Prindi

Foto: Heiki Koov, august 2010.  Foto: Heiki Koov, juuli 2016.

Praegune monument avati 9. mail 1959. Millal korrastati matmispalats (tänavakivid ja uued nimeplaadid)?

Ajalehes "Viru Sõna" 3.07.1948 antakse ülevaade 27. juunil 1948 Viru-Nigula kalmistul toimunud vennashauamonumendi avamisest:

Foto vanast monumendist?

Ajalehes "Punane Täht" 14.05.1959 on juttu miitingust, mille käigus avati Suures Isamaasõjas langenud võitlejate auks püstitatud mälestusmärk:

 

Muinsuskaitseameti arhiivi andmetel on siia maetud umbes 70 langenut, neist 14 nimed on teada ja ka mälestustahvlitega tähistatud.

Foto: Heiki Koov, juuli 2007.

  

Viru-Nigula. Suures Isamaasõjas langenute vennashaua monument. Foto: Helmut Joonuks, 1975. RM F 1175:5, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/2307833.

Viru-Nigula. Suures Isamaasõjas langenute vennashaua monument. Foto: Helmut Joonuks, 1975. RM F 1175:5, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/2307833. Sama foto on ka ajalehes "Punane Täht" 18.09.1979.

 

Vennashaud Viru-Nigula kalmistul, 1971. RM F 757:4, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1673642.

Vennashaud Viru-Nigula kalmistul, 1971. RM F 757:4, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1673642.

 

Monument II maailmasõjas langenute vennashaual Viru-Nigulas, RM F 1341:2, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1382060.

Monument II maailmasõjas langenute vennashaual Viru-Nigulas, RM F 1341:2, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1382060.

 

Viru-Nigula, mälestussammas nõukogude võimu eest langenutele, 1980. aastad. RM F 1329:12, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1421196.

Viru-Nigula, mälestussammas nõukogude võimu eest langenutele, 1980. aastad. RM F 1329:12, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1421196.

 

Foto andmed?

Foto andmed?

 

Sarnaselt teiste vennashaudadega, toimus ka siin iga aasta teemakohaseid üritusi. Tunnistust sellest annavad sissekanded Vasta Kooli pioneerimaleva päevikus: lillede-pärgade-vanikute viimine, pioneeride esinemised, sõdurite aupaugud, miitingud, külas sõjaveteranid, ühisrongkäik tõrvikutega jne. Lisaks on sageli käidud ka teistes kohtades: piirivalvurist jefreitor Kalinini haual Mahus (siin asus pioneerilaager, "Punane Täht" 29.06.1972), punaarmeelase Benini haual Letipeal (http://www.monument.ee/viru-nigula-vald/letipea-ivan-benin), Lokotaride kivi juures Toomikal (http://www.monument.ee/viru-nigula-vald/toomika-perekond-lokotar). 

Artiklid ajalehest "Punane Täht": 5.11.1959 (Oktoobrirevolutsiooni 42. aastapäeva tähistamine), 30.04.1960 (maipühade tähistamise eelteade), 4.11.1961 (Oktoobripühad on tulekul). 


Tänased fotod:

Foto: Heiki Koov, august 2010. Foto: Heiki Koov, august 2010.

Foto: Heiki Koov, august 2010. Foto: Heiki Koov, august 2010.

Foto: Heiki Koov, juuli 2007. Foto: Heiki Koov, august 2010.

Erinevalt teistest vennashauamonumentidest on siinsel juttu ka hukkunud partisanidest.

 

Foto: Heiki Koov, juuli 2007. Foto: Heiki Koov, august 2010.

Foto: Heiki Koov, juuli 2007. Foto: Heiki Koov, august 2010.

 

Suvel 2016 on näha, et matmisplats on kaetud tänavakividega ja paigaldatud on uued nimetahvlid. 

Foto: Heiki Koov, juuli 2016.  Foto: Heiki Koov, juuli 2016.

Foto: Heiki Koov, juuli 2016.