Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Järgnevad read ei ole otseselt üksikute monumentide põhjalikuma tutvustusega seotud. Mõnes artiklis ei esine kordagi sõna "monument", "mälestussammas" või "-tahvel". Lisasin siia ajalehtedes "Punane Täht", "Viru Sõna" ja "Virumaa Teataja" avaldatud koduloouurimisega ja muuseumide tegevusega seonduvad artiklid. Põhjuseid selleks oli eelkõige kolm:

  1. Algne idee oli teha monumentide e-kataloog õpilaste uurimistööna. Allolevatest artiklitest selgub, et nõukaajal oli koduloo uurimine koolides populaarne tegevus.
  2. Mitmetes artiklites on juttu muuseumides toimuvast. Ka täna on muuseumides e-kataloogi tegemiseks hulgaliselt vajalikku materjali (põhiliselt muidugi vanad fotod).
  3. Mitmetes artiklites on sageli üleskutse märgata ajaloomälestisi (ja need korda teha või korras hoida), mõista möödunut (monumente ei püstitata niisama - ikka millegi mälestuseks, meenutuseks), "Punane Täht" 28.11.1967 (1917.-1918. aasta sündmustega seotud paigad ja monumendid), 26.04.1975 (mälestuste hoidmisest, korrastamisest), 20.05.1975 (Suure Isamaasõja võidu 30. aastapäevaga seotud ajaloomälestiste ülevaatus), 29.11.1975 (ajaloo- ja kultuurimälestiste ülevaatuse tulemused). Ajalehtedes oli ka mitmeid artikleid, kus väga lühidalt meenutati varasemaid sündmusi (enamasti kellegi sünd või surm, aga ka asutuste tähtsamad kuupäevad jms info, näiteks "Punane Täht" 19.09.1964, "Virumaa Teataja" 1997 mitmed artiklid.

Siinsete artiklite avaldamisest on möödas juba üle mitmekümne aasta. Ometi on paljude artiklite sisu igati aktuaalne ka tänasel päeval.  Ajalehes 28.11.1963 põhjendas Helmut Joonuks vajadust tegeleda koduloouurimisega. Ta ütleb siin muude tarkade mõtete hulgas eriti hästi: "Kodu-uurimisega tegelemiseks pole tarvis mingit erilist talenti ega eelharidust - on vaja ainult elavat huvi ümbritseva elu vastu ja sügavat kodumaa-armastust". Ja ega asutuste/firmade kroonikate vajadus ei ole samuti kuhugi kadunud (29.10.1962, 12.04.1966). 

Et koduloouurimine sugugi tühine teema ei olnud, seda tõendab ka kodu-uurimistoimkonna loomine ("Punane Täht" 26.03.1974). Kas tänapäeval on sellist organisatsiooni vaja? 

Matkamistest  Eestis (mis on ju ka vähemalt osaliselt koduloouurimine) on juttu Sport ja puhkus rubriigis ja välisreisidest Reisijutud rubriigis. Matkade käigus sageli külastati mitmeid monumente (näiteks 16.10.1973).

Jagasin ajaleheartiklid viide gruppi:

  1. Koolides koduloouurimisega ja muuseumide tegemisega seonduv. Näiteks 21.05.1964 lehes antakse teada, et maakonnas on koolide juures 10 kodulooringi ligi 400 liikmega. Lisaks tegelevad teemaga ka mitmed pioneerirühmad ja -salgad. Kõik need huvilised võiksid suvel tegeleda ka koduümbruse kultuurimälestiste hooldamisega ja kaitsmisega.
  2. Tänase SA Virumaa Muuseumide eelkäija Rakvere Rajoonidevahelise Koduloomuuseumi tegevus koduloouurimise propageerimisel ja uurijate töö abistamisel (näiteks ürituste korraldamisel, õppematerjalide/metoodikaga abistamisel, muuseumivarade kasutamisel - koolitunnid oleksid huvitavamad ja asutuste kroonikad sisukamad, 5.07.1966).
  3. Kolmanda grupi moodustavad väljaspool Lääne-Virumaad (Rakvere rajooni) tegutsevate muuseumide ja erinevate asutuste teated
  4. Neljanda teemana saab välja tuua koduloouurimise asutustes/ettevõtetes/majandites.
  5. Viimasesse gruppi paigutasin Eesti NSV Looduskaitse Seltsi ja muinsuskaitse klubidega seonduvad artiklid.

 

Koolides koduloouurimisega ja koolimuuseumidega seonduv tegevus

Artikleid lugedes on hästi märgata, et tõsist tööd tehti Helmut Joonuksi eestvedamisel Rakke Keskkoolis ja Eduard Leppiku juhendamisel Väike-Maarja Keskkoolis. Nendes koolides on ka matkamine väga aktiivne. Üksikuid tutvustusi või koduloolisi artikleid ilmus mitmete koolide esindajate sulest:

  • 19.10.1957 - koolides peaks hoogsamini toimuma kodu-uurimine (pakutakse mitmeid uurimisteemasid). 
  • 16.11.1957 - Rägavere 7-klassilises Koolis avati muuseum.
  • 9.01.1958 - Kunda Keskkoolis kodulooringi tegemistest. 
  • 18.02.1958 - Rakvere Pioneerimaja kodulooringi tegemistest. 
  • 25.11.1958 - Rakvere Pioneerimaja kodulooringi õpilased tegid vastavad eksamid ja said matkainstruktoriteks. 
  • 28.05.1963 - Rakvere muuseumi direktor kiidab Rakke Keskkoolis, Väike-Maarja Keskkoolis ja Roela 8-kl. Koolis toimuvat koduloouurimist.
  • 28.05.1963 - Roela 8-klassilise Kooli kodulooringi tegemistest: lisaks mineviku uurimisele peab tegelema ka tänase päeva jäädvustamisega.
  • 2.06.1964  - Roela kodulooringi artikkel kunagisest Roela vallakoolist.
  • 28.05.1963 - Kavastu Algkooli kodulooringi õpilased kirjutavad oma koolist.
  • 28.05.1963 - kolm artiklit, kus erinevate koolide õpilased kirjutavad oma kooli ajaloo uurimisest.
  • 28.05.1963 - Rakke Keskkooli kodu-uurijate kirjutised Emumäe 1858. aasta talurahvarahutustest. 
  • 4.01.1964 - Simuna kooli kodulooringi tegemistest.
  • 21.05.1964 - Simuna 8-klassilise Kooli kodulooringi tegemistest.
  • 15.09.1964 - ülevaade kohtumisest Simuna kooli endise õpetajaga.
  • 21.05.1964 - Aaspere Lastekodu õpilased uurivad lastekodu minevikku. 
  • 21.05.1964 - Helmut Joonuks tutvustab põhjalikumalt Rakke Keskkooli muuseumi.
  • 22.12.1964 - kiidetakse koduloouurimisel head tööd teinud Rakke Keskkooli. Arvatakse ka, et igas koolis võiks olla koduloonurk või -muuseum.
  • 25.03.1965 - kodulooringi juhendaja kirjutab Rakvere vanimast tegutsevast koolist. 
  • 12.04.1966 - ülevaade koolides, asutustes ja majandites kroonikate koostamisest. Haridusministeerium on 1961. aasta märtsis kinnitanud koolikroonikate koostamise juhendi.  
  • 8.04.1971 - Rakke koolis õpetatakse keskkooliklassides kodu-uurimist fakultatiivse õppeainena. Õpilased tegid väljasõidu Paide rajooni. 
  • 11.09.1971 - ülevaade Rakvere rajoonis tegutsema hakkavatest ühingu "Teadus" rahvaülikooli kursustest. 
  • 19.07.1973 - Kunda Keskkooli õpilane on uurinud Toolse lossi ajalugu. 
  • 23.10.1973 - tööd alustas Rakvere rajooni kultuuriülikooli ajaloo-koduloo fakulteet. Esimeseks loenguks oli ülevaade eesti kodu-uurimise ajalugu. 
  • 1.10.1974 - tööd alustas kultuuriülikooli koduloofakulteet ekskursiooniga Lahemaale. 
  • 4.01.1975 - Väike-Maarja Keskkooli koduloomuuseumi loomisest.
  • 12.05.1975 - Tallinnas toimus üldhariduslike koolide õpilaste VII vabariiklik kodu-uurimisalane konverents "Saluut võidule". Rakvere rajooni esindasid uurimistööd pioneerijuht Karl Tislarist, sõja sündmustest ja nõukogude võimu tegevusest. Külastati L. Pärna nimelise Tallinna 42. Keskkooli lahingukuulsuse muuseumi. 
  • 29.03.1975 - teoks sai rajooni noorte koduloouurijate konverents "Saluut võidule". Parimaks uurimistööks tunnistati Kohala noorte uurimus pioneerijuht Karl Tislarist.
  • 26.06.1975 - lõppes järjekordne õppeaasta rajooni kultuuriülikooli koduloofakulteedis (20 loengut, ekskursioonid, kohtumisõhtud, praktilised õppused).
  • 30.09.1975 - tööd alustab kultuuriülikooli koduloofakulteet. 
  • 17.03.1977 - Tamsalus toimub I rajooni koolide kodu-uurijate kokkutulek. 
  • 29.03.1977 - läkitus ja kokkuvõte I noorte kodu-uurijate kokkutulekust Tamsalsu. tutvuti ka Tamsalu ümbruse mälestusmärkidega ja Porkuni lahingupaigaga. 
  • 4.03.1978 - Rakvere Pioneeride Maja ajaloo uurimisest. 
  • 16.03.1978 - Väike-Maarjas toimus rajooni noorte kodu-uurijate kokkutulek. 
  • 26.04.1980 - Põlula 8-klassilises Koolis avati Lenini tuba.
  • 19.01.1982 - Viru-Jaagupi kooli koduloouurijad käisid Tallinnas üleliidulise pioneeride ja koolinoorte ekspeditsiooni "Minu kodumaa NSVL" aktiivipäevadel. 
  • 29.01.1983 - Viru-Jaagupi kooli koduloouurijad käisid Tallinnas üleliidulise pioneeride ja koolinoorte ekspeditsiooni "Minu kodumaa NSVL" aktiivipäevadel. 
  • 28.07.1983 - kodu-uurimistööde juhendajad käisid seminaril Hiiumaal. 
  • 15.09.1983 - Viru-Jaagupi kooliõpetajast ja koduloouurijast Aliise Vaasmast. 
  • 28.04.1984 - Väike-Maarja koolis uuritakse Suure Isamaasõjaga seotud sündmusi ja paiku, kodukoha kultuurilugu, kooli ja tema ajalugu ning koduümbruse loodust ja majandust. 

 

Rakvere Rajoonidevaheline Koduloomuuseummuuseumi tegevus

Muuseumi korraldatud üritused:

  • 23.12.1958 - 14. detsembril asutati muuseumi juurde kodulooring. Ringi liikmeks astus 13 huvilist. Kõik võtsid endale konkreetse uurimisteema. Uuringu tulemusi hakatakse perioodiliselt rajooni ajalehes avaldama. 
  • 25.04.1959 - muuseumi juurde asutati kodulooring. Kavas on aiadata muuseumil koguda esemelist ja suulist materjali aga ka üks kord kuus korraldada teemakohaseid loenguid. 
  • Muuseum korraldas alates aastast 1962 ülerajoonilist kodu-uurijate päeva/muuseumikülastajate konverentsi. 3.02.1962 lehes on esimese kodu-uurijate päeva (toimus 4.02.1962) päevakord (esinejate teemad: kodu-uurimise osa kommunistlikust ehitustööst, kaasaegse looduskaitse seoseid kodu-uurimisega, kodu-uurimise töö kogemustest koolides, Rakvere linna ajaloost).
  • 13.02.1962 - avaldati esimesest kodu-uurijate päevast osavõtnute üleskutse aktiivseks kodu-uurimiseks.
  • 13.02.1962 - lehes on veel teinegi artikkel esimesest kodu-uurimise päevast. Selles on ülevaade üritusel räägitust. Ka selle artikli põhjal saab öelda, et üritusel käsitletud probleemid on väga suures osas endiselt aktuaalsed.
  • 29.10.1964 - 1. novembril toimuva Rakvere rajooni kultuurimälestiste kaitse päeva lühitutvustus.
  • 3.-7. juulini 1967 korraldati Rakveres VI vabariigi kodu-uurijate seminarkokkutulek (artiklid 22.06.1967 ja 1.07.1967). Lisaks ettekannetele (pühendatud Oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäevale) toimusid mitmed ekskursioonid.
  • 6.02.1968, 15.02.1968 ja 8.02.1969 lehtedes on eelteated/lühikokkuvõtted muuseumikülastajate konverentsidest.
  • 27.08.1974 - muuseumis algas vabariiklik muuseumitöötajate seminar, mis on pühendatud ekspositsiooniküsimustele.
  • 30.09.1975 - muuseumi juures tegutseb pensionäride-kodu-uurijate ring. 
  • 30.09.1976 - muuseumi juures jätkab tööd kultuuriülikooli fakulteet (1 kord kuus esinevad tuntud teadlased).
  • 9.02.1988 - kokkuvõtte muuseumi tööst eelmisel aastal. 

Muuseum kogub teemakohaseid materjale ja avab näituseid:

  • 9.01.1958 - muuseumikülastaja pakub mitmeid (puna)teemasid, mis võiksid muuseumis paremat kajastamist leida.
  • 25.10.1958 - muuseumis avati uus ekspositsioon revolutsiooni-eelse ajaloo osakonnas. Näitusel antakse ülevaade perioodist Põhja-Eesti ürgkogukondliku korra algusest kuni XIII sajandi keskpaigani.
  •  24.08.1961 - üleskutse koguda ja säilitada Kreutzwaldi loomingut ja temaga seotud esemeid.
  • 7.12.1962 - muuseum kavatseb teha Väike-Maarja kultuurimaja (endine põllumeeste seltsimaja) 50. aastapäevale pühendatud näitus. Kuna eksponaate napib, siis oodatakse selles osas elanike abi. Eriti oodatud on seltsi põhikiri, liikmepiletid, fotod jms. Artiklis on ka juttu, et soovitakse infot muude Väike-Maarjaga seonduvate organisatsioonide, isikute, revolutsioonilise liikumise jms. kohta.
  • 29.06.1963 - kutsutakse üles jagama infot 60 aastat tagasi Viru-Jaagupis toimunud Esimesest Viru Maakonna Laulupäevast. Oodatud on igasugune info, aga eriti esitatud repertuaar, osalenud kooride nimed ja lauljate arvud ja kes sai esimese preemia.
  • 12.04.1966 - avati ajalooliste relvade näitus.
  • 18.10.1966 - teade järgmisel aastal toimuvast Suure Sotsialistliku Revolutsiooni 50. aastapäevast. Artiklis on üleskutse aidata kaasa revolutsioonisündmustest osavõtnute ja pealtnägijate mälestuste jäädvustamisel, samuti abipalve aidata koguda tollest ajast päritolevaid esemeid, dokumente, fotosid.
  • 18.04.1967 - artikkel osaliselt täiendab eelnevat artiklit - kogutakse ja uuritakse aktiivselt 1917-1918 sündmustega seonduvat. Artiklis antakse ka teada, et käsil on eeltöö Kunda tsemenditehase muuseumi avamiseks.
  • 9.01.1968 (kuupäev?) - ülevaade  muuseumi möödunud aasta tegevusest. Nüüdsest on muuseumis üle 30 000 museaalse väärtusega eksponaadi (sh 1968 lisandunud 2732 eksponaati). Suureks abiks eksponaatide hankimisel olid muuseumi kodulooringi liikmed.                                                     
  • 9.07.1968 - muuseum kavatseb koostada näituse endistest koolioludest. Oodatakse rahva abi eksponaatide kogumisel.
  • 11.03.1969 - oodatud on abi Virumaa muusikaelu jäädvustamisel. Kuna saabub juubelilaulupidu, siis tahetakse teha näitus Virumaa kooride ja orkestrite laulupidudel osalemisest.
  • 12.01.1971 - muuseum oli eelmisel aastal kapitaalremondi tõttu suletud, remont jätkub käesoleval aastal. Kogusse lisandus eelmine aasta 1244 eset. Kokku on nüüd esemeid 35188.
  • 30.11.1971 - rakverlase kodust leiti mitmeid muuseumile väärtuslikke esemeid.
  • 23.12.1971 - Tapa linn liideti Rakvere rajooniga 1955. Rakvere muuseumil on Tapa kohta vähe materjale. Aidake kogu täiendada!
  • 25.11.1972 - Kohala kandist leiti silokanali kaevamisel hulgaliselt pronksesemeid.
  • 2.10.1973 - Rakvere muuseum palub pioneeridel olla tähelepanelikud vanapaberi ja vanaraua kogumisel, sest kogutu hulgas võib olla väärtuslikke esemeid. 
  • 27.08.1974 - põhjalik ülevaade peale muuseumi kapitaalremonti avatud täiesti uuest ekspositsioonist.
  • 1.10.1974 - muuseumisse kogutu esemed on heaks abimaterjaliks loengute ettevalmistamisel. 
  • 22.03.1983 - Rakvere rajoonis mitmetel parteilistel juhtivatel ametikohtadel töötanud Enn Mikker andis muuseumile üle töö käigus kogunend mitmesugused kutsed, tõendid jms.
  • 3.11.1987 - avatakse näitus "Rakvere linn läbi aegade". Postkaartide ja fotode abil antakse ülevaade linna arengust.
  • 7.01.198828.01, 9.02 ja 16.02.1988 - Peeter Toominga (ja Carl Sarapi) fotode näitus Rakveres ja Kundas. 
  • 5.01.1989 - muuseum vajab uue ekspositsiooni jaoks materjali (aastat 1918-1940, ka küüditamised). 
  • 19.06, 24.07 ja 26.07.1993 - Peeter Toominga fotod kohtadest, kus fotografeeris 55 aastat tagasi Carl Sarap (mitmed monumentide fotod). 

 

Teiste muuseumide teated:

  • 5.03.1955 - Tallinnas asuva Ed. Vilde muuseumi direktor kirjutab kirjaniku eluloost ja tema vaadete kujunemisest. Lisatud on foto muuseumist. 
  • 13.07.1961 - Rakveret külastab rändplanetaarium.
  • 18.02.1965 - foto Eduard Vilde muuseumist (avatakse uuest 3.03) ja mälestustahvlist Tallinnas Kadriorus. 
  • 23.02.1965 - foto (kunagisest) Eduard Vilde muuseumist ja mälestustahvlist Keila lähedal Karjakülas. 
  • 4.06.1966 - Tartus asuv Kirjandusmuuseum kutsub maakonna inimesi appi 5-köitelise kirjandusajaloo koostamisele. Järg on jõudnud 20. sajandi kirjanike loomingu ja elulugudeni. 
  • 15.09.1966 - avaldatakse teade ajalooliste materjalide kogumise võistlusest, mida korraldab Eesti NSV Riiklik Ajaloomuuseum. Oodatud on revolutsiooniga seotud esemed aastatest 1917-1918: fotod, dokumendid, mälestuste kollektsioonid.
  • 24.06.1969 - ülevaade Tallinnas asuvast Ed. Vilde muuseumist. 
  • 2.07.1970 - Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv kogub ajaloolise väärtusega dokumente.
  • 2.06.1973 - Kultuuriministeerium korraldas kultuurimälestiste kaitsele pühendatud seminari. 
  • 26.03.1974 - Simuna ümbruskonna kodu-uurijad koondusid Simuna Kultuurimaja juures asutatud kodu-uurimisringi. Kavas on hakata ajalehes "Punane Täht" avaldama Simuna veergu". 
  • 11.05.1974 - Eesti NSV Riiklik Loodusmuuseum avab Neerutis muuseum-toa.
  • 24.04.1975 - Lahemaa rahvuspargi koduloouurijad osalesid Eesti NSV Riikliku etnograafiamuuseumi iga-aastasel etnograafilise teatmematerjali kogumise võistlusel. 
  • 10.11.1976 - Tallinnas avatakse Tammsaare memoriaalmuuseum.
  • 9.04.1977 - Kirovi nimelises kalurikolhoosis on kalurite elu ja tegevust kajastav alaline näitus "Rannarahvas enne ja nüüd" ja karikatuuride abil pandi alus huumorimuuseumile.
  • 18.08.1981 - Tallinna Näidislinnuvabrik avab linnumuuseumi.
  • 15.05.1982 - Tartus asuva Oskar Lutsu majamuuseumi uudised.
  • 6.07.1982 - Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum kogub infot magasiaitade kohta.
  • 30.09.1982 - Võrus asuvas Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis algavad ulatuslikud rekonstrueerimistööd.
  • 24.04.1984 - Eesti NSV Teatuste Akadeemia Ajaloo Instituut ja Kodu-uurimise komisjon kuulutavad välja Suure Isamaasõja teemalise kodu-uurimisalaste tööde kogumise võistluse. 
  • 24.05.1984 - Tallinnas alustab tegevust pedagoogikamuuseum.
  • 13.09.1984 - ukrainlased koguvad infot nõukogude sõjameeste vennashaudade kohta, tahavad albumeid koostada. 
  • 8.07.1986 - Eesti NSV Kultuuriministeerium ja Teaduste Akadeemia Kodu-uurimise komisjon kuulutavad välja Oktoobrirevolutsiooni teemalise kodu-uurimisalaste tööde kogumise võistluse. 
  • 3.12.1987 - TA kodu-uurimiskomisjon ja Eesti Põllumajanduse Muuseum korraldasid põllumajanduse ajaloo päeva, millest võtsid osa ka Rakvere rajooni majandite ajaloo uurijad. 
  • 10.12.1987 - Eesti Põllumajandusmuuseum kogub põllumeeste mälestusi.
  • 15.11.1988 - Eesti Rahva Muuseum kuulutas välja etnograafilise materjali suurkogumise.
  • 24.01.1991 - areneb mõte teha Porkunisse paemuuseum. 
  • 22.12.2000 - Kultuuriministeerium koostab Eesti kultuurikaarti. 

Info kogumise üleskutseid oli teisteltki asutustelt:

  • 7.07.1964 - Rakvere Rajooni Täitevkomitee kultuuriosakond palub kõiki, kes fotografeerisid Neerutis ja Rakveres korraldatud laulupidudel ning rahvakunstiõhtul isetegevuslaste esinemist, saata fotosid tutvumiseks kultuuriosakonnale.
  • 8.05.1966 - palutakse endast teada anda endistel hävituspataljonide võitlejatel.
  • 26.06.1965 - Pihkva oblastis, Porhovist 10 kilomeetri kaugusel Hilovos asub monument ja vennashaud, kuhu on maetud 250 eesti võitlejat. Otsitakse infot siin toimunud lahingutest (juulis 1941) ja siia maetud 21. laskurpolgu võitlejatest. 

 

Koduloouurimine asutustes/ettevõtetes/majandites, kohalikud muuseumid

  • 10.04.1956 - Varangu rahvamaja juhataja teeb ettepaneku iga raamatukogu juurde luua kodulooring. Nemad ise juba koostavad albumit "Pildikesi minevikust". 
  • 29.10.1962 - kutsutakse töötajaid üles koostama asutuste ja ettevõtete kroonikaid. Esitatud on need teemad, mille kohta peaks infot koguma. Artiklis on ka mõte asutada suuremate organisatsioonide juurde kodu-uurimise ringid. Ringide tööd aitaks suunata koduloomuuseum. Väiksemates ettevõtetes on otstarbekas valida ametiühingu kultuurikomisjoni juurde kodu-uurimise organisaator.
  • 19.04.1966 - artikkel "Rakvere rajooni majandite sotsialistlikud kohustused Suure Oktoobri 50. aastapäeva tähistamiseks". Üheks kohustuseks on "... võtma šefluse alla arhitektuuri- ja revolutsioonimälestised ...".
  • 20.04.1982 - koduloouurija Eduard Leppik kommenteerib ühte 1905. aastal Vohnjas koostatud vana dokumenti. Selle sisuks on valvekorra sisseseadmine, mis aitaks jälgida, et koosolekuid ei toimuks.
  • 5.07.1983 - Rakvere Metsamajand rajab endisesse Sagadi mõisa metsa- ja jahimajanduse muuseumi.
  • 7.01.1984 - Rakvere Keskraamatukogu korraldas lastealbumite konkursi teemal "Minu kodupaiga minevik ja tänapäev".
  • 28.04.1984 - Viru-Nigula kodu-uurimisringi "Kodupaik" tegemistest.  
  • 18.07.1985 - Viru-Nigula kodu-uurimisringi "Kodupaik" tegemistest.
  • 7.12.1985 - Virumaa III Kirjanduspäevade raames kohtutakse kirjanikega ja viiakse lilled Kreutzwaldi, Kunderi ja Vilde monumentide jalamile. 
  • 5.06.1986 - Viru-Nigula kodu-uurijad avavad koduloomuuseumi endises kiriku pastoraadis.
  • 25.09.1986 - Väike-Maarjas avatakse endises kihelkonnakooli hoones muuseum.
  • 22.01.1987 - valmiva spordihoone juurde saab ruumid Vinni Näidissovhoostehnikumi isetegevuslik muuseum.
  • 12.03.1987 -  Viru-Nigula kodu-uurimisring "Kodupaik" korraldab kodupaigapäeva, kus tutvustatakse kihelkonda puudutavaid kodu-uurimistöid. 
  • 9.02.1988 - Viru-Nigulas toimus kodupaigapäev. 
  • 16.04.1996 - Lääne-Virumaa Poliitvangide Ühing arutas 1941-1950 vabadusvõitluses langenud metsavendade hukkumispaikade tähistamist. Vaja on neisse kohtadesse püstitada mälestuskivid langenud metsavendade nimedega. Palutakse teatada hukkumiskohti. 
  • 24.03.1998 - Haljalas avati kodulootuba. 
  • 26.06.1998 - Viru-Jaagupis avati muuseum. 
  • 13.01.1999 - Tapa muuseumis on vanade ajalehtede näitus. 
  • 21.01.1999 - Juhan Kunderi Selts korraldab koolinoortele uurimisvõistluse. 
  • 16.02.1999 - Antti Ilomets taastab Rakke koduloomuuseumi. 
  • 19.03.1999 - loomisel on Tamsalu muuseum. 
  • 3.10.2000 - Haljala valas tahetakse põhjalikumalt uurida kodukandi ajalugu ja seda ka laiemalt tutvustada. 

Viimasesse gruppi paigutasin Eesti NSV Teaduste Akadeemia kodu-uurimise toimkonna tegevusega, Eesti NSV Looduskaitse Seltsi ja muinsuskaitse klubidega seonduvad artiklid.

  • 13.06.1959 - toimkond kutsub tööle kodu-uurimise alal. 
  • 20.12.1960 - moodustati Rakvere rajooni kodu-uurimise toimkond (aadress: Rakvere muuseum) ja toimkonna juurde moodustati looduskaitsesektsioon. Otsustati hakata tegema eeltööd Rakvere rajooni tutvustava raamatu väljaandmiseks. 
  • 22.12.1960 - Tallinnas toimus kodu-uurimise toimkonna koosolek. 
  • 12.04.1966 - Rakvere rajooni kodu-uurimise toimkonna initsiatiivil korraldati kroonikakoostajate päev. Artiklis on põhjalik õpetus, kuidas kroonikat koostada. 
  • 27.12.1966 - Eesti NSV Looduskaitse Seltsi algusest.
  • 31.01.1967 - moodustati Eesti NSV Looduskaitse Seltsi Rakvere osakond.
  • 19.10.1967 - Eesti NSV Looduskaitse Seltsi Rakvere osakonna tegemisi.
  • 13.05.1972 - Eesti Looduskaitse Seltsi Haljala osakonna kultuuriloolisel õhtul rääkis Nigol Andresen XIX sajandi i poolest pärit silmapaistvaid Haljala mehi-naisi. 
  • 25.07.1972 - Kadrina loodusesõprade tegevusest. 
  • 2.11.1976 - algab järjejutt maakonna vanimatest apteekidest. 
  • 25.03.1986 - Rakvere Muinsuskaitse Klubi algusest.
  • 18.04.1987 - toimus Eesti muinsuskaitseklubide teine kokkutulek. Vajalik on asutada Eesti Muinsuskaitse Selts.
  • 18.04.1987 - Tapal loodi muinsuskaitseklubi.
  • 30.05.1987 - Tapa Muinsuskaitse klubi tegevusest.
  • 30.06.1987 - Viru-Nigula kodu-uurimisringi/muinsuskaitseklubi "Kodupaik" tegemistest (sh Iila ja Mahu koolide mälestuskivide avamisest, http://www.monument.ee/viru-nigula-vald/iila-kool, http://www.monument.ee/viru-nigula-vald/mahu-kool). 
  • 4.08.1987 - Viru-Nigula muinsuskaitseklubi "Kodupaik" ja kohalik koduloomuuseum korraldavad kohanimede kogumise võistluse.
  • 14.05.1988 - loodi Väike-Maarja Muinsuskaitse Selts. Meenutati siit kandist pärit tuntud inimesi, juttu on ka vajadusest avada Kotlite majal Väike-Maarjas mälestustahvel (http://www.monument.ee/vaike-maarja-vald/vaike-maarja-johan-ja-alar-kotli). 
  • 7.06.1988  - tulekul on Viru-Nigula Kodupaigapäev. 
  • 1.11.1988 - loodi Rakke Muinsuskaitseselts. Seltsi eesmärkideks olid Koeru ja Simuna Vabadussõja monumentide taastamine, tahetakse ka püstitada Baerile veel üks mälestusmärk (Piibel?). 
  • 17.08.1989 - Maart Laar palub anda infot 1939-1941. aasta sündmuste kohta. 
  • 11.05.1999 - taasasutatakse Rakvere Muinsuskaitse Selts.