Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Pooleli!

Siinsesse menüüsse koondan kaks teemat:

  1. Lääne-Virumaa maakonna kujunemine. Nõukaajal nimetati siinset ala "Rakvere rajooniks". Kuna valdade (nõukaajal oli kasutusel sõna "külanõukogu") piirid on aja jooksul samuti muutunud, siis on vajadus ka neist täpsemalt kirjutada. Kuna esimene suurem monumentide avamine toimus seoses Vabadussõja monumentidega, siis ongi mõtet alustada territooriumi kujunemise uurimist alates Eesti Vabariigi loomisest.
  2. Omamoodi probleemiks on külade, alevike ja linnade nimedega seonduvad nüansid. GPS-iga mõõdetud koordinaadid näitavad täpselt ära, kus monument asub, aga see on asja lihtsam külg. Monumendile nime panemisel ja monumenti tutvustava jutu kirjutamisel aga tekib asukohtadega mitmeid küsitavusi.

Tegelikult sobiks nimede muutmise rubriiki ka maakonnaajalehe nime muutumised. Pikemalt on sellest kirjutataud rubriigis http://www.monument.ee/noukaaegne-elu/ajaleht-punane-taht. Kui praegu on maakonnajaleheks "Virumaa Teataja", siis sama nimega anti ajalehte välja ka kolmel varasemal perioodil: 

  • 1925-1940 
  • 1941-1944
  • 1989-1992 oli see Virumaa Fondi ajaleht. Ajalehte rahastati eelkõige annetustest (näiteks 1/1989, 2/1989). Ajalehes olid mõned artiklid ka monumentidest (põhiliselt Vabadussõja monumentidest, repressioonide, emakeele ausambast ja ka mõnest muust monumendist). Leiad need artiklid, kui kirjutad otsingu lahtrisse jutumärkidesse "virumaa fond". 

Virumaa Teataja, 2/1990

 

3. Kas tänavate nimede muutumine?

Lingid on viited ajalehe "Punane Täht" artiklitele.

 

15.05.1952 - NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega moodustati Eesti NSV koosseisus Tallina, Pärnu ja Tartu oblastid. seejuures Tallinna oblasti koosseisu kuulusid teiste rajoonide hulgast (praegusest Lääne-Virumaast) Väike-Maarja, Rakvere ja Tapa rajoonid. 

20.05.1952 - Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega nimetati Pärnu oblasti Kuressaare linn ümber Kingissepa linnaks ja Kuressaare rajoon Kingissepa rajooniks. 

29.06.1963 on juttu Lääne-Virumaa kujunemisest. Siit saame teada järgmist:

  • Rakvere ümbrus kujunes juba XIII sajandil omaette administratiivüksuseks.
  • Suuremad ümberkorraldused toimusid 1719, kui Narva arvati Peterburi kubermangu koosseisu ning eesti elanikkonnaga kihelkonnad liideti Rakvere maakonnaga. Nii moodustus kuni 1949. aastani püsima jäänud Viru maakond.
  • Aktiivselt asutati uusi kolhoose alates aastatst 1949. Et oleks parem maakonnas toimuvat juhtida, siis loodi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 23. veebruari 1949 otsusega iseseisev Jõhvi maakond.
  • 1950 jaotati Eesti NSV territoorium rajoonideks. Senise 13 maakonna asemel loodi 39 maarajooni.
  • Kolhooside ühinemisel, hakati ka rajoone ühendama. Rakvere rajooni ümbruses likvideeriti Loksa, Kiviõli, Tapa ja Väike-Maarja rajooni maa-ala osalise või täieliku ühendamise tulemusel Rakvere rajooniga.

 Millal?

  • Kaotati oblastid?
  • Liitusid Tapa ja Väike-Maarja rajoon Rakvere rajooniga?
  • Liitus .... vald Tapa vallaga.
  • Simuna vald Väike-Maarja vallaga?
  • Ka tänasel päeval on arutlusel valdade ühinemine ja isegi küsimus selles, kas maakondi on üldse vaja.
  • On olnud jutte Rägavere valla ühinemisest Sonda vallaga?

 

Kohanimede kujunemisest

Siin on asjal kaks külge:

  1. Monumendi täpne asukoht ehk mis küla/alevi/linna piirides monument asub. Näiteks me räägime Viru-Jaagupi Vabadusõja ausambast, aga tegelikult asub see Kannastiku külas (asuval kalmistul). Kiltsi mõis asub Liivakülas. 
  2. Ma arvan, et me peame kohanimede määramisel aluseks võtma regionaalministri määruses „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“ https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13271376. Samas jälle mitmeid kohti tuntakse palju paremini mitteametlike nimede järgi (näiteks Esku kabel/kalmistu asub Tepelvälja külas).

 

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 25. veebruari 1977. aasta seadlusega "Eesti NSV alevike ja külade nimekirja kinnitamise kohta" kinnitatud Rakvere rajooni alevike ja külade nimekiri (avaldatud ajalehes "Punane Täht" 11.10.1977. 

Tegin võrdluse ..., 25.1977 ja hetkel kehtiva nimekirjaga ja sain järgmised tulemused ....

 

"Virumaa Teataja" 22.03.1997 on rubriigis "15 aastat tagasi" juttu külanõukogude piiride muutmisest (viitega 5.03.1982 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsusele). Selles otsuses on juttu:

  • Saksi külanõukogu likvideerimisest ja selle liitmisest Kadrina külanõukogu territooriumiga. 
  • Osa Rakvere külanõukogu territooriumist liidetakse Tamsalu külanõukoguga  (sh Assamalla, Kullenga ja Lemmaku küla). 
  • Osa Kaarli külanõukogu territooriumist liidetakse Viru-Jaagupi külanõukoguga (sh Mõdriku, Piira ja Vetiku küla ja Vinni alevik).
  • Osa Rakvere külanõukogu territooriumist liidetakse Viru-Jaagupi külanõukoguga (sh Kadila, Nurmetu ja Veadla küla). 
  • Viru-Jaagupi külanõukogu administratiivkeskus viiakse Viru-Jaagupist Vinni. 
  • Viru-Jaagupi külanõukogu nimetatakse ümber Vinni külanõukoguks. 

 

Lugedes artikleid 26.09.1978 ja ka 18.06.1987, siis selgub, et tänavate, väljakute ja parkide (ja tegelikult ka linnade) nimed on sageli olnud poliitmängudel oluliseks teemaks. Nendes artiklites on toodud hulgaliselt näiteid nimede muutmistest Rakveres. Võib lausa järeldada, et vähesed tänavanimed on tänaseks säilitanud oma algsed nimed (ilma, et neid vahepeal kuidagi teisiti ei ole nimetatud). Artiklitest selguvad suurimad nimede muutmise perioodid: 

  • 1910 - 200 aastat Eesti ühendamisest Venemaaga.
  • 1913 - 300 aastat Romanovite tsaaridünastiat.
  • 1918 - Saksa okupatsioon.
  • Kodanlik võim (näiteks 1939 anti uued tänavanimed 14 tänavale).
  • 1950 suur nimede muutmise kampaania.

Muudatus on olnud ka tagasi. Näiteks 9.04.1968 on juttu Rakveres 21. Juuni tänava nimetamisest Laiaks tänavaks ja Puškini nimelise pargi nimetamisest Rahvapargiks.

Ajalehes "Punane Täht" 11.06.1968 on kirjas, et 80 aastat tagasi oli Rakveres 30 tänavat. Neist seitsme nimed on säilinud. 

Punane Täht, 11.06.1968

Artiklid Rakverest:

  • 9.04.1957 - artiklid "Rakvere linna ajaloost" (I osas alates XIII sajandist kuni Vene-Liivi sõjani 1558, II osas, 11.04.1957 1568-1631, järgneb?)

Ajalehes oli palju artikleid erinevatest kohtadest Rakveres, näiteks

  • 2.11.1976 Lauristini tänava kujunemisest (tänane Võidu tänav), 
  • 12.02.1987 Turu platsist.

Muud kohad:

  • 10.12.1970 on juttu probleemidest Võsu tänavate remondi ja ehitusega. Siit saame teada, et Võsul oli siis Partisani tänav.
  •  1.11.1997 kirjutatakse Tamsalu valla soovist ennistada külade ajaloolised nimetused. Paljud külad kaotasid oma ajaloolise nime 1977. aasta haldusreformi tulemusena. 

 Ajalehes "Punane Täht" 31.12.1950 on juttu linnas toimuvatest tegevustest järgmisel aastal. Sellistest vanadest artiklitest on huvitav lugeda, mis nime kandsid tänavad-väljakud varasematel aegadel. 

1. jaanuarist 1999 muutusid mitmete valdade piirid ja tulid juurde mitmed uued külad. Muutustest on juttu "Virumaa Teataja" artiklites 13.01.1999, 14.01.1999, 19.02.1999

Üldised teemad:

  • 24.06.1965 - kahest omapärasest probleemist: u-tähte kohanimede lõpus kiputakse asendama o-tähega (Käro - Käru) ja vahel kiputakse kirjutama ka ühenimelised kohanimed kahe sõnaga (Järvajõe - Järva-Jõe).
  • 29.02.1972 - kohanimede kujunemisest. Koduloouurijal Eduard Leppikul on põhjalik toponüümika arhiiv, mis näiteks Väike-Maarja kihelkonnast sisaldab 12000 sedelit.
  • 11.06.1977 - Rakvere rajooni kohanimede õigekirjutamisest. Siin on viidatud hiljuti vastu võetud seadusele (Eesti NSV alevike ja külade nimekiri) ja mitmetele põhjendustele, miks just sellised kohanimed seadusesse kirjutati. Monumentide asjus on oluline teada, et õige on Toomika (Viru-Nigula vallas, asub Lokotaride monument) ja Sauvälja (Tamsalu vallas, asub Saksa poolel sõdinute ühishaud).
  • 15.05.1979 - Rakvere rajooni asulanimede käänamisest.
  • 28.04.1984 - kohanimede probleemist Käsmu kandis (näiteks Kuradisaare asemel on õige öelda Saartneem).