Raamatute müük
Raamatute müügiga seonduvad artiklid võib jagada järgmistesse gruppidesse:
1. Rakvere raamatukauplustest ja trükikodadest 19. sajandil ja 20. sajandi alguses avaldati artiklid 27.03 ja 19.08.1986.
2. Tänapäeval me oleme harjunud kõikvõimalike müügiagentidega, kes meile helistavad või vahel ka kodu-/kontoriuksest sisse astuvad. Nõukaajal olid üheks selliseks ametiks ühiskondlik raamatulevitaja. Päris tasuta see töö ei olnud, näiteks 30.01.1958 lehes otsitakse maakohtadesse uusi raamatulevitajaid ja neile pakutakse teenistuseks 12% raamatute kaanehinnast. Raamatulevitajate tööd koordineerisid ja raamatutega varustasid linnade raamatupoed (Rakvere, Tapa, Kunda).
- 23.01.1964 artiklis on juttu tublidest Kunda tsemenditehase raamatulevitajatest.
- 18.04.1964 antakse teada, et seoses vene trükikunsti 400. aastapäevaga algab vabariiklik raamatulevitajate konkurss.
- 14.10.1972 lehe andmetel on Rakvere rajooni parim ühiskondlik raamatulevitaja Ahti Jaanimägi Hulja sovhoosist.
3. Raamatupoodide töö korraldusest esitan kaks artiklit:
- 13.02.1958 lehes on juttu muudatustest raamatute müügil maal (mõeldud on kooperatiivkaubanduse poode, ETKVL). Edaspidi varustavad neid poode kohalikud raamatukauplused ja müük toimub komisjonimüügi põhimõttel. Samuti loodetakse ühiskondlike raamatulevitajate abile.
- Jätkuks raamatulevitajate töö tutvustusele oli huvitav artikkel 20.02.1964 lehes. Siin on juttu Tallinnas asuvast raamatukauplusest "Noorus", kus ühiskondlikel alustel töötavad Tallinna 4. Keskkooli VIII klassi õpilased.
4. Kas nõukajal oli ka postikaubandus? Oli!
- 30.12.1958 artiklis antakse teada esimesest ühes Tallinna raamatupoes avatud osakonnast "Raamat postiga välisriikidesse". Ostja valib raamatud välja, annab aadressi, maksab raha ja pood ise saadab raamatud ära.
- 8.01.1959 lehes on juttu, et raamatuid posti teel saab tellida ka Eestisse - tasumisel teed raamatupoele ettemaksu või tasud postkontoris raamatute kättesaamisel.
- 17.02.1966 artiklis teavitatakse raamatute välismaale saatmise võimalusest ka Rakvere raamatupoes.
5. Ajalehes avaldati mitmeid artikleid Rakvere raamatupoodi müügile saabunud raamatutest. Mõned näited:
- 16.08.1958 informeeritakse alanud õpikute müügist. Jaotuskava alusel on osad koolid juba raamatud kätte saanud, ülejäänutel palutakse aga lähipäevil raamatud ära viia.
- 28.05.1964 teade müügile saabunud poliitkirjandusest, aga uut on ka spordisõpradele ja noorsoole. Siin on ka teade sellest, et suvehooajal on tavapärasest teistsugused lahtiolekuajad.
- 9.06.1964 artiklis palju nimetusi uusi raamatuid.
- 2.08.1966 artiklis on samuti nimetatud mitut uut raamatut.
6. Eks me kõik arvame, et nõukaajal oli kaubandus päris suvaline - poodides oli seda, mida vaja ei olnud ja see, mida oleks vaja olnud, see oli väga defitsiitne. Leidsin kaks lugu, mis osaliselt seda müüti püüavad ümber lükata: 7.06.1983 ja 6.10.1985 lehes olid artiklid pealkirjaga "Nõudluse uurimise päevad". Siit saame teada, et Rakvere raamatupoes toimub küsitlus, kus ostjad saavad teada anda, mida nad lugeda tahavad ja millised need raamatud peaksid kujunduselt välja nägema.
7. Kas keegi veel mäletab Rakvere turuplatsil asunud raamatupoe nime (praegune Danske panga maja, Laada 29)? Kui varasemalt kirjutas selle poe juhataja poe nimeks "VR raamatukauplus nr. 5", siis 13.02.1964 artiklis kuulutatakse välja konkurss uue nime saamiseks. See nimi peab hästi kajastama Rakvere linna ja rajooni profiili, ajalugu ning iseärasusi. Artiklis on ära nimetatud teistes linnades asuvate raamatupoodide nimed. Konkurss vist ebaõnnestus, sest 17.02.1966 lehes on endiselt poe nimeks kirjutatud "VR raamatukauplus nr. 5". Lühend "RV" tähendas "Raamatukaubanduse Valitsus".
Rõõmustav teade avaldatakse 18.03.1982 lehes - eelmise aasta septembris välja kuulutatud nimekonkursi võitis Rakvere 3. Keskkooli direktor Matti Piirimaa, kes pakkus nimeks "Varrak" (Lapi tark "Kalevipojast", teatavasti on Kreutzwald Lääne-Virumaalt pärit). Kokku tehti üle 200 nimepakkumise.
8. 5.01.1971 lehes antakse teada, et kaheksa Rakvere raamatupoe töötajat on saanud rinnamärgid kauaaegse pideva töötamise eest raamatukaubanduses.