Eesti monumentide e-kataloog

Siin on ajalehes "Punane Täht" avaldatud reisi- ja matkajutud (endises Nõukogude Liidus ja mujal välismaal), kus on viiteid monumentidele.

Eraldi menüüs on reisid Eesti Laskurkorpuse lahingupaikadesse (1942-1945): 

• Velikije Lukisse http://www.monument.ee/valjaspool-laane-virumaad/velikije-luki , 
• Kuramaale http://www.monument.ee/valjaspool-laane-virumaad/kuramaa. 

 

Reisid Nõukogude Liidus

• 16.07.1957 on lühike ülevaade Kunda keskkooli lõpetajate ekskursioonilt Moskvasse (Lenini-Stalini mausoleum, arvatavasti nähti reisil mitmeid monumente). 
• 3.10.1959 - ülevaade Sevastoopoli reisist (nähti üle viiekümne monumendi, tuntumad Adamsoni projekti järgi tehtud uputatud laevade monument jt enamasti sõdadega seotud monumendid). Siin on ka juttu aastal 1905 avatud monumendist, mis on pühendatud 1854-1855 Krimmis sõjas Sevastoopoli kaitsmisel osalenud sapööridele. Monumendil on suurelt kujutatud saksa rahvusest kindral Totlebenit. Teise maailma sõja käigus sai monument vigastada, aga sakslased taastasid 1942. aastal monumendi, mille nad ise olid purustanud. Kuna monumendi taastajad ei märganud, et kindral hoiab mütsi käes, siis valati talle pähe veel üks müts. Peale sõda taastati mälestussamba esialgne kuju (loe Totlebenist ja vaata monumendi fotot, http://en.wikipedia.org/wiki/Eduard_Totleben).  
• 2.12.1961 on foto Mamai kurgaanist ja Volgogradis Kangelaste väljakul asuvast monumendist.
•  13.05.1965 on foto Rakke Keskkooli noortest matkajatest Uljanovskis Lenini monumendi juures seismas.

• 17.03.1966 kirjutab Eduard Leppik Kaukaasia ringkäigust. Selles osas monumentidest juttu ei ole, aga suure kultuuriväärtusega on maja, kus kunagi peatus A. H. Tammsaare. Majal on aastast ... mälestustahvel.
• 7.01.1967 on juttu Taga-Kaukaasia külaskäigust. Tekstis on nimetatud 26. Bakuu komissari väljakut ja parki, samuti siinset Kirovi mälestussammast.
• 15.08-24.10.1967 on artiklid pealkirjaga "Kangelased ei unune". See kirjatöö sai lühijuttude ja olukirjelduste võistlusel II auhinna. Siin on juttu 1966. aastal toimunud matkadest Nõukogude Liidus isade lahingu- ja töökuulsuse teedel (osales üle 10 miljoni matkaja). Koguti tohutu hulk infot, püstitati 15000 ausammast, obeliski ja memoriaaltahvlit.  Edasi ongi juttu nendest matkadest osalenute II üleliidulisest kokkutulekust Moskvas, kuhu sõitis ka Eesti delegatsioon. Reisi alguskohaks oli Tõnismäel asunud pronkssõduri monument. Siin süüdati igavesest tulest kaevurilamp, mille abil taheti viia tuli Moskvasse. Järgmisel päeval oldi Võru fašismiohvrite monumendi juures. Veel järgmisel päeval oldi Velikije Luki kesklinnas asuva Eesti Laskurkorpuse mälestusmärgi juures, külastati ka vennaskalmistut. Veel päev edasi ollakse Jaropoletski küla juures, kus on ausammas 1941. aasta sügisel hukkunud punavõitlejatele. Nelindovo külas on samuti mälestusmärk punaväelastele.  Järgmine päev Lenini mausoleumi ja Borodino panoraami külastus. Veteranid kinkisid kokkutulekule Berliinis Treptowi pargis asuva skulptuuri koopia (nõukogude sõdur mõõgaga, väike saksa tüdruk süles). Külastati Moskva lähedal asuvat mälestussammast tundmatule sõdurile. Petrištševo teeristis asub ausammas partisan Zoja Kosmodemjanskajale. Možaiski monumendid. Borodino 35 monumenti, mis püstitati lahingu 100. aastapäeval 1912. On ka üks 1913. aastal püstitatud monument hukkunud prantslastele. Siin on ka monumendid 1941. aastal hukkunud punavõitlejatele.
• 24.10.1968 on juttu rongireisist (õigemini mullikate veost lõunasse) ja siin on foto Staraja Russas asuvast tankiga monumendist.
• 15.07.1969 on juttu Krasnodarist Teise maailmasõja ajal ja foto Lenini monumendist, 7.08.1969 on foto Rovnos asuvast partisan Nikolai Kuznetsovi monumendist, 9.08.1969 on foto Rovnos asuvast kodusõjas hukkunud punasõduri Oleko Dunditši monument.
• 13.01.1970 on juttu Lenini sünnilinnast Uljanovskist (kuni aastani 1924 Simbirsk) ja ühe teatri seinal paiknevast Jemeljan Pugatšovi mälestustahvlist ja ühel fotol vist on kujutatud mälestustahvlit Leninile hoonel, kus ta kunagi õppis. 15.01.1970 loos on juttu Uljanovskis asuvast punakaartlastele pühendatud obeliskist  ja foto Lenini mälestussambast (sama monument, mis eelnevalt nimetatud rakkelaste fotol). .
• 25. ja 27. juuni 1970 ajalehes olid fotod Lenini sünnikohast Uljanovskis.

 

 

• 15.07.1972 on foto Lätis asuvast mälestustahvlist kohal, kus peeti Ümera lahingut. Tekstis on nimetatud Leedus, Šiauliai juures asuvat 1863. aastal toimunud talupoegade ülestõusu monumenti.
• 9.01.1973 avaldatud artiklis on suur foto Mamai kurgannist, mis on pühendatud Teises maailmasõjas langenud Stalingradi kaitsjatele.
• 25.08.1973 on foto Andrei Upitsi mälestusmärgist Skriiveris, Lätimaal.
• 25.09.1973 on foto Pihkvas asuvast Punaarmeele pühendatud obeliskist. Punaarmee pidas siin esimesed lahingud 23.-24. veebruaril 1918.
• 23.10.1973 on ülevaade Rakvere kooliõpilaste matkast Võru rajoonis ja Pihkva oblastis (Irboska monumendid, Pihkvas Punaarmee sünnilahingu monument ja Suures Isamaasõjas hukkunute mälestuskivid, Ostrovis partisan Klava Nazarova mälestussammas, Puškinskije Gorõ monumendid).  
• 15.11.1973 artiklis on lühike ülevaade Rakvere Pioneeride maja kodu-uurijate ringi liikmete ekskursioonist Leningradi. 
• 15.02.1975 on nimetatud Tšeljabinskis asuvat Lenini monumenti, Suures Isamaasõjas hukkunud tšeljabinsklaste igavene tuld, siin moodustatud tankibrigaadi üks tankidest on Prahas monumendiks. Zlatoustis Kesk-Uraalis asub mälestussammas vene mõõgaterase isa P. Anossovile.
• 6.06 ja 9.06.1981 on jutt külaskäigust Gruusiasse. Ära on märgitud pärgadepanekud Lenini ja Mihha Tshakaia monumentide juurde. Foto Lenini monumendist.
• 6.01.1983 on jutt automatkast Tšeljabinski oblastis asuva Miassi piirkonda. Miassis asub memoriaalansambel nõukogude võimu eest langenuile ja linna lääneserval mälestusmärk neljale eestlasest luurajale, kes hukkusid võitluses valgekaartlastega.
• 28.04.1987 artiklis on juttu Eesti NSV delegaatidega, kes osalesid ÜLKNÜ XX kongressil. Delegaatidest on foto Lenini monumendi juures Moskvas.

  

Reisid mujal välismaal

• 23.07.1956 lehes on foto Klement Gottwaldi mausoleumist ja Jan Žižka mälestussambast.
• 10.10.1959 on jutt Saksa DV reisist ja Weimaris asuvast Goethe-Shilleri monumendist, endises Buchenwaldi koonduslaagris asuvast Ernst Thälmanni ja kellegi prantslase Marcel Lelongi mälestustahvlist jt. fašismohvrite monumentidest.
• 31.10 ja 3.11.1959 lehes on foto Tšehhis Tabori raekoja ees asuvast Jan Žižka mälestussambast ja Klement Gottwaldi jt. auks püstitatud grandioossest ehitisest. Samuti on juttu Prahas asuvast tanki (?) monumendist, mis on pühendatud Teises maailmasõjas Praha vabastamisel hukkunud Nõukogude sõjameestele.
• 23.01.1969 on reisijutt Soome. Fotol on skulptuur, mis sümboliseerib üliõpilase tühja taskut.

• 23.08.1969 on reisijutt Poola. Fotol on mälestussammas helilooja Chopinile.

• 15.08.1970 on reisijutt Soome. Fotol on Helsingis asuv Sibeliuse monument.
• 16.01.1973 on reisijutt Saksa DV-sse ja Tšehhoslovakkiasse. Siin on foto Buchenwaldi koonduslaagri memoriaalansamblist (pronksi valatud nälgivad vangid ja paekivist võimas torn). Tekstis on nimetatud Ernst Thälmanni mälestustahvlit.