline lõhkumine september 1940

Taasavamine 9. august 1942

Lõplik lõhkumine sügis 1944

Kolmandat korda avamine 22. juuni 1990

 

Viru-Nigula kihelkonna Vabadussõjas langenute mälestusmärgi rajamise mõtte algatas Kaitseliidu Kalvi kompanii. 27. ja 28. jaanuaril 1935.a. loodi kihelkonna organisatsioonide esindajate nõupidamisel "Vabadussõjas langenute Viru-Nigula mälestussamba komitee" koosseisus: Aleksander Alver, J. Ruus, H. Treimann, R. Saaver, R. Ager, Leo Samel, Rudolf Tiimus, J. Samma, R. Trestip, M. Toiger ja A. Kasso. Revisjoni komisjoni valiti: J. Kari, H. Klement, J. Uudam. Juhatajaks valiti Viru-Nigula kirikuõpetaja Aleksander Alver, abiesimeheks J. Ruus, laekuriks Rudolf Tiimus, kirjatoimetajaks Leo Samel ("Virumaa Teataja" 30.01.1935).

Mälestusmärgi kavand telliti skulptor August Vommilt. Kiriku ette platsile püstitatud mälestusmärk oli madalal püramiidi kujulisel muldkehal seisev kodumaa graniidist püsttahukas, mille esiküljel olid aastaarvud 1918-1920 ning külgedel kirjad "Vabadussõjas langenuile Viru Nigula kihelkond" ja "Eesti muld ja Eesti süda, kes neid jõuaks lahuta" (kõik kirjad olid pronksist). Sellel alusel seisis ühele põlvele toetuva sõduri kuju, "Vandetõotust andev Eesti sõdur".

Monument oli pühendatud 56 (või on õige 60) Viru-Nigula kihelkonnast pärit sõjas hukkunud, haigemajas surnud, teadmata kadunud või enamlaste veretöö ohvrile.

Mälestusmärk läks maksma 2500 krooni. Raha koguti annetustest, peoõhtute tulust, omavalitsuste ja asutuste toetustest. Monumendi avamiseks ei olnud veel kogu summa koos, aga see loodeti täis saada peale avamist Pada linnamäel toimuval suurpeol.  

 

Avamine

24. mail 1936.a kell 14 algas pidulik nurgakivi panemine ("Virumaa Teataja" 22.05.1936).

Avamine toimus 12. juulil 1936.a, algusega kell 12.

Osales üle 3000 inimese kogu kihelkonnast. Vabariigi Valitsuse esindajana tuli avamisele kaitseminister kindralmajor Paul Lill, kelle vastuvõtuks rivistus tee äärde kõigi Viru-Nigula kihelkonna kaitseliiduüksuste liikmetest moodustatud aukompanii. Osales ka 1. diviisi ülem kindral Kruus.

Mälestussamba platsi ümber rivistusid kolmnurkselt kihelkonna kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad, kodutütred ja tuletõrjeseltsi mehed. Kaitseminister tervitas neid.

• Kirikuõpetaja Alver andis lühikese ülevaate samba saamisloost.
• Kindralmajor Lill räägib ohvritest, mille on vabaduse eest toonud Viru-Nigula kihelkond. Järgmine põlvkond peab näitama, et on vääriline järeltulija eelkäijale.
• Minister eemaldab  ausambalt kattelina. Rahvas laulab orkestri saatel hümni.
• Vaimuliku talituse pidas Narva-Alutaguse praost Jakob Jalajas. 

ERM Fk 2813:618, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/540989.

• Ühiselt lauldi koraali "Jumal sul ligemal". Õnnistamistalitust kaunistas laulukoor kooliõpetaja Kari juhatusel.
• Kirikuõpetaja Alver tänas Vabariigi Valitsust saadud ümbriku eest, milles sisalduv raha oli mõeldud ausamba ehituseks.
• 1. diviisi ülem kindral Kruus andis üle tervitused 1. diviisi väeosade, Viru maleva ja naiskodukaitse poolt. Pärja asemel anti rahaümbrikud et sammas võiks korralikult püsida ja olla tähiseks tulevastele põlvedele. Raha annetajateks olid 1. diviis, 1. suurtükiväegrupp, Viru maleva staap, naiskodukaitse Viru ringkond, Kaitseliidu Kunda-Malla kompanii, Aseri naiskodukaitse, Aseri kaitseliidu üksused.
• Järgnesid mitmed tervitused. Viru maavalituse esindaja W. Tartu andis rahaümbriku. Tervituse esitas ka Viru-Nigula ühistegevusasutuste esindaja Tramberg.
• Pärjad asetasid Kunda-Malla maanaiste selts, noorkotkaste Kalvi jaoskond, kodutütred ja haukapojad, noorkotkaste Sõmeru rühm, kaitseliidu Kalvi rühm.
• Õpetaja Alver tänas tervituste ja ümbrikute eest.
• Praost Jalajas lõpetas pühaliku talituse sõnavõtu ja ühislaualuga "Õnnista ja hoia". 

Kutsutud külalised kogunesid rahvamajja einele.

Ülejäänud rahvas läks rongkäigus Pada linnamäele peole. Peale kohalike orkestrite ja kooride osales siin ka Rakvere 1. malevkonna orkester Enn Saluveere juhatusel.

"Virumaa Teataja" 10.07.1936, 13.07.1936, "Päevaleht" 13.07.1936.

 

Väga võimalik, et viimane teade monumendiga seonduvalt avaldati nõukaaegses ajalehes "Virumaa Teataja" 2.09.1940.

 

Lõhkumine, eemaldamine

Kui 1940.a sügisel algas Virumaal mälestusmärkide hävitamise kampaania, siis Viru-Nigula mälestusmärgi päästmiseks pastor Alver koos koguduse liikmetega kittisid selle kirjad kinni. Ka kohaliku täitevkomitee esimees, kes üldiselt püüdis hoiduda vägivallaaktidest, ei võtnud samba suhtes midagi ette. Varsti aeti aga kokku koosolek, kus väljastpoolt kohalesõitnud kõneleja kutsus inimesi üles mälestusmärgi lõhkumisele. Hääletamisel kukkus see ettepanek aga läbi - ainult 5-6 inimest oli poolt ja kogu ülejäänud rahvamaja saalitäis vastu!

Ühel septembripäeval 1940.a sõitis Viru-Nigulasse veoauto töölisaktivistide-purustajatega (arvatavasti Kundast, nende nimed ei ole teada). Majade läheduse tõttu mälestussammast õhku ei lastud, see lammutati kivide lahtikangutamisega. Sõdurikuju kallal katsuti jõudu seda haamritega tagudes, millele kuju aga pidas vastu. Seejärel veeretati see vallamaja õuele ja jäetigi sinna. Lahtikangutatud aluse kivid maeti osalt samasse maha, osalt veeti laiali ehitusmaterjaliks (kuid keegi ei kasutanud neid selleks otstarbeks, kivid säilitati puutumatult). "Klassivõitluse aktina" kiskusid vandaalid üles ka mälestusmärki ümbritsenud heki.

Artiklis "Virumaa Teataja" 16.10.1940 on juttu Viru-Nigula rahvamajas toimunud koosolekust, kus muude teemade hulgas võeti vastu otsus Vabadussõja monumentide (kapitalistlike võimumärkide) eemaldamist. 

13. augustil 1942.a "Virumaa Teatajas" ilmunud artiklis esitati versioon, et mälestusmärk võeti päästmiseks õpetaja Alveri juhtimisel maha ja viidi aita. Helmuth Elstrok, kes on hilisematel aastatel uurinud arhiividokumente ja lükkab selle väite ümber.

 

Taastamine

Saksa okupatsiooni ajal taastati mälestusmärk säilinud osadest. Taasavamine toimus 9. augustil 1942.a. Sel päeval tähistati Viru-Nigula (punaterrorist) vabanemise aastapäeva.

Avamisüritusele eelnes pärgade panek Vabadussõjas langenutele ja langenud saksa sõduritele.

Kell 11.30 algas aktus taastatud monumendi juures. Osales mitu tuhat inimest, saksa ja Omakaitse aukompaniid, rahvarõivais neiud, laulukoor, orkester.

Tähtsamatest isikutest olid kohal eesti Omavalitsuse juht dr. H. Mäe, piirkonnakomissar maanõunik F. W. Jenetzky, Viru maavanem K. Erenurm, Mahu vallavanem J. Kuuler. 

• Maavanem tervitas omavalituste juhti, piirkonnakomissari ja avaldas tänu saksa sõduritele, tänu kellele on maa jälle vaba.
• dr. Mäe pidas kõne ja asetas Omavalitsuse nimel pärja.
• Kõneles saksa sõjaväe esindaja.
• Omakaitse juht lpn. Relnumaa andis lühikese ülevaate Mahu valla vabastamisest.
• Aktuse lõppsõna ütles piirkonnakomissar Jenetzky, kes kiitis saksa sõdureid ja Hitlerit meie vabastamise eest. 
• Orkester mängis saksa hümne.

(Kaks fotot ajalehes "Virumaa Teataja" 15.08.1942  http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s1048592&nid=204399&con=0,

pilt, kõned http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s639676&nid=204397&con=0. )

"Eesti Sõna" 28.07.1942, "Virumaa Teataja" 11.08.1942 (siin ka dr. Mäe sõnavõtu kokkuvõte).

 

Teistkordne lõhkumine

1944. aastal sügisel võeti mälestussammas võimude korraldusel maha. Kuju olevat viimati nähtud Rakvere raudteejaamas vanametallihunnikus. Samba alus lõhuti Mahu valla partorgi Anton Tiileni (elas samba kolmanda püstitamise ajal 1990. aastal Aseris) ja täitevkomitee esimehe Raudsepa eestvõttel nii põhjalikult, et alles jäi vaid üks soklikivi.

Legend räägib, et sõdurikuju päästmiseks viisid metsavennad selle minema ja peitsid ära. Kõik nad hukkusid hiljem lahingus ja nii on kuju tänapäevani kusagil Virumaa soodes või metsades.

 

Kolmandat korda taastamine

Viru-Nigula Muinsuskaitse Selts algatas mälestusmärgi taastamise, mis rahva soove arvestades otsustati püstitada endisel kujul endisele kohale. Põhiraskuse kandjaks mälestussamba taasloomisel oli Viru-Nigula kolhoos, mille juhtkond tegeles asula keskuse rekonstrueerimise ja korrastamisega (esimees Kalev Laanemets, aseesimees Arvo Vutt, ehitusala juhataja Tiit Rannaste, haljastusbrigadir Ene Ehrenpreis).

Mälestussamba kuju modelleeris fotode järgi August Vommi õpilane skulptor Matti Varik, pronksi valati see "ARS Monumentaali" töökojas 1990.a. kevadel. Samba kivid raiuti Rakvere hauasammaste töökojas Kutsala põldude hallidest graniitkividest.

Samba maksumus oli 52 000 rubla, millest enamuse annetas Viru-Nigula kolhoos.

  

  

 
Neljaks kokku murtud voldik Viru-Nigula mälestussamba taasavamiseks. RM _ 5000 Ar1 1759:1, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/3071169. 

Mälestussammas avati kolmandat korda 22. juunil 1990.a.

• Talitus algas jumalateenistusega kirikus.
• Avasõna ütles Viru-Nigulka Muinsuskaitse Seltsi esimees Helmut Elstrok.
• Katte eemaldasid Helmut Elstrok, Viru-Nigula kolhoosi esimees Kalev Laanemets, kaks rahvariides mudilast.
• Kõnelesid Lääne-Viru maavanem Lembit Kaljuvee (kõne ajalehes "Viru Sõna" 28.07.1990), sõjaajaloolane Hannes Walter, Viru-Nigula kolhoosi esimees Kalev Laanemets.
• Samba õnnistas Viru-Nigula koguduse õpetaja Üllar Nõlv, assisteeris Keila koguduse õpetaja Jaan Jaani.
• Avamisüritust kaunistasid Tudulinna puhkpilliorkester ja ETKVL T/K "Rakvere" meeskoor, luule- ja laulupõimikuga esinesid Viru-Nigula Rahvamaja taidlejad (Viktoria Tammoja juhatusel). Kava aitas koordineerida Antonina Loho.
• Mälestussamba juures seisid auvalves Viru Maleva kaitseliitlased.

Viru-Nigula. Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine , RM Fn 1543:342, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2129059. 

Viru-Nigula. Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine , RM Fn 1543:343, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2129061. 

Viru-Nigula. Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine , RM Fn 1543:344, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2129062. 

Viru-Nigula. Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine , RM Fn 1543:349, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2129069. 

Viru-Nigula. Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine , RM Fn 1543:351, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2129072. 

Viru-Nigula. Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine , RM Fn 1543:353, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2129074. 

 
Viru-Nigula. Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine , RM Fn 1543:355, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2129076. 

Viru-Nigula. Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine , RM Fn 1543:345, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2129064. 

Viru-Nigula. Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine , RM Fn 1543:346, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2129065. 

Viru-Nigula. Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine , RM Fn 1543:350, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2129071. 

Viru-Nigula. Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine , RM Fn 1543:352, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2129073. 

Viru-Nigula. Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine , RM Fn 1543:356, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2129077. 

Viru-Nigula. Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine , RM Fn 1543:354, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2129075. 

Viru-Nigula. Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine , RM Fn 1543:347, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2129066.

Viru-Nigula. Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine , RM Fn 1543:348, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2129068. 

 

Monumendi ajaloost, taastamisest, avamisüritusest on juttu mitmetes artiklites, "Viru Sõna" 23.08.1988, 14.07.1990, 28.07.1990, "Päevaleht 28.06.1990, "Virumaa Teataja" (Virumaa Fondi ajaleht) 7/1990.

Artiklid ajalehes "Virumaa Teataja": 

• 22.07.1995 - 23. juunil 1995 tähistati monumendi viiendat aastapäeva. Laulsid valla koorid, mängis Uhtna puhkpilliorkester, esitati luulepõimik. Pärja asetasid Soomes asuva sõprusvalla Karvia esindajad 
• 7.05.1998 ja 9.05.2000 - siin toimuvad ka Viru-Nigula vallapäevade avamised. 
• 30.09.2005 - Lääne-Virumaa vene koolide gümnaasiuminoored olid ringsõidul Rakverest Narvani. Päevapikkuse ajalootunni jooksul said nad ülevaate Eesti Vabadussõjast ja sellega seotud paikadest. Foto siinse monumendi külastamisest. 
• 28.11.2008 - monumendi juures saab alguse Eesti vabariigi 90. aastapäeva tähistamine vallas. 

 

Allikad: Tiit Noormets "Virumaa monumendid" (1990), Mati Strauss "Vabadussõja mälestusmärgid I" (Keila 2002), Rene Viljat "Eesti Vabadussõja mälestusmärgid" (kirjastus Tänapäev, 2008). 

Fotod 2010: