Eesti monumentide e-kataloog

Pooleli!

Siinsesse artiklisse koondasin suurtes piirides need teemad: 

1. Lääne-Virumaa maakonna kujunemine. Nõukaajal nimetati siinset ala "Rakvere rajooniks". Kuna valdade (nõukaajal oli kasutusel sõna "külanõukogu") piirid on aja jooksul samuti muutunud, siis on vajadus ka neist täpsemalt kirjutada. 

• "Viru Sõna" 3.10.1950 artiklis on juttu 39 maarajooni moodustamisest Eestis. 
• "Virumaa Teataja" 26.03.2002 - 1990 nimetati Rakvere rajoon ümber Lääne-Virumaaks.  
• 5.06.2003 - regionaalminister kohtus maakonna omavalitsusjuhtidega. Maakonnad jäävad. Valdade sundliitmist ei tule. 

2. Valdade tekkimine ja piiride muutumine. Näiteks ajalehest "Punane Virumaa" 4.02.1941 on ära nimetatud Virumaa linnade ka valdade täitevkomiteede esimehed, esimehe asetäitjad ja sekretärid. Ühtlasi saame siit artiklist teada, et praeguse Lääne-Virumaa alal oli lisaks Rakvere ja Kunda linnale ka 18 valda. 

3. Tänavanimedega seonduv (uued tänavad, olemasolevate tänavate nimede ümbernimetamine ...)

Sellel teemal siin ei ole juttu, aga üsna omamoodi probleemiks on külade, alevike ja linnade nimedega seonduvad nüansid. GPS-iga mõõdetud koordinaadid näitavad täpselt ära, kus monument asub, aga see on asja lihtsam külg. Monumendile nime panemisel ja monumenti tutvustava jutu kirjutamisel, aga tekib asukohtadega mitmeid küsitavusi.

 

Lingid on viited ajalehtede "Punane Täht" ja "Virumaa Teataja" artiklitele.

15.05.1952 - NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega moodustati Eesti NSV koosseisus Tallina, Pärnu ja Tartu oblastid. Seejuures Tallinna oblasti koosseisu kuulusid teiste rajoonide hulgast (praegusest Lääne-Virumaast) Väike-Maarja, Rakvere ja Tapa rajoonid. 

20.05.1952 - Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega nimetati Pärnu oblasti Kuressaare linn ümber Kingissepa linnaks ja Kuressaare rajoon Kingissepa rajooniks. 

29.06.1963 on juttu Lääne-Virumaa kujunemisest. Siit saame teada järgmist:

• Rakvere ümbrus kujunes juba XIII sajandil omaette administratiivüksuseks.
• Suuremad ümberkorraldused toimusid 1719, kui Narva arvati Peterburi kubermangu koosseisu ning eesti elanikkonnaga kihelkonnad liideti Rakvere maakonnaga. Nii moodustus kuni 1949. aastani püsima jäänud Viru maakond.
• Aktiivselt asutati uusi kolhoose alates aastast 1949. Et oleks parem maakonnas toimuvat juhtida, siis loodi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 23. veebruari 1949 otsusega iseseisev Jõhvi maakond.
• 1950 jaotati Eesti NSV territoorium rajoonideks. Senise 13 maakonna asemel loodi 39 maarajooni.
• Kolhooside ühinemisel, hakati ka rajoone ühendama. Rakvere rajooni ümbruses likvideeriti Loksa, Kiviõli, Tapa ja Väike-Maarja rajooni maa-ala osalise või täieliku ühendamise tulemusel Rakvere rajooniga.

 Millal?

• Kaotati oblastid?
• Liitusid Tapa ja Väike-Maarja rajoon Rakvere rajooniga?
• Liitus .... vald Tapa vallaga.
• Simuna vald Väike-Maarja vallaga? 

15.07.2017 artikli põhjal peaks viimase haldusreformiga peaks kujunema selline haldusjaotus: 

 

Kohanimede kujunemisest

Siin on asjal kolm külge:

1. Monumendi täpne asukoht ehk mis küla/alevi/linna piirides monument asub. Näiteks me räägime Viru-Jaagupi Vabadussõja ausambast, aga tegelikult asub see Kannastiku külas (asuval kalmistul). Kiltsi mõis asub Liivakülas. 
2. Ma arvan, et me peame kohanimede määramisel aluseks võtma regionaalministri määruses „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“ https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13271376. Samas jälle mitmeid kohti tuntakse palju paremini mitteametlike nimede järgi (näiteks Esku kabel/kalmistu asub Tepelvälja külas).
3. Võib ka nii juhtuda, et asulad omavahel ühinevad. Näiteks "Virumaa Teataja" 12.12.2019 on juttu kavatsusest liita Tamsalu linnaga Sääse alevik. 

 

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 25. veebruari 1977. aasta seadlusega "Eesti NSV alevike ja külade nimekirja kinnitamise kohta" kinnitatud Rakvere rajooni alevike ja külade nimekiri (avaldatud ajalehes "Punane Täht" 11.10.1977). 

Tegin võrdluse 25.02.1977 ja hetkel kehtiva nimekirjaga ja sain järgmised tulemused ....

 

"Virumaa Teataja" 22.03.1997 on rubriigis "15 aastat tagasi" juttu külanõukogude piiride muutmisest (viitega 5.03.1982 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsusele). Selles otsuses on juttu:

• Saksi külanõukogu likvideerimisest ja selle liitmisest Kadrina külanõukogu territooriumiga. 
• Osa Rakvere külanõukogu territooriumist liidetakse Tamsalu külanõukoguga  (sh Assamalla, Kullenga ja Lemmaku küla). 
• Osa Kaarli külanõukogu territooriumist liidetakse Viru-Jaagupi külanõukoguga (sh Mõdriku, Piira ja Vetiku küla ja Vinni alevik).
• Osa Rakvere külanõukogu territooriumist liidetakse Viru-Jaagupi külanõukoguga (sh Kadila, Nurmetu ja Veadla küla). 
• Viru-Jaagupi külanõukogu administratiivkeskus viiakse Viru-Jaagupist Vinni. 
• Viru-Jaagupi külanõukogu nimetatakse ümber Vinni külanõukoguks. 

 
 1997nda aasta ajalehes avaldatud artiklid. 

Lugedes artikleid 26.09.1978 ja ka 18.06.1987, siis selgub, et tänavate, väljakute ja parkide (ja tegelikult ka linnade) nimed on sageli olnud poliitmängudel oluliseks teemaks. Nendes artiklites on toodud hulgaliselt näiteid nimede muutmistest Rakveres. Võib lausa järeldada, et vähesed tänavanimed on tänaseks säilitanud oma algsed nimed (ilma, et neid vahepeal kuidagi teisiti ei ole nimetatud). Artiklitest selguvad suurimad nimede muutmise perioodid: 

• 1910 - 200 aastat Eesti ühendamisest Venemaaga.
• 1913 - 300 aastat Romanovite tsaaridünastiat.
• 1918 - Saksa okupatsioon.
• Kodanlik võim (näiteks 1939 anti uued tänavanimed 14 tänavale).
• 1950 suur nimede muutmise kampaania.

Muudatus on olnud ka tagasi. Näiteks 9.04.1968 on juttu Rakveres 21. Juuni tänava nimetamisest Laiaks tänavaks ja Puškini nimelise pargi nimetamisest Rahvapargiks (artikkel 10.07.1952 ).  

 

Artiklid Rakverest:

• 14.10.1940 - seoses nõukogude võimu saabumisega ei sobinud enam mõnede puiesteede ja platside nimed: Poska tänavast sai Kastani puiestee, vilmsi puiesteest sai Tuleviku puiestee, Vabaduse plats ning samas asuv Laidoneri park - 21. juuni väljakuks, kaotati K. Pätsi pargi nimetus - väike võsane plats ei vääri pargi nime. 
• 9.04.1957 - artiklid "Rakvere linna ajaloost" (I osas alates XIII sajandist kuni Vene-Liivi sõjani 1558, II osas 11.04.1957 1568-1631, järgneb?)
• Ajalehes "Punane Täht" 11.06.1968 on kirjas, et 80 aastat tagasi oli Rakveres 30 tänavat. Neist seitsme nimed on säilinud. 

Ajalehes oli palju artikleid erinevatest kohtadest Rakveres, näiteks

• 2.11.1976 - Lauristini tänava kujunemisest (tänane Võidu tänav).
• 20.10.1981 - Laada (Komsomoli) tänava ajaloost. 
• 12.02.1987 - Turu platsi ümbruse tänavate nimed ja siinsete hoonete kujunemisest. 
• 21.12.2004 - Avo Blankin on mõni päev tagasi ajalehes välja käinud mõtte nimetada avatav Turu plats ümber Viru väljakuks. Ajakirjanik Rein Sikk arendab teemat.  
• 3.09.2020 - põhjalik lugu Rakvere tänavate nimede muutustest. 

Muud kohad:

• 10.12.1970 on juttu probleemidest Võsu tänavate remondi ja ehitusega. Siit saame teada, et Võsul oli siis Partisani tänav.
•  1.11.1997 kirjutatakse Tamsalu valla soovist ennistada külade ajaloolised nimetused. Paljud külad kaotasid oma ajaloolise nime 1977. aasta haldusreformi tulemusena. 

Ajalehes "Punane Täht" 31.12.1950 on juttu linnas toimuvatest tegevustest järgmisel aastal. Sellistest vanadest artiklitest on huvitav lugeda, mis nime kandsid tänavad-väljakud varasematel aegadel. 

1. jaanuarist 1999 muutusid mitmete valdade piirid ja tulid juurde mitmed uued külad. Muutustest on juttu "Virumaa Teataja" artiklites 13.01.1999, (Lääne-Virumaale lisandus 53 küla), 14.01.1999 (uued külad Tamsalu vallas), 19.02.1999 (Sõmeru, Rakvere ja Viru-Nigula valdade piirid muutusid).

23.12.2004 - ajakirjanik Rein Sikk teeb ettepaneku Rakveres ümber nimetada Turuplats/keskväljak Viru väljakuks.  

Üldised teemad:

• 24.06.1965 - kahest omapärasest probleemist: u-tähte kohanimede lõpus kiputakse asendama o-tähega (Käro - Käru) ja vahel kiputakse kirjutama ka ühenimelised kohanimed kahe sõnaga (Järvajõe - Järva-Jõe).
• 29.02.1972 - kohanimede kujunemisest. Koduloouurijal Eduard Leppikul on põhjalik toponüümika arhiiv, mis näiteks Väike-Maarja kihelkonnast sisaldab 12000 sedelit.
• 11.06.1977 - Rakvere rajooni kohanimede õigekirjutamisest. Siin on viidatud hiljuti vastu võetud seadusele (Eesti NSV alevike ja külade nimekiri) ja mitmetele põhjendustele, miks just sellised kohanimed seadusesse kirjutati. Monumentide asjus on oluline teada, et õige on Toomika (Viru-Nigula vallas, asub Lokotaride monument) ja Sauvälja (Tamsalu vallas, asub Saksa poolel sõdinute ühishaud).
• 15.05.1979 - Rakvere rajooni asulanimede käänamisest.
• 28.04.1984 - kohanimede probleemist Käsmu kandis (näiteks Kuradisaare asemel on õige öelda Saartneem).

Riiklikud aadresside registrid:  

• 2.11.2017 - seoses haldusreformiga muutuvad väga paljud aadressid - need muutuvad riiklikes registrites automaatselt, kohanimede sildid ja viidad vahetavad kohalikud omavalitsused, maakonnapiiride tähised vahetab Maanteeamet. 
• 13.10.2011 - "Aadressiandmete käsiraamat" on nüüd kõigile kättesaadav www.ads.maaamet.ee.  

Kohanimesildid:

• 21.10.2005 - Lehtse vald (Järvamaalt), Saksi vald ja Tapa linn liideti Tapa vallaga. Endise Lehtse valla elanike arvamused. Foto maakonna ja valla uue nimesildi avamisest. 
• 6.02.2015 - Tapa vald paigaldab külade nimesildid. 
• 14.12.2017 - Tapa vald peab seoses Tamsalu vallaga ühinemisega paigaldama teedele 23 uue valla nimega nimesilti. 
• 11.05.2018 - Maanteeamet paigaldab uued maakondade sildid. 
• 10.08.2018 - Porkuni kandi küladesse paigaldatakse teadetetahvlid (piirkonna kaart, küla ja piirkonna ajaloost, vaatamisväärsustest, infotelefoninumbrid). 

Uued tänavanimed Rakveres:

• 20.09.2001 - Linnuse tänav.
• 19.12.2003 - tänavale otsitakse nime. 
• 23.09.2005 - Kalevi, Linda, Tuuslari ja Salme tänav. Parkali plats?
• 7.06.2006 - ajalehe juhtkiri Rakvere uutest tänavanimedest. 
• 10.11.2006 - tänavate ja platside nimekiri ja teeregistri andmebaas vajavad korrastamist. 
• 30.08.2007 - uued nimed üheksale tänavale ja viiele haljasalale (sh parkidele, kus asuvad monumendid). 
• 21.11.2008 - kaheksa uut tänavat ja kolm haljasala. 
• 3.02.2010 - kolm uut tänavat tulekul. 
• 6.07.2010 - seitse uut tänavat, sh Joosep Maasi tänav. 
• 4.01.2012 - uued nimed kuuele tänavale ja ühele bussipeatusele, hulk aadresse vajab muutmist. 
• 28.04.2012 - uued tänavad saavad nimed. 
• 4.06.2014 - aadressid vajavad korrastamist. Põhjuseid on mitu. Artikkel on osaliselt.  

Uued tänavanimed mujal maakonnas: 

• 15.04.2005 - Viru-Nigula tänavad saavad nimed. 
• 28.03.2007 - Tapal on kavas nimetada üks tänavajupp kapten Anton Irwe tänavaks. 
• 3.04.2008 - Sõmeru vallas tahetakse pannna üle 60 tänavale-teele-platsile nimi. 
• 18.09.2010 - Rägavere vallas tahetakse Ulvis ja Viru-Kabalas anda tänavatele nimed. 
• 29.10.2011 - Rägavere vallavolikogu kinnitas neljas külas tänavanimed. 
• 16.12.2011 - Kundas võidakse tänavanimesid muuta. 

Asulate piiride muutmine (allpool ka ühest vallast teise liikumised): 

• 31.03.2005 - Rakvere vald kinnitas külade piirid.

Asulate liitumine:

• 12.12.2019, 3.09.2020 ja 28.04.2021 - Sääse alevik liitub Tamsalu linnaga.  

Külad/alevid/alevikud:

• 6.12.2006 ja 18.10.2007 - Näpi ja Uhtna saavad külast alevikeks. 
• 7.12.2013 - alates 1.01.2019 ei ole enam alevikke. Olemasolevad alevikud muudetakse küladeks või aleviteks. Nii võib Lääne-Virumaa juurde saada veerandsada alevit. 

Külade nimed:

• 16.10.2002- Männikvälja küla tahab tagasi Sae nime. 
• 21.02.2012 - Viru-Nigula valda tekkis Villavere küla, mis on osa endisest Kutsala külast. Külad liideti Nõukogude ajal. 
• 7.01.2017 ja 3.06.2017 - Rägavere valda lisandub Aarla küla (aastast 1977 oli Aarla küla liidetud Viru-Kabala külaga). 
• 17.01.2017 - Kadrina vallas algatati Sootaguse ja Jürimõisa külade ennistamise. 

Valdade kujunemine:

• 10.05.2001 - kohalikud omavalitused ei toeta keskvalitsuse poolt radikaalset haldusreformi (Lääne-Virumaale 18 kohaliku omavalituse asemel 6). 
• 23.02.2002 - Saksi alustab Tapaga läbirääkimisi. 
• 15.03.2002 - Kadrina, Saksi, Lehtse valla ja Tapa linna volikogu esimehed kirjutasid alla koostöölepingule, millega alustati ametlikult ühinemisläbirääkimisi. Erisusi tuleb mitmete külade puhud. Mitte miski ei ole veel kindel. 
• 28.06.2002 - Tapa, Saksi ja Lehtse tegid ühinemise vahekokkuvõtte. Rahvas otsustab ühinemise 2004. aastal toimuval hääletusel. 
• 22.04.2003 - rahandusminister Tõnis Palts jätaks alles vaid ühe omavalitsuse, milla vallamaja asuks Toompeal ehk siis juhiks kogu Eesti valda peaminister. 
• 14.11.2003 - Tapa linnavolikogu teeb Lehtse, Saksi, Ambla ja Kadrina vallavolikogule ettepaneku haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmiseks. Lahtine on, millisesse maakonda võiks 11000 elanikuga nn Suur-Tapa kuuluda. 
• 22.11.2003 - Saksi vallavolikogu alustab Tapa linna ja Kadrina vallavolikogu ühinemisläbirääkimisi. Pariisi, Salda ja Kiku külad Saksi vallast lähevad Kadrina valda ja Kadrina valla küla Ridaküla liitub aga Tapa vallaga. Tulekul on vallaelanike küsitlused. 
• 25.10.2006

• 23.05.2001 - siseminister tahab jätta Lääne-Virusse 8 omavalitsust (praegu on 18, kokku Eestissse 99 senise 247 asemel). Välja pakutud uued omavalituste piirid langevad põhijoontes kokku ajalooliste kihelkondade piiridega ning on vastavuses politsei- ja päästeteenuste paiknemisega. 
• 26.06.2001 - Rakvere linn tahab muuta piire ja peab kõnelusi Rakvere, Sõmeru ja Vinni vallaga. 
• 4.09.2001 - Vinni vald ei ole nõus liituma Laekvere vallaga ja ei soovi ka Piira küla anda Rakvere linnale. 
• 18.10.2001 - Lääne-Virumaa vallad ei taha ühineda. 
• 14.03.2003 - Tamsalu vald ja linn otsustasid ühineda 2005. aastal. 
• 4.06.2014 

• 9.10.2004 - valdade ühinemisprotsess hetkesisust. 
• 26.10.2004 - meenutatakse Võsu ja Vihula valla liitmist aastaid tagasi. Lähiajal Vihula vald Haljala ja Kadrina vallaga ei liitu. Vihula valla idapoolsed külad võivad liituda Haljala vallaga või Kunda linnaga. 
• 17.12.2004 - uudiseid naabermaakonnast: Kuulsalu ja Loksa vald ühinevad. 
• 17.12.2004 - Saksi vald annab Kiku, Salda ja Pariisi külad Kadrina vallale. 
• 9.04.2005 - kümme küla Vihula vallast tahavad liituda kas Haljala vallaga või Kunda linnaga. 
• 21.06.2005 - hea näide artiklitest, kus maa liigub hoopis riigilt kohalikule omavalitusele (maatehing Avispeal, Väike-Maarja vallas). 
• 1.07.2005 - uudiseid mujal Eestis toimunud valdade ühinemistest. 
• 21.10.2005 - Lehtse vald (Järvamaalt), Saksi vald ja Tapa linn liideti Tapa vallaga. Endise Lehtse valla elanike arvamused. 
• 29.06.2007 - Rakvere linn ja Sõmeru vald vahetvad maid. 
• 18.12.2007 - Rakvere piir muutub Piiral ja Sõmeru teel. 
• 11.03.2014 - Sonda tahab Rägavere vallaga ühineda. 
• 7.02.2015 - Kunda linn ja Viru-Nigula vald loovad ühise arengukomisjoni, et hoogustada omavalitsuste omavahelist koostööd ja vahendada informatsiooni (artiklid ühinemisest juttu ei ole). 
• 3.03.2016 - Rakke, Tapa, Väike-Maarja, Tamsalu ja Laekvere vald võivad ühineda. 
• 20.01.2017 - Aseri vald (Ida-Virumaalt) liitub Kunda linna ja Viru-Nigula vallaga ja uus nimetus vallal on Viru-Nigula vald. 
• 12.05.2017 - kui liituvad Sõmeru, Rakvere, Haljala ja Vihula vald, siis on ühes omavalituses kaks "Võhma" nimelist küla, mis aga ei ole lubatud. 
• 17.10.2017 - Rakke vald liidetakse Väike-Maarja vallaga. Toimus valla mälestusüritus küünalde süütamisega. 
• 16.06.2018 - Ambla ja Kärevete (Järvamaa) inimesed on kogunud 500 allkirja (piirkonnas elab 900 inimest), et liituda Tapa vallaga. 
• 21.06.2018 - Ambla kandi inimesed tahavad liituda Tapa vallaga. 
• 19.07.2018 - mitu alevikkus ja küla Ambla vallast (Järvamaalt) soovib liituda Tapa vallaga. 
• 3.10.2018 - Kõrkküla, Kestla ja Uljaste elanikud enam ei soovi Ida-Virumaaga (Lüganuse vallaga) liituda. 
• 2.11.2018 - ja 20.04.2019 Kadrina vald annab Valgejõe saare Tapa vallale. 
• 14.03.2019 - Järva külade Tapaga liitumine on patiseisus.